← Eesti

2-19-13771/56

Obsah (8)§ 238§ 657§ 169§ 162§ 161§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin, Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 238

lg 5 teise lause kohaselt võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid, s.o pooltevahelise käsunduslepingu sõlmimist. Kuna hageja nõue ei ole põhjendatud, ei kuulu see pankrotimenetluses tunnustamisele. Apellatsioonkaebus 5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et nõue on tõendatud. Võlgniku allkirjastatud spetsifikatsioonid tõendavad kliendilepingu sõlmimist ja selle olulisi tingimusi. Maakohus on üllatuslikult seadnud kahtluse alla esitatud tõendite usaldusväärsuse, sest maakohus sellele menetluses tähelepanu ei juhtinud. Vastus apellatsioonkaebusele 3

(6)
  1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude (

§ 657lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

  1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle puudub pooltel vaidlus apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja arutamisel: - Harju Maakohtu
  2. märtsi 2019 kohtumäärusega on välja kuulutatud võlgniku Y pankrot; - võlausaldajate
  3. augustil 2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitati kaitsmisele advokaadibüroo nõue summas 12 326,02 eurot, millele kostja esitas vastuväite ja nõue jäi seetõttu tunnustamata.
  4. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et hageja esitatud tõendid ei ole ebausaldusväärsed põhjusel, et neid ei esitatud koos hagiga, vaid hilisema menetluse jooksul. Kuigi hageja oleks pidanud esitama vastavad tõendid juba pankrotimenetluses (PankrS § 94 lg 1 nõudeavalduse esitamise aegses redaktsioonis), ei ole asjas esitatud asjaolusid, mis võimaldaksid pidada hageja tõendeid nende hilisema esitamist tõttu ebausaldusväärseteks. Kuna ringkonnakohus hindab spetsifikatsioone kui tõendeid, ei ole menetlusökonoomia seisukohast vajalik hinnata hageja väiteid seoses maakohtu rikkumisega tõendite vastuvõtmata jätmisel.
  5. Hageja on selgitanud, et klient on keelanud advokaadil käsunduslepingut avalikustada. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 45 lg 1 I ja II lause kohaselt on advokaat kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust; kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast advokaaditegevuse lõppemist. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt ei kehti saladuse hoidmise kohustus asjas osalenud advokaadi õigusteenuse kulude sissenõudmise kohta. Praegune vaidlus on oma olemuselt advokaadi õigusteenuse kulude sissenõudmise vaidlus, kuigi see toimub pankrotimenetluses. Seega ei ole hageja väited kliendilepingu esitamise võimatuse kohta asjakohased.
  6. Hoolimata eelnimetatust leiab ringkonnakohus, et hageja saab oma nõuet tõendada ka muude tõenditega kui kliendileping. Iseenesest on põhjendatud kostja seisukoht, et advokatuuriseadus kehtestab advokaadibüroo poolt kliendiga sõlmitavale kliendilepingule kohustusliku kirjaliku vormi, kui lepingu esemeks on advokaadibüroo poolne kliendi esindamine kohtus (AdvS § 55 lg 4). AdvS § 55 lg 4 tingimus, mille kohaselt ei või suulist lepingut sõlmida kliendi esindamiseks kohtus, kaitseb nii klienti kui advokaati juhtumite korral, kui kliendi esindamisega seoses tekib küsimus advokaadi vastutusest või distsiplinaarvastutusest. Sellisel juhul on võimalik tugineda kirjaliku lepingu sätetele hindamaks advokaadile antud käsundi sisu ja ulatust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kolleegium leiab, et AdvS § 55 lg-s 4 sätestatud vormi järgimata jätmine ei too kaasa käsunduslepingu tühisust.
  7. Hageja ei ole kirjalikku lepingut kohtule esitanud, kuid pankrotivõlgniku poolt allkirjastatud spetsifikatsioonide alusel on võimalik tuvastada, mis oli kliendilepingu esemeks oleva töö sisu ja maht, kui suur oli kokkulepitud tasu, samuti tasu sissenõutavaks muutumine. 4

(6)Spetsifikatsioonidelt nähtub, et õigusteenust on osutatud seoses pankrotivõlgniku pankrotimenetlusega, kahe täiendava tsiviilasjaga ja nõustamisega. Hageja poolt esitatud ja pankrotivõlgniku poolt allkirjastatud spetsifikatsioonid (tl 58-61) tõendavad pankrotivõlgniku ja advokaadibüroo õigussuhte olemasolu ja hageja nõude suurust 12 326,02 euro ulatuses.
  1. Kostja viide PankrS § 150 lg-le 1 (nõudeavalduse esitamise aegses redaktsioonis) ei ole asjakohane, kuna nimetatud säte reguleerib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja menetluskulude väljamõistmist ja ei vabasta Yt advokaadibüroo ees olevast käsunduslepingust tulenevast tasumiskohustusest.
  2. Kostja väitel ei selgu spetsifikatsioonidest ilma lepinguta, millal muutus advokaadibüroo nõue Y vastu sissenõutavaks. Spetsifikatsioonidest nähtub, et kõik toimingud on tehtud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 42 loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega muutus advokaadibüroo nõue sissenõutavaks hiljemalt pankroti väljakuulutamisel. Kuna advokaadibüroo pole viivisenõuet esitanud, samuti pole kostja tuginenud nõude aegumisele, ei oma nõude võimalik varasem sissenõutavaks muutumine vaidluse lahendamisel määravat tähendust.
  3. Hageja nõue Y (pankrotis) vastu on käsunduslepingust (VÕS § 619) tulenev tasu maksmise (kohustuse täitmise) nõue ja selle rahuldamise aluseks on VÕS § 108 lg
  4. Hageja nõue kuulub rahuldamisele ja Y (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb tunnustada hageja nõuet 12 326,02 euro ulatuses teise järgu nõudena (PankrS § 106 lg 1 alusel).
  5. Kostja leiab, et hageja poolt tõendite esitamist alles hagimenetluses tuleks arvestada menetluskulude jaotamisel ja kohaldada tuleks

§ 169

lg-s 1 sätestatut ning Riigikohtu praktikat varasema pankrotiseaduse kohaldamisel (RKTKo nr 3-2-1-97-01), mille kohaselt tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, kes on käitunud pahatahtlikult ja sellega põhjustanud oma nõude tunnustamata jätmise nõuete kaitsmise koosolekul. Kuigi hageja ei esitanud tõendeid ei pankrotimenetluses ega kohtus esimese menetlusdokumendiga, puudub praeguse vaidluse asjaolusid arvates alus jätta menetluskulusid hageja kanda. Samuti puudub alus jätta menetluskulud kostja kanda

§ 162lg-st 4 tulenevalt.

Tõendite varasem esitamine ei oleks päädinud menetluse lõppemisega. Hageja poolt tõendite esitamisel jätkas kostja vaidlust ega võtnud hagi õigeks. Kostja vaidles nõudele vastu ka apellatsioonimenetluses. Eeltoodut arvestades jäävad maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (

§ 161lg 1 ja § 171 lg 1).

17. Kuna maakohus pole hageja menetluskulude suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174

lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

18.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv, Peeter Pällin, Neve Uudelt 5

(6)6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.