KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- jaanuar 2022 Kohtuasja number 1-16-483 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Tanel Mandelkorni (isikukood 38105270369) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- detsembri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Tanel Mandelkorni kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru pooled abiprokurör Sofja Hristoforova Asja läbivaatamise viis Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- detsembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Jätta Tanel Mandelkorni kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Harju Maakohtu
- augusti 2019 otsusega tunnistati Tanel Mandelkorn süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1, § 201 lg 2 p 4, § 255 lg 1, § 266 lg 2 p 3 (kehtivas redaktsioonis vastab KarS § 266 lg 2 p-dele 1 ja 4), § 344 lg 1 ning § 3891 lg 1 järgi. T. Mandelkorni karistati 9-aastase vangistusega. Seda karistust suurendati KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel T. Mandelkornile Viru Maakohtu
- märtsi 2018 otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati
- aprillist 2015 ning karistusaeg lõppeb
- augustil
- Viru Vangla esitas
- novembril 2021 Viru Maakohtule materjalid T. Mandelkorni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur T. Mandelkorni vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- detsembri 2021 määrusega T. Mandelkorni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused T. Mandelkorni vabastamiseks on täidetud.
- T. Mandelkornil on olemas vabanemisjärgne elukoht, kuhu saab kohaldada ka elektroonilist valvet. On positiivne, et vangistuse ajal osales T. Mandelkorn üksikvangistuse negatiivsete mõjude leevendamise programmis, läbis sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ ning osales selle programmi jätkutegevustes. Väärtuslik on seegi, et T. Mandelkorn on motiveeritud õppima ning omandama uusi teadmisi. Vabanedes soovib ta õppida autode restaureerimist ning on valmis seda tegema ka ametliku töökoha kõrvalt. T. Mandelkornil on majanduslik toimetulekuoskus, ta on varasemalt ametlikult töötanud ning vabanemisel on tal olemas garanteeritud töökoht. Samuti on tal toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, kuhu kuuluvad ema, isa, vend ja onu kasupoeg. Suhted sugulastega on head ja toetavad. Siiski tuleb T. Mandelkorni suhtes teha negatiivne ohuprognoos.
- T. Mandelkorni on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab ta kahte kehtivat kriminaalkaristust. Vanglas viibib ta esimest korda. Viimase otsusega karistati teda kehalise väärkohtlemise, omastamise, dokumendi võltsimise, omavolilise sissetungimise, maksukohustuste varjamise ja tagastusnõude alusetu suurendamise ning kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Valdav osa kuritegudest on toime pandud grupis ning kuritegeliku ühenduse huvides või selle ühendusega seoses. Viimase kuriteoga on saadud olulise suurusega tulu, eriti läbi käibemaksupettuse välismaal. Kuriteod on toime pandud ette kavatsetult ning teadlikult. Soodusteguriks kõigi kuritegude puhul oli grupi mõju, kuritegelikud hoiakud, riskiv ja hoolimatu elustiil, negatiivne suhtumine ühiskonda ning majandusliku kasu saamine. Viimase otsusega mõistetud karistusega liideti T. Mandelkornile varasema otsusega mõistetud karistus väljapressimisele kaasaaitamise eest.
