KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2022 , Tallinn Haldusasja number 3-21-2993 Haldusasi Politsei- ja Piiri

) § 25 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

X on välismaalane, kellel puudub peale vangistust seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Xi suhtes esineb

§ 15lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alused.

X on viiel korral kriminaalkorras karistatud toimepandud süütegude eest ning 34 korda karistatud väärtegude eest (neist 11 on kehtivad). Väärteokaristused on menetlusotsuse tegemisel väiksema kaaluga kui kuriteod, kuid PPA võtab neid siiski isiku käitumismustri ning isikust tuleneva ohu analüüsimisel arvesse, kuna need näitavad Xi suhtumist Eesti õiguskorda. Viru Vanglas läbiviidud riskihindamise põhjal on X hinnatud avalikkusele ohtlikuks. Sooritatud kuritegude muster kordub ja on vangla hinnangul sarnane isiku varasema käitumisega. Kuritegude sooritamise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine ja põhjuseks materiaalse kasu saamine. Vangla hinnangul viitab Xi kuritegude ja väärtegude laad sellele, et isik harrastab parasiteerivat elustiili. Süütegude korduvus näitab tema riskivat ja hoolimatut elustiili. Isiku korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus ning katseajal sooritatud kuritegu iseloomustavad tema tegelikku suhtumist ühiskonda ja näitavad madalat motivatsiooni käitumise muutumiseks. X on sündinud Eestis, kuid tal on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus. Ta omandas põhihariduse Narva 10. koolis. Xi lähedane on ema Y, kes teda vangistuse ajal toetab materiaalselt. Xi isa on surnud. X on vallaline ja lapsi tal ei ole. Xi sõnul ei ole tal Venemaal sugulasi, kuid on Venemaad külastanud. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on Xil diagnoositud narkosõltuvus. Xi eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek, näitab isiku hoolimatut suhtumist Eesti riigi seadustesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda. Viru Vangla on PPA-le edastatud kirja, millest nähtub, et X ei soovi endale tagasipöördumistunnistust hankida, kuna ei soovi lahkuda Venemaale. Samuti ei ole X asunud kinnipidamiskeskuses enda dokumenteerimisega tegelema ja keeldub koostööst. Xi keeldumist vajalike dokumentide hankimisel saab tõlgendada kui soovimatust täita talle pandud lahkumiskohustust. Soovimatus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ei vabasta ettekirjutuse täitmisest. Vabaduses viibides ei pruugi X iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Xi kinnipidamise pikendamine on vajalik ka väljasaatmiseks puuduvate dokumentide ja isikupoolse kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. Täidetud on eeldused ka

§ 15lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud alustel kinnipidamise pikendamiseks.

PPA hinnangul kaalub isiku kinnipidamise pikendamine üle isiku õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Xi osas ei ole põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada

§-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Sellega on nõustunud Tartu Halduskohus oma 29.12.2021 määruses.

1. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud.
2. X kohtuistungil midagi küsida ega selgitada ei soovinud. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 7.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada

§ 15

lg-s 2 sätestatud alusel, kui

s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemisoht või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 8.

§ 25

lg 1 kohaselt pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad

§ 15

lg-s 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

§ 72

lg 2 p 7 järgi on välismaalasel kohustus lahkuda pärast vanglast vabanemist.

§ 25

lg 2 sätestab, et kui tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast

§ 25

lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. Praegusel ajal on X kinnipidamiskeskuses viibinud 2 kuud. 2

§ 68

p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Vaidlus puudub, et Xit on korduvalt kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega. Varasem karistatus osutab, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt, ning see vähendab usaldust, et isik on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Samas ei ole see eraldiseisvalt põgenemisohu jaatamiseks piisav.

ei võimalda isikut kinni pidada avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Karistuse ärakandmise korral oleks üldpreventiivne kinnipidamine vastuolus topeltkaristamise keelu põhimõttega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 määrus nr 3-19-334, p 13). Oluline on hinnata, kas isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal saab järeldada, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud. Kinnipidamiseks peab põgenemisoht olema ka piisavalt suur. See tähendab, et isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal peab olema võimalik järeldada piisavalt suurt põgenemissoovi, sh tahet hoida kõrvale väljasaatmismenetlusest (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 14; 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 12). 10.

§ 68

p 6 järgi esineb põgenemise oht ka siis, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA on oma taotluses välja toonud, et X on hinnatud avalikkusele ohtlikuks. X on korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, korduvalt käidelnud narkootilisi aineid suures ja väikeses koguses, omandanud vara, toime pannud vargusi sissetungimisega ja süstemaatiliselt, millega on tekitatud isikutele materiaalset kahju, toime pannud liiklussüütegusid ning avaliku korra vastaseid väärtegusid. Sooritatud kuritegude muster kordub ning kuritegude sooritamise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. X on korduvalt pannud toime uusi kuritegusid katseajal. Seega Xi käitumise ja hoiakute põhjal ei saa järeldada, et ta täidaks vabaduses viibides avalik-õiguslikke kohustusi. Ka Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvad põgenemisohtu suurendavad asjaolud: X on hinnatud avalikkusele ohtlikuks. Sooritatud kuritegude muster kordub ja on sarnane varasema käitumisega. Kuritegude sooritamise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine ja põhjuseks materiaalse kasu saamine. X harrastab parasiteerivat, riskivat ja hoolimatut elustiili. Xil on Eestis ema, kes elab õe ostetud korteris ning vajab väidetavalt Xi abi. Samas arvestades, Xi varasemat eelnevalt kirjeldatud käitumist, puudub kohtul kindlus, et X on PPA-le kättesaadav väljasaatmiseks. 11. Samuti tuleb arvestada, et X ei soovi Venemaale lahkuda. Eelnevat ilmestab asjaolu, et X on vaidlustanud PPA 28.04.2020 otsuse nr 15.3-3.4/310-5, millega PPA tunnistas Xi pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, tegi talle ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks, mis kuulub isiku vanglast vabanemisest sundtäitmisele ja kohaldas isikule nelja-aastase sissesõidukeelu. Tartu Halduskohus jättis 16.08.2021 otsusega haldusasjas nr 3-20-930 Xi kaebuse rahuldamata (otsus ei ole jõustunud). 12.

§ 264

lg 1 p 3 sätestab, et väljasaadetav on kohustatud kaasa aitama vajalike dokumentide muretsemisele. Vanglas ega kinnipidamiskeskuses viibides ei ole X taotlenud reisidokumenti, vaid keeldus vastavast võimalusest. 13. Kohtu hinnangul ei saa eelneva põhjal järeldada, et isik sooviks lahkumiskohustust täita ja oleks väljasaatmiseks PPA-le kättesaadav. Seega on täidetud

§ 15lg 2 p 1 kohaldamise eeldused.

Kuivõrd Xil puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks, tema suhtes kehtib lahkumisettekirjutus, mida ta ei soovi täita ning X on korduvalt toime pannud kuritegusid ning puudub alus arvata, et X oleks muutnud oma suhtumist kehtivasse õiguskorda. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Kinnipidamisega kaasneb eraeluja vabaduspõhiõiguse riive, kuid see on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (tagada väljasaatmismenetlust). Kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne ka selle kestuse või isiku tervise või turvalisuse aspektist. Väljasaatmine ei ole perspektiivitu. 14. Kohtu hinnangul ei ole Xi kinnipidamise tähtaja pikendamine kinnipidamiskeskuses vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Xi kinnipidamise tähtaja pikendamine aitab tagada, et ta oleks kättesaadav väljasaatmismenetluse lõpuni. Kohus rahuldab PPA taotluse ja pikendab Xi 3