← Eesti

1-21-6525/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-6525 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Pertti Peedosaar süüdistatuna KarS § 184 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
  2. detsembri
  3. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Pertti Peedosaare kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Teised apellatsioonimenetluse süüdistatav Pertti Peedosaar isikukood 39108116538 elukoht XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole pooled abiprokurör Lily Sandel RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. detsembri
  6. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  7. Määrata advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Anu Pärteli poolt Pertti Peedosaarele käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot).
  8. Mõista Pertti Peedosaarelt menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale saab esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. MAAKOHTU OTSUS
  9. Pertti Peedosaart süüdistatakse KarS § 184 lg 1 järgi selles, et ta: - tellis täpselt tuvastamata ajal, kuid enne
  10. juunit 2018 internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Saksamaalt enda elukohta aadressile XXX linn 30,50 grammi kanepiõisikuid ehk marihuaanat, mis sisaldas 20% tetrahüdrokannabinooli (THC). P. Peedosaar tellitud saadetist kätte ei saanud, sest postiteenuse osutajate poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil
  11. juunil 2018 kinni; - tellis täpselt tuvastamata ajal, kuid enne
  12. juulit 2018 internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Saksamaalt enda nimele ja elukohta aadressile XXX linn 12,90 grammi kanepiõisikuid ehk marihuaanat, mis sisaldas 24% tetrahüdrokannabinooli (THC). P. Peedosaar tellitud saadetist kätte ei saanud, sest postiteenuse osutajate poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil
  13. juulil 2018 kinni.
  14. Tartu Maakohtu
  15. detsembri
  16. a otsusega mõisteti P. Peedosaar KarS § 184 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui P. Peedosaar ei pane 2 aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
  17. AS Eesti Post ruumides kontrolli
  18. juunil 2018 Saksamaalt saabunud maksikirja, millele oli aadressiks märgitud XXX . Saaja nimi saadetisel puudus. Sellest leiti 30,5 grammi marihuaanat. Samuti kontrolliti AS Eesti Post ruumides
  19. juulil 2021 Saksamaalt saabunud maksikirja, mis oli adresseeritud P. Peedosaare nimel aadressile XXX linn. Sellest leiti 12,90 grammi marihuaanat. Seega saabus aadressile XXX , millest üks oli adresseeritud ka P. Peedosaare nimele, Saksamaalt kaks marihuaanat sisaldavat maksikirja. Tõendamist on leidnud, et tegemist oli NPALS § 31 lg 3 mõttes suure kogusega, mis tekitaks joovet vähemalt kümnele inimesele.
  20. Asjas on vaidlus selle üle, kas marihuaanat sisaldavad saadetised tellis P. Peedosaar, kes enda süüd ei tunnista. Esimene saadetis oli adresseeritud aadressile XXX ja teine adresseeritud samale aadressile P. Peedosaare nimele. Kumbki postisaadetistest kohale ei jõudnud, kuna peeti Eesti Vabariiki jõudes kinni. Lubatava sisu korral oleks see adressaadi postkasti toimetatud. Tõendamist on leidnud, et P. Peedosaar üüris X aadressil XXX asuvat korteriomandit. Antud aadressile on AS Eesti Post andmetel aastal 2018 saabunud P. Peedosaarele nimele adresseeritud posti, seahulgas välisriikidest. Arvestades, et kõnealused saadetised olid aadresseetud aadressile XXX ,
  21. juulil 2018 saabunud postisaadetis oli adresseeritud P. Peedosaare nimele ja et P. Peedosaar tõepoolest sel ajal kasutas antud korterit, tõendab, et postisaadetised tellis P. Peedosaar.
  22. Tegemist on keelatud kaubaga, mistõttu ei ole usutav, et saatja suhtus saadetise adresseerimisse lohakalt ja eksis nii adressaadi kui ka aadressi märkimisel. Seda enam, et antud aadressile saadeti narkootikume kahel korral ja viimasel korral märgiti ära ka saaja nimi. Kahe postisaadetise kujundus ja pakendamise viis on sarnased, millest saab järeldada, et need on lähetatud ühe ja sama müüja poolt, kuigi saatja nimed on erinevad. Asjaolu, et mõlemad saadetised on antud aadressile saadetud ajal, mil seda kasutas P. Peedosaar, on äärmiselt ebatõenäoline, et need tellis keegi kolmas isik. Kuna tegemist ei ole olnud P. Peedosaare püsiva ja pikaaegse elukohaga, ei 2 saanud isikute ring, kes üldse teadsid, et seal elab P. Peedosaar, suur olla. Seda enam, et kõnealuse kortermaja välisuks on lukustatav, mistõttu oli postisaadetise kättesaamiseks trepikotta ligipääsu omavate isikute ring piiratud. Ei ole eluliselt usutav, et sellises olukorras tellis sellele aadressile postisaadetise keegi võõras väljapoolt maja, riskides võimalusega, et ta ei pääse postisaadetise saabumisel majja sisse. Kuigi postkastil lukustus puudus ja iseenesest oli kõrvalistel isikutel sellele juurdepääs olemas, ei ole siiski tõsiseltvõetav võimalus, et saadetised tellis keegi majaelanikest. P. Peedosaar ei olnud majas püsielanik, kuid saadetised saabusid just siis, kui tema seal elas. Seda enam, et P. Peedosaar sai
  23. aastal välisriikidest saabunud postisaadetisi antud aadressilt kätte.