- T. Mandelkorni käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas. Vangistuse kandmise ajal on teda karistatud väärteokorras võimuesindaja solvamise eest. Samuti on tal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust kartserisse paigutamise näol selle eest, et ta ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle. Kui süüdimõistetu jätkab vanglas range järelevalve tingimustes õigusrikkumiste toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. T. Mandelkorni uute kuritegude toimepanemist võib soodustada kriminaalse taustaga suhtlusringkond, kes on toetanud teda materiaalselt ka vanglas ning kellega suhtlemist ta vabatahtlikult lõpetada ei soovi. Ta suhtleb aktiivselt kirjavahetuse teel vanglas viibivate kriminaalkorras karistatud isikutega ja kuritegeliku ühenduse liikmetega. Iseloomustuse kohaselt on T. Mandelkorn üleolev, manipuleeriv, vägivaldne, impulsiivne, nõuab endale meelepärast. Ta on korduvalt kasutanud teiste inimeste suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda. Korra oli T. Mandelkorn kaasaaitaja rollis ning hoidis kannatanut tema soovivastaselt kinni, sel ajal kui teine kuritegeliku ühenduse liige kannatanuga vestles ning tema suhtes vägivalda kasutas. Teisel korral oli T. Mandelkorn agressiivne nii vaimselt kui ka füüsiliselt talle võõra isiku suhtes. T. Mandelkorni käitumisele on omane impulsiivsus, mida ilmestavad eelkõige näilise vajaduseta vägivalla kasutamised. Oma tegevustes ei arvesta T. Mandelkorn tagajärgedega kannatanutele ega talle endale. Tal on puudulik probleemide lahendamise oskus, ta lahendab oma ja teiste probleeme kuritegelikul teel, sealhulgas vägivalda kasutades. Need andmed annavad aluse kahelda, et T. Mandelkorn suudab vabaduses käituda õiguskuulekalt ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et T. Mandelkorni hoiakud on vangistuse ajal oluliselt muutunud. Samuti puudub kohtul kindlus, et T. Mandelkorni uusi 2
(6)kuritegusid oleks võimalik ära hoida ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja, käitumiskontrollile allutamise ja elektroonilise valvega. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T. Mandelkorni kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning T. Mandelkorni ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
- Alusetu on kahtlus, et T. Mandelkorn jätkab vabanemisel süüteokaaslastega suhtlemist ja võib asuda nende mõjul jälle kuritegelikule teele. T. Mandelkorn tunnistati süüdi kriminaalasjas, kus temaga koos oli kohtu all suur grupp isikuid. Need isikud kannavad praegu neile mõistetud pikaajalisi vabaduskaotuslike karistusi, kusjuures nende karistuse kandmise kohaks on olnud T. Mandelkorniga samad kinnipidamisasutused. Periooditi on neid isikuid paigutatud kas T. Mandelkorniga samasse kambrisse või tema kõrvalkambrisse. Sellest tingitult on T. Mandelkorn nende isikutega suhelnud, kuid suhtlemist vanglakaaslastega ei saa võrdsustada sooviga jätkata koos nendega kuritegude toimepanemist. Vanglatingimustes oleks ka ebaloomulik ja isegi kahjulik selline suhtlemine järsult lõpetada. T. Mandelkorni vabastamise korral langeks aga otsene võimalus endiste kuriteokaaslastega suhtlemiseks ära ning ajapikku need sidemed katkeksid, sest vajadust nende hoidmiseks ei ole.
- Mida kauem viibitakse vangistuses, seda väiksem on perspektiiv pärast vabanemist naasta normaalsete ühiskondlike suhete juurde. Perspektiiv vabaneda karistuse kandmiselt enne tähtaega on iga vangistuses viibiva isiku jaoks suur motivaator ja pealegi saab isikut ennetähtaegsel vabastamisel mõjutada kontrollnõuetega. T. Mandelkorni puhul järeldas maakohus põhjendamatult, et ta ei ole võimeline muutuma ning ka ranged järelevalvemeetmed (näiteks elektrooniline valve) ei suuda tema õiguskuulekust tagada. T. Mandelkornil on selged perspektiivid asuda õiguskuulekale teele ning ennetähtaegsel vabastamisel oleks tal moraalne kohustus täita kohtule antud lubadusi. Tal on tekkinud tugev side perekonnaga ning oluline motiiv olla perekonnale ja oma haigestunud emale toeks. Perekonna toel on tal lõpuks võimalik luua selline elumudel, mis hoiab teda õiguskuulekal teel ning just praegu on kõige sobivam ajahetk alustada tema ühiskonda sulandamist. Tal on võimalik asuda tööle, jätkata oma poolelijäänud haridusteed ja omandada eriala, mida talle vanglatingimustes ei võimaldatud.
- Distsiplinaarkaristusi põhjendas T. Mandelkorn halva tervisega, mitte allumatusega korraldustele. Vangla poolt ei esitatud kohtule meditsiinidokumente, mis tõendaksid vangla iseloomustuses esitatud väidet, et T. Mandelkorni kaebused halva tervise üle olid alusetud. Seega on sellekohased väited vangla iseloomustuses paljasõnalised.
