KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 07.07.2021, Tartu Haldusasja number 3-21-712 Haldusasi X kaebus Tartu Vangla va

§ 49

lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

-i kohaselt lubatav.

1. Kohus leidis, et X taotlus lisada kaebusele täiendava hüvitamisnõude alusena asjaolud, et kaebajat ei oleks tohtinud üksikvangistusse paigutada seepärast, et kaebajal on lapsepõlves diagnoositud hüperaktiivsus ning kambrid nr 1191, 1166, 1081 raskendasid veelgi kaebaja olukorda ja avaldasid eriti suurt psüühilist survet ning meditsiinitöötaja ei jälginud kaebajat igapäevaselt, ei ole lubatav, sest kaebajal on selliste nõude aluste osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
2. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
3. Tartu Vangla 20.05.
4. a vastusest ilmneb, et kaebaja ei ole vanglale esitanud kahju hüvitamise taotlust, milles ta heidab vanglale ette, et teda ei oleks tohtinud üksikvangistusse paigutada seepärast, et kaebajal on lapsepõlves diagnoositud hüperaktiivsus ning kambrid nr 1191, 1166, 1081 raskendasid veelgi kaebaja olukorda ja avaldasid eriti suurt psüühilist survet ning meditsiinitöötaja ei jälginud teda igapäevaselt. Kohustusliku kohtueelse menetluse 2 läbimist ei kinnita ka kaebaja 29.01.
5. a kahjunõue nr 1-13/19-
6. Seega pole kaebaja selles osas kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 29.01.
7. a kahju hüvitamise taotluses nr 1-13/19-1 on kaebaja viidanud üksnes enda psüühikahäirele, mis diagnoositi
8. a ning psühhiaatrilise hinnangu puudumisele. Kuna Tartu Vangla vastuse lisaks olevast psühhiaatri S. Kaili hinnangust nähtuvalt on kaebaja viidanud kahju hüvitamise taotluses just temal diagnoositud düssotsiaalsele isiksushäirele, ei saa väita, et kaebaja on juba 29.01.
9. a taotluses muuhulgas tuginenud temal lapsepõlves diagnoositud hüperaktiivsusele. Samamoodi ei saa psühhiaatri hinnangu puudumise väljatoomist samastada sellega, et meditsiinitöötajad ei ole kaebajat igapäevaselt jälginud. Kui kaebaja eesmärk oli hüvitise nõudmine ka selle eest, et kaebajat ei oleks tohtinud üksikvangistusse üldse paigutada seepärast, et kaebajal on lapsepõlves diagnoositud hüperaktiivsus, kambrid nr 1191, 1166, 1081 raskendasid veelgi tema olukorda ja avaldasid eriti suurt psüühilist survet ning meditsiinitöötaja ei jälginud kaebajat igapäevaselt, siis oleks ta pidanud nimetatud asjaolud selgesõnaliselt juba vanglale esitatud kahjunõudes välja tooma.
10. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus, et kuivõrd kaebajal on eelnimetatud alustel hüvitamisnõudega kohtusse pöördumiseks läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebuse muutmist ei või aktsepteerida, kui muudetud kujul ei oleks kaebus lubatav, tuleb X taotlus kaebuse muutmiseks

§ 49lg 1 alusel jätta rahuldamata.

1. X esitas 30.06.2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 28.06.
2. a määruse tühistamiseks ja leidis, et olenemata psüühikahäire sisust oli tema üksikvangistusse paigutamine ja tema jälgimata jätmine meditsiinitöötaja poolt õigusvastane vastavalt Riigikohtu 28.04.
3. a otsusele haldusasjas nr 3-20-
4. Kaebaja sõnul esineb tal hüperaktiivsust siiani ja sellele lisaks diagnoositi tal isiksusehäire. Määruskaebuse esitaja viitab ÜRO veel piinamisvastase eriraportööri aruandele ja leiab, et vangla poolt halduskohtule esitatud materjalides pole aruande seisukohti ümber lükatud. X leiab, et Tartu Vangla tekitas talle teadlikult pöördumatu tervisekahjustuse, kuna sisuliselt oli tegemist psühhoterroriga ja vanglasse tulles tal selliseid häireid ei esinenud. Kuna tegu on ühtse vaimse terroriga seotud tegevusega vangla poolt, siis peaks kohus arutama ka neid nõudeid, mis olid kirjas 17.06.
5. a vastuses, koos esialgu esitatud kaebusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD 14.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.06.2021. a määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka ükski määruskaebuse väide halduskohtu järeldusi ümber. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 3

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja 17.06.
2. a vastuses toodud taotlus nõuda kahjuhüvitist ka selle eest, et teda ei oleks tohtinudki üksikvangistusse paigutada seepärast, et tal on lapsepõlves diagnoositud hüperaktiivsus ning kambrid nr 1191, 1166, 1081 raskendasid veelgi kaebaja olukorda ja avaldavad suurt psüühilist survet ning meditsiinitöötaja ei jälginud teda igapäevaselt, on kaebuse muutmine

§ 49lg 1 mõttes.

Kuna sellise hüvitamisnõude aluste osas, mis puudutavad tema üksikvangistusse paigutamise lubatavust seepärast, et tal diagnoositi juba lapsena hüperaktiivsus ning kambritega nr 1191, 1166 ja 1081 seotud olukord ja meditsiinitöötaja poolt tema igapäevane jälgimata jätmine, on määruskaebuse esitajal nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, s.o ta ei ole eelnimetatud asjaolusid välja toonud vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes (ega ka halduskohtule pärast vangla keelduvat otsust esitatud hüvitamiskaebuses), ei ole kaebuse muutmine

§ 49

lg 1 kohaselt võimalik.

§ 49

lg 1 ütleb, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kuna Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus hüvitamiskaebusega halduskohtu poole pöörduda üksnes siis, kui ta on eelnevalt esitanud sama nõudega ja samadel alustel kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud, mida kaebaja aga oma 17.06.2021. a vastuses toodud hüvitamisnõude aluste osas teinud ei ole, siis ei ole selline hüvitamiskaebus ka

-i kohaselt lubatav ja halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse esitatud hüvitamiskaebuse osas selle aluste muutmiseks.

1. Määruskaebuse esitaja lisas määruskaebusele materjalid (lisad nr 1 ja nr 2), mille ringkonnakohus tagastab. X tervisekaardi väljavõtted on sama perioodi osas toimikus juba olemas (dtl 242-264). Lisana nr 2 esitatud SKA 02.06.
2. a otsus kaebajal puude raskusastme tuvastamise kohta ei ole samuti sisuliselt vajalik määruskaebuse lahendamiseks, kuna see ei muuda fakti, et kaebajal on 17.06.
3. a vastuses täiendava hüvitamisnõude alusena toodud asjaolude osas kohustuslik kohtueelne kord läbimata.
4. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.06.
5. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Riigikohtu määrusega 09.03.2022 osaliselt jõustunud. RESOLUTSIOON
6. Tagastada kaebaja
7. juuli
8. a määruskaebuse lisad.
9. Rahuldada määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu
10. juuni
11. a määruse resolutsiooni punkt 1 ja Tartu Ringkonnakohtu
12. juuli
13. a määruse resolutsiooni punkt
14. Saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.
15. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga. 4