  24. P. Peedosaar on ka isikuks, kes tarvitab narkootikume. Tõendatud on P. Peedosaare suhtlus selliste isikutega nagu R.J. ja G.L. i. Nimelt soovis P. Peedosaar G.L. ilt kanepit saada.
  25. aasta aprillis müüs G.L. P. Peedosaarele korduvalt 1-2 grammi kaupa kanepit. Tartu Maakohtu
  26. jaanuari
  27. a otsusega tunnistati G.L. KarS § 185 lg 1 järgi süüdi, sest andis väikeses koguses narkootilist ainet edasi nooremale kui 18 aastasele. Teo pani G.L. toime
  28. a oktoobris. R.J. on aga P. Peedosaarelt küsinud, kust saaks kanepit. Samuti on ta P. Peedosaarega koos kanepit tarvitanud. P. Peedosaarel on
  29. oktoobril 2019 ja
  30. oktoobril 2020 tuvastatud narkojoove.
  31. Asjaolu, et P. Peedosaar on kanepit tarvitanud nii
  32. aastale eelnenud aastal kui ka järgnevatel aastatel, näitab, et tegemist on pikaaegse kanepi tarvitajaga. P. Peedosaar kinnitas ka ise, et on kanepit tarvitanud seitse aastat. Taoline huvi kanepi vastu annab alust järeldada, et P. Peedosaar tellis
  33. aastal kaks marihuaanat sisaldanud saadetist. Tegemist oli ainega, mida P. Peedosaar ise tarvitab.
  34. Kuigi P. Peedosaar ei saanud postisaadetistes olnud narkootilisi aineid kätte, s.o need peeti Maksu- ja Tolliameti töötajate poolt kinni, on tegemist lõpuleviidud kuriteoga. Teokoosseis on täidetud internetikeskkonna kaudu omandamise eesmärgil narkootikume tellides ning neid vahendlikult – postiteenuse osutajaid ära kasutades – Eesti territooriumile toimetades. Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik sissevedu on lõpule viidud aine Eesti Vabariigi territooriumile jõudmisega, st riigipiiri ületamisega (vt RKKKo 1-19- 2627, p-d 34–36).
  35. Praegusel juhul on kaks, narkootilist ainet sisaldanud saadetist, saabunud lühikese ajavahemiku jooksul ja nende sisu oli sama. Ka kuriteo toime panemise viis on mõlemal juhul sarnane, s.o keelatud aine telliti välisriigist ja toimetati postiteenuse osutaja kaudu üle riigipiiri. Suure tõenäosusega tellis P. Peedosaar teise paki seetõttu, et esimene temani ei jõudnud ja tema eesmärgiks oli narkootikumid posti teel ikkagi kätte saada. P. Peedosaar tegi enda poolt kõik selleks, et tellitud narkootilised ained jõuaksid temani. Kohus ei kahtle asjaolus, et kanepi tarvitajana oli P. Peedosaar teadlik, et tegemist on keelatud ainega ja selline tegevus ebaseaduslik. APELLATSIOON
  36. P. Peedosaare kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel taotleb süüdistatava õigeksmõistmist.
  37. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kaks marihuaanat sisaldavat postisaadetist tellis P. Peedosaar. Esimesel saadetisel puudus märge saaja kohta. Teisel saadetisel oli saajaks märgitud küll P. Peedosaar, kuid kumbki saadetis temani ei jõudnud, sest need peeti Maksu- ja Tolliameti poolt AS Eesti Post ruumides kinni. P. Peedosaar üüris küll aadressil XXX korterit, kuid see ei kinnita fakti, et saadetised tellis tema. Esimesel saadetisel puudus üleüldse ju tellija nimi. Teisisõnu ei ole saadetiste tellija tegelikkuses teada. Tegemist on vaid oletusega, et saadetised tellis P. Peedosaar.