- Ebaõige on kohtu viide sellele, nagu oleks T. Mandelkorn kaks korda karistatud. Tõepoolest, talle mõisteti karistus kahe eraldi kohtukoosseisu poolt, kuid tegelikult olid mõlema kohtuasja aineseks olnud süüteod toime pandud samal ajal ja samadel tingimustel. Tegelikult tulnuks need kriminaalasjad ühendada ja siis oleks T. Mandelkorni süüdimõistmine toimunud ühe otsusega. Kahjuks menetleti ühte episoodi eraldi Viru Maakohtus ja seda üksnes põhjusel, et süütegu pandi toime Virumaal. Teise kriminaalasja menetlus jätkus paralleelselt Harju Maakohtus ning Viru Maakohtus jõudis asja arutamine lihtsalt varem lõpule. Seega oli T. Mandelkorn sisuliselt esimest korda kohtu all ning seda enam on alusetu kahtlus, kas ta suudab asuda õiguskuulekale teele. Ringkonnakohtu seisukoht
- T. Mandelkorni ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas 3
(6)omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohus leiab, et T. Mandelkorni vabastamata jättes ei teinud maakohus kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa T. Mandelkorni ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Määruskaebuse argumentidele vastab ringkonnakohus vaid järgmist.
- Iseenesest on õige, et kahe kohtuotsuse olemasolust T. Mandelkorni retsidiivsust järeldada ei saa: kõik kuriteod pani T. Mandelkorn toime juba enne esimese otsuse tegemist. Küll aga tuleb T. Mandelkorni retsidiivsusohu prognoosimisel arvesse võtta mõlema otsusega tuvastatud kuritegude asjaolusid. T. Mandelkorni on karistatud selle eest, et ta kuulus kuritegelikku ühendusse ning pani selle huvides toime suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidumise ja omavolilise sissetungimise. Samuti on teda karistatud kehalise väärkohtlemise, omastamise, dokumendi võltsimise ja väljapressimisele kaasaaitamise eest. Et osad neist kuritegudest on võrdlemisi rasked ning üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, võib T. Mandelkornilt ka edaspidi karta muu hulgas raskete kuritegude toimepanemist. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema.
- Kuigi T. Mandelkorn kannab vangistust esimest korda ning tema vangistusest saab välja tuua mõningaid positiivseid momente, ei saa siiski tähelepanuta jätta, et vangistuse ajal on ta näidanud end ka negatiivsest küljest.
- aasta alguses karistati T. Mandelkorni väärteokorras võimuesindaja solvamise eest ning samuti on tal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest. Õige on maakohtu seisukoht, et kui kinnipeetav ei suuda käituda õiguskuulekalt vangla range järelevalve tingimustes, on igati alust kahelda, kas ta suudab õiguskuulekaks jääda vabaduses. Samuti annavad eelviidatud rikkumised alust kahelda, kas T. Mandelkorn suudaks järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid. Nende nõuete rikkumine aga annaks aluse karta uusi kuritegusid.
- Kaitsja leiab, et T. Mandelkorni distsiplinaarkaristusi ei saa arvestada, sest T. Mandelkorn põhjendas tööst keeldumist tervisliku seisundiga ja vangla ei esitanud meditsiinidokumente, mis tõendaksid, et tema kaebused halva tervise üle olid alusetud. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Esmalt tuleb märkida, et haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt (milleks on ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri) kuni kehtetuks tunnistamiseni ja seega on kohtul senini igati õigustatud sellele tugineda. Teiseks nähtub kahest T. Mandelkornile distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast, et vangla meditsiiniosakonna õde vaatas T. Mandelkorni üle ja hindas ta töövõimeliseks. Kolmandast distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast nähtub, et T. Mandelkornile pakuti meditsiinilist abi, kuid ta keeldus selles, leides, et tema terviseprobleeme saab lahendada ainult arst, mitte tavaline meditsiinitöötaja. Seega on T. Mandelkorni väited, et töö tegemist takistas tema tervislik seisund, vaid paljasõnalised ning neile tuginevalt ei ole mingisugust alust distsiplinaarkaristuste põhjendatuses kahelda.
