Obsah (12)

§ 229§ 667§ 377§ 442§ 381§ 363§ 235§ 378§ 173§ 666§ 390§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-19956 Tsiviilasi O.N. ja U.N. hagi OÜ Fulfill Pro v

) § 390 lg 1 alusel). ASJAOLUD

1. O.N. (hageja I) ja U.N. (hageja II) esitasid
2. detsembril 2021 Viru Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2020/356 hagejate suhtes. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad taotluse peatada hagi tagamise korras täitemenetlus täiteasjas nr 072/2020/356 kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni või alternatiivselt keelata kohtutäituril edasiste täitetoimingute tegemine, mille eesmärgiks on kinnisasja asukohaga XXXXXX hagejatelt äravõtmine ja hagejate sundkorras väljatõstmine kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Kristel Maalmani poolt
3. aprillil 2020 koostatud vara enampakkumise akt täiteasjas nr 095/2019/2147, mille kohaselt müüdi enampakkumisel võlgniku J.N. vara (hoonestusõigus asukohaga XXXXXX) ja selle omandas OÜ Fulfill Pro (kostja). Kostja on kantud hoonestusõiguse omanikuna kinnistusraamatusse. Kostja esitas
4. juunil 2020 kohtutäiturile Risto Kütile täitmisavalduse nõudega kinnisasja väljanõudmiseks võõrast valdusest ja kohtutäitur Kristel Maalmani poolt
5. aprillil 2020 koostatud vara enampakkumise akti täiteasjas 095/2019/
6. Kohtutäitur Risto Kütt algatas
7. juunil 2020 täitemenetluse täiteasjas nr 072/2020/
8. Kohtutäitur teatas
9. novembri
10. a täitmisteatega, et täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaks on
11. veebruar 2022 ja vabatahtlikult täitedokumendi täitmata jätmisele järgneb sundkorras väljatõstmine
12. veebruaril 2022 kell 12.
13. Hagejad sõlmisid
14. detsembril 2012 XXXXXX elamu üürilepingu. Vastavalt üürilepingu punktile 1.
15. on üürilepingu tähtaeg 10 aastat. Seega on hagejate ja kostja vahel kehtiv võlaõiguslik suhe. Hagejad olid seisukohal, et nende õigused kinnisasja aadressiga XXXXXX valdamiseks ei ole lõppenud. Hagejad olid seisukohal, et täidetud on hagi rahuldamise tingimus vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le
16. Täiteasjas nr 072/2020/356 on täitedokumendi sundtäitmine lubamatu hagejate osas. Hagejad esitasid taotluse hagi tagamiseks. Hagejad olid seisukohal, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus hagi tagamata jätmine võib põhjustada hagejatele olulist kahju, samuti muudab selle täitmise võimatuks. MAAKOHTU LAHEND
17. Viru Maakohus rahuldas
18. detsembri
19. a määrusega hagejate hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse Viru tööpiirkonna kohtutäituri Risto Küti menetluses olevas täiteasjas nr 072/2020/356 kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus leidis, et hagejatel on õigus esitada võlgnikena hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel. Kohus leidis, et hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamine täiteasjas on põhjendatud. Hagejad paluvad kohtul tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 072/2020/356 lubamatuks, kuna hagejad on seisukohal, et nende õigused kinnisasja aadressiga XXXXXX valdamiseks ei ole lõppenud. Hagi tagamata jätmisel võivad kaasneda hagejatele rasked tagajärjed. Kohus leidis, et enne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks olevate asjaolude igakülgset ja põhjalikku väljaselgitamist ei ole täitemenetluse jätkamine võlgnike (hagejate) 2 osas mõistlik. Samuti leidis kohus, et hagi tagamise korras täitemenetluse peatamine kuni käesoleva tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni ei ole kostjale ülemäära koormav ja seda võib pidada põhjendatuks hagejate õigustatud huvisid silmas pidades. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
20. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata või alternatiivselt rahuldada hagi tagamise taotlus osaliselt keelates kohtutäitur Risto Kütil täiteasjas nr 072/2020/356 viia läbi täitetoimingud, milleks on kinnisasjal asukohaga XXXXXX linn asuvas elamus
21. korrusel asuvatest ruumidest suurusega 90 m2 valduse äravõtmine hagejalt I ja tema väljatõstmine ning elamus
22. korrusel asuvast ruumist suurusega 25 m2 valduse äravõtmine kostjalt II ja tema väljatõstmine kuni menetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni, menetluskulud jätta hagejate kanda. Kuna üürilepingud on sõlmitud
23. detsembril 2012, hoonestusõiguse arestimise akt on koostatud
24. veebruaril 2012, siis on käsutuskeeldu rikkuvad üüritehingud tühised (TsÜS § 88 lg 1). Hagejatel puudub õigus vallata kogu kinnistut. Üürilepingutest ei tulene, et hagejad oleks võtnud üürile kogu kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Üürilepingute kohaselt on hagejal I õigus kasutada
25. korruse tube kogusuuruses 90 m2 ning hagejal II on õigus kasutada
26. korruse tuba suuruses 25 m
27. Hagejatel ei ole õigust kasutada kinnistul (hoonestusõiguse) oluliseks osaks olevaid ehitisi, milleks on kuur (garaažiga), abihoone ja kinnistu roheala. Hagejad ei ole tuginenud asjaolule, et hagi tagamisel kaasnevad hagejatele rasked tagajärjed. Hagejad ei ole tõendanud, et nad on sõlminud vastavad üürilepingud. Üürilepingute eestikeelne tõlge ei ole tõend

§ 229lg 2 tähenduses.