  38. Kuigi teine saadetis oli adresseeritud P. Peedosaare nimele, ei saa sellest järeldada, et selle just 3 tema tellis. Tema tutvusringkonnale oli kindlasti teada, et ta elas aadressil XXX . On teada, et keelatud aineid tellitaksegi valele aadressile selleks, et tegelik tellija teadmata jääks. Antud aadressil oli P. Peedosaare postkast lukustamata ja seda oli igaühel võimalik avada. Seega võis saadetise sinna postkasti tellida igaüks, sest selle kättesaamine oli lihtne. Ka välisuksel olev fonolukk ei oleks takistanud tegelikult tellijal saadetist kätte saada. P. Peedosaar ei oleks üldse teada saanudki, et tema postkastis selline saadetis oli. Oluline on seegi, et tegelikkuses ei jõudnud kumbki saadetis P. Peedosaare tolleaegsesse elukohta, sest need peeti Maksu- ja Tolliameti poolt kinni.
  39. Maakohus on kaudsete tõenditena kasutanud P. Peedosaare elukoha läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud mobiiltelefoni abonentnumbriga xxx ja sellest leitud faile. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et P. Peedosaar on sõnumeid vahetanud R.J. e, G.L. i ja Deividinimelise isikuga. Vestlused nende isikutega ei tõenda P. Peedosaare süüd. Süüdistuse kohaselt on Saksamaalt tellitud
  40. juunil 2018 ja
  41. juulil 2018 marihuaanat. Vestlused on toimunud aastatel 2019 ja
  42. Neist ei nähtu, et P. Peedosaar oleks narkootikume tellinud või neid müünud.
  43. Maakohus on ühtlasi oletanud, et kuna P. Peedosaar tarvitab narkootikume, annab see alust väita, et just tema tellis kaks saadetist narkootilise ainega. Samas ei ole üleüldse tõendamist leidnud, et ta aastal 2018 narkootikume tarvitas. Seetõttu ei ole võimalik väita, et just tema tellis
  44. a juunis ja juulis posti teel marihuaanat. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada tema kasuks. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
  45. Kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja apellatsioonis toodud väidetega, on seisukohal, et apellatsioonis toodud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et P. Peedosaare süü on tõendamist leidnud, mistõttu tema süüdi tunnistamine ja karistamine on olnud seaduslik ning põhjendatud.
  46. Mis puudutab esitatud apellatsiooni, siis soovib apellant ühemõtteliselt olemasoleva tõendikogumi ümberhindamist ringkonnakohtu poolt. Apellatsiooni väite kohaselt on maakohus jätnud kriminaalmenetluses tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks tõlgendamata (s.o in dubio pro reo põhimõtte rikkumine) ning mõistnud P. Peedosaare süüdi ebaõige ja puuduliku tõendihindamise tulemusena. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu.
  47. KrMS § 61 lg-d 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et uuritud tõendite alusel kujundab kohus endas veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tuleb selle all mõista eeskätt seisukoha kujundamist küsimuses, kas ja kuidas kuriteosündmus aset leidis ning kas teo pani toime süüdistatav. Kohtu tehtud järeldused tõendite hindamisel peavad seejuures olema kajastatud viisil, et vastavasisulise siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsus sellele nõudele täielikult.
  48. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on tõendite hindamisel lähtunud kriminaalmenetlusõiguse sätetest ja kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ning vastuoludeta. Maakohus on küllaldase põhjalikkusega käsitlenud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele P. Peedosaarele esitatud süüdistuse tõendatusest.
  49. Teiseks peab apellatsioonikohus alusetuks ka kaitsja viiteid kahtlustele, mis väidetavalt käesolevas kriminaalasjas esinevad ning mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Seejuures 4 peab kriminaalkolleegium vajalikuks in dubio pro reo põhimõtte osas kõigepealt selgitada, et selle printsiibi poole on alust pöörduda alles tõendamisprotsessi lõppetapil, s.o siis, kui tõendikogumile antava tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs (vt RKKKo 3-1-1-12-07, p 8). Seega ei ole in dubio pro reo põhimõte sedavõrd tõendamis-, kuivõrd otsustusreegel. Ehk kui kohus ei ole tõenditele üldhinnangu andmise tulemil täielikult veendunud süüdistatava süüs, tuleb ta õigeks mõista, mitte aga langetada otsust tema kahjuks. Käesolevalt arutatavas kriminaalasjas apellatsioonikohtul sellekohast kahtlust aga ei tekkinud. Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et igasuguseid tõsiseltvõetavaid kõhklusi välistavalt on tõendatud süüdistuse verisoon toimunust, s.o P. Peedosaare poolt posti teel välisriigist narkootikumide tellimine.
  51. juunil 2018 saabus Saksamaalt turvaümbrikusse pakendatud postisaadetis, millel puudus küll saaja nimi, kuid aadressiks oli sellele märgitud XXX . Saadetises oli valge paberilehe vahel kolm kilepakendit ja igas kilepakendis rohekas-pruunid taimsed osad (tl-d 23-26). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis läbi viidud uuringuga tuvastati, et tegemist on marihuaanaga, mida oli kokku 30,5 grammi (tl 28).
  52. Sellele, et saadetise tellijaks võis olla P. Peedosaar, viitab saadetisele, s.o kirjaümbrikule, märgitud aadress XXX . Vaidlust ei ole selles, et sel perioodil oli tegemist P. Peedosaare elukohaga. Kaitsja sõnul oleks kõnealuse saadetise võinud P. Peedosaare kodusele aadressile tellida kestahes, kuivõrd tema postkast ei olnud lukustatav ja tema tutvusringkond teadis, kus ta elas. Kriminaalkolleegium sellega ei nõustu. Selles majas asuvad postkastid maja trepikojas. Kuigi postkastid ise lukku ei käi, on lukustatav maja välisuks (vt tl 120-122). Seega ei pääsenud tegelikkuses postkastile, kuhu saadetis oleks saabunud, n-ö kõrvalise isikud ligi. Seetõttu ei ole väide, et saadetise võis tellida keegi kolmas isik, usutav. Inimeste ring, kes trepikojale ja seega postkastide juurde pääsesid, oli väga piiratud. Selge on ka see, et saadetise kättesaamine XXX postkastist oleks kolmandatel inimestel olnud väga keeruline. Postkastile oli lukustatud välisukse tõttu juurdepääs vaid majaelanikel. Ja nagu öeldud, P. Peedosaar elas tol hetkel aadressil XXX , mis oli ka saadetisele märgitud aadressiks, kuhu see jõudnud oleks, kui seda ei oleks AS Eesti Post ruumides kinni peetud.
  53. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on oluline seegi, et olukorras, kus kõrvaline isik tellib enda jaoks suvalisse majja saadetise, ei saa ta kindel olla, et ta selle saadetise ka kätte saab. Rahvusvaheliste postisaadetiste saabumise aeg ei ole tellimise ajal ju täpselt määratletav ehk tellija ei tea saadetise postkasti jõudmise kindlat aega. Ka pole posti toomise kellaaeg iga päev täpselt sama. Seega peaks selline isik võõrast postkasti pidevalt kontrollimas käima või isegi vahetpidamata jälgima. Selline käitumine oleks olnud seda raskem, et maja välisuks oli ju lukustatud ja kolmandatel isikutel oleks olnud üpriski keeruline postkastini jõuda. Kõik see muudab niisugused kaitseväited mitteusutavateks. Lisaks on aga võimalik, et postkastini jõuab esimesena aadressil märgitud elukoha elanik ning tellija jääb just seetõttu narkootikumidest ilma. Et keegi sooviks raha paigutada uimastitesse, mille kätte saamine on sedavõrd vähetõenäoline, ei ole kuidagi usutav. Kui keegi mingit sarnast skeemi kasutada sooviks, oleks hoopis turvalisem tellida narkootikume sisaldav saadetis aadressile, kus kedagi ei ela. Kindlasti on Võrus ja selle lähiümbruses taolisi maju.
  55. juulil 2018 saabus Saksamaalt teinegi turvaümbrikkusse pakendatud postisaadetis, millele oli seekord adressaadiks märgitud P. Peedosaar ja aadressiks taaskord XXX . Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis läbi viidud uuringuga tuvastati, et tegemist on marihuaanaga, mida oli kokku 12,90 grammi (tl-d 35-36). Ka selle saadetise puhul tuleb märkida, et ringkonnakohus peab vähe tõenäoliseks kellegi kolmanda esinemist, kes endale narkootilise aine P. Peedosaare mõeldud postkasti tellis. Selge on juba see, et saadetise kättesaamine XXX postkastist oleks olnud keeruline. Ühtlasi oli sellele saadetisele juba konkreetselt saajana märgitud P. Peedosaar. Ilmselt seetõttu, et esimene saadetis peeti ju Maksu- ja Tolliameti poolt kinni ja see P. 5 Peedosaareni ei jõudnudki. Ilmselt tahtsid pooled seekord kindlustada seda, et P. Peedosaar saadetise