- Igati põhjendatud on maakohtu seisukoht, et T. Mandelkorni uute kuritegude toimepanemist võib soodustada kriminaalse taustaga suhtlusringkond. Kuritegusid on T. Mandelkorn pannud 4
(6)toime grupis ja kuritegeliku ühenduse liikmena. Seetõttu ei saa välistada, et ta võib olla teiste poolt negatiivselt mõjutatav. Suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega on ta jätkanud ka vangistuse ajal, samuti on sellised isikud teinud talle rahaülekandeid. Seetõttu on alust järeldada, et tema suhted kurjategijatega on säilinud. Määruskaebuses viitab kaitsja küll sellele, justkui oleks vangla ise põhjustanud T. Mandelkorni sellise suhtluse, paigutades tema varasemaid kuriteokaaslasi tema kambrisse või kõrvalkambrisse, ning et vanglas ei ole T. Mandelkornil otstarbekas sellist suhtlust lõpetada. Vangla iseloomustuse kohaselt suhtleb T. Mandelkorn aga kriminaalse taustaga isikutega aktiivselt ka kirja teel. Nagu viidatud, kannavad sellised isikud T. Mandelkorni pangakontole raha. Seetõttu ei ole alust järeldada, et suhtlus kurjategijatega toimub vaid olude sunnil.
- Määruskaebuses viitab kaitsja sellelegi, et praeguseks on T. Mandelkornil välja kujunenud selge perspektiiv käituda edaspidi õiguskuulekalt, tal on tugev side perega ja töökoht, ta soovib jätkata haridusteed ning omandada eriala. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siiski öelda, et need asjaolud maandavad T. Mandelkorni uue kuriteo toimepanemise riski piisavalt. Et lähedased olid T. Mandelkornil ka varem, ent tema kuritegelikku käitumist ei takistanud, ei saa lähedaste piisavale positiivsele mõjule loota. Töökoha olemasolu on küll iseenesest positiivne ning võiks mõningal määral maandada majanduslikel põhjustel kuritegude toimepanemise riski, kuid samas ei saa arvestamata jätta ka seda, et T. Mandelkornil on suures summas võlgu. Need võlad võivad raskendada tema majanduslikku toimetulekut vaatamata töökoha olemasolule. On tõenäoline, et kohtutäiturid võtavad suure osa T. Mandelkorni palgast võlgade katteks ära ning järele jääv osa ei pruugi vastata T. Mandelkorni soovidele ja vajadustele, mistõttu võib ta jätkata lisaraha teenimist kuritegelikul teel. Väited T. Mandelkorni haridustee jätkamise ja eriala omandamise soovile kuigivõrd olulised pole: tegemist on üksnes lubadustega, mida T. Mandelkorn ei pruugi täita. Et seetõttu tuleb T. Mandelkorni suhtes teha negatiivne ohuprognoos ning piisavat ohtu maandavat mõju ei saa loota ka kriminaalhooldusest ja vabatahtlikult võetavast kohustusest alluda elektroonilisele valvele, on põhjendatud jätta T. Mandelkorn ennetähtaegselt vabastamata.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- detsembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- T. Mandelkorni kaitsja taotleb ringkonnakohtult riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist. Maksvusele pääsenud kohtupraktika kohaselt peab määratud kaitsja esitama taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Taotluse esitamine pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa ei ole lubatav ja hilinenult esitatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-22-11, p 16)
- Lähtuvalt KrMS § 390 lg-st 3 vaatab ringkonnakohus kaitsja määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses. Kui suulises menetluses on kohtu nõupidamistuppa lahkumise aeg kohtuistungil selgelt määratletud, siis kirjalikus menetluses see nii ei ole. See aga ei tähenda, et kirjaliku menetluse puhul saaks riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluseid esitada määratlemata aja jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul peab kirjalikus menetluses lahendatava määruskaebuse esitamisel arvestama, et kohus võib vaadata määruskaebuse läbi ja teha lahendi koheselt pärast määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Seetõttu tuleb ka määruskaebusega seonduvad tasutaotlused esitada määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul ning pärast seda esitatud taotlused ei ole enam tähtaegsed.
- T. Mandelkorni kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks
- jaanuaril
- Lähtuvalt ajast, mil T. Mandelkorn sai vaidlustatud maakohtu määruse kätte, oli määruskaebuse esitamise viimane päev
- detsembril
- Seega esitas kaitsja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse pärast määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist ehk kaitsja taotlus ei olnud tähtaegne. Et 5
(6)määruskaebuses ega ka hilisemas taotluses ei märgi kaitsja midagi selle kohta, miks tal ei olnud võimalik esitada tasutaotlust määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul ning samuti ei palu kaitsja tasutaotluse esitamise tähtaja ennistamist, ei ole alust järeldada, et kaitsjal oleks esinenud taotluse hilisemaks esitamiseks mõjuvaid põhjuseid. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)