Puudustega hagi tagamine ei ole põhjendatud. Hagejad on tuginenud dokumentaalsele tõendile, mida menetluses ei ole esitatud, s.o

1. detsembri
2. a lepingutele. Hagejad ei ole esitanud algdokumenti. Täidetud ei ole eeldused hagi tagamise abinõu rakendamiseks. Käesoleval juhul ei ole kohus kontrollinud hagi lubatavust ja perspektiivi. Hagi on perspektiivitu.
3. Hagejad vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Hagejate ja võlgniku vahelised üürilepingud on sõlmitud suulises vormis ja tähtajatuna enne
4. veebruari
5. a arestimisakti.
6. detsembri 2012 kuupäeva lepingutega anti suulises vormis sõlmitud lepingutele kirjalik vorm. Hagi tagamise eeldused on täidetud. Elamu muud osad, mis ei ole hagejate poolt üürile võetud, on abiruumid, mis teenindavad eluruume. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab hagejate hagi tagamise taotluse rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse. 6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et

§ 377lg 1 alusel on hagi tagamine põhjendatud.

Maakohus on lahendi tegemisel rikkunud

§ 442

lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust jättes hindamata hageja nõude põhistatuse. 3 Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab

§ 381

lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud

§-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab

§ 363

lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas hageja nõue ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (

§ 235ja § 381 lg 2) (vt ka Riigikohtu 3.

veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 16–18). Hagejad on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel põhjusel, et neid ei saa täitemenetluse raames kinnisasjalt välja tõsta, kuna neil on õigus kinnisasja vallata kehtivate üürilepingute tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul vastavad hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele ja hagi esitamine TMS § 221 lg 1 alusel on iseenesest lubatav. Samas leiab ringkonnakohus, et hagejad ei ole enda nõuet põhistanud. Väite põhistamine on

§ 235

kohaselt kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hagejad väidavad, et nad on hoonestusõiguse endise omaja J.N. sõlminud suulised üürilepingud, mis

1. detsembril 2012 vormistati kirjalike lepingutena. Samas on hagejad J.N. abikaasa ja tütar. Eluliselt ei ole usutav, et võlgnik on sõlminud üürilepingud oma abikaasaga ja tütrega. Abikaasadel on perekonnaseaduse § 16 lg-st 1 tulenev vastastikune perekonna ülalpidamise kohustus, mis hõlmab ka elukoha tagamist, st abikaasaga eluruumi üürilepingu sõlmimiseks ei ole mingit mõistlikku vajadust. Hageja II on küll täisealine, mistõttu ei pruukinud J.N. olla üürilepingu väidetava sõlmimise ajal perekonnaseadusest tulenevat õiguslikku kohustust teda ülal pidada, kuid ka täisealise lapsega üürilepingu sõlmimine ei ole tavapärane tegevus. Tavapäraselt võimaldavad vanemad ka enda täiskasvanud lastel vajadusel enda kodus tasuta elada. Hagejad ei ole esitanud usutavaid põhjendusi, miks vastavad üürilepingud sõlmiti. Eeltoodud põhjendustel ei ole hagejad põhistanud, et vastavad üürilepingud on sõlmitud ja neil on õigus kinnisasja vallata. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul põhjust kahelda, et hagejad on esitanud hagi täitemenetluse venitamiseks. Riigikohus on
2. aprilli
3. a lahendis nr 3-2-1-11-15 p-s 11 selgitanud, et TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi ei anna võlgnikule õigust alusetute hagide esitamisega täitemenetlust venitada. Kui võlgnik esitab koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ka hagi tagamise taotluse, paludes

§ 378

lg 1 p 6 alusel täitemenetluse peatada, on kohtul vajalikel juhtudel võimalik täitemenetluse venitamist takistada, jättes hagi tagamise taotluse rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et hagejad ei ole põhistanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu ei kuulu ka hagejate hagi tagamise taotlus rahuldamisele. Määruskaebus tuleb rahuldada. 7. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173lg 1 esimese lause mõttes.

Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik. 8. Tulenevalt

§ 666lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.

9.

§ 390

lg 1 kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise

§ 386lg-s 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas.

Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. 4 Kuna ringkonnakohus ei tühistanud hagi tagamist

§ 390

lg 1 esimeses lauses viidatud alustel (

§ 386

lg-d 2, 4 ja 5) ning tagatava hagi hind ei ületa 100 000 eurot, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada (vt ka Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas 2-19-11532, p 9). /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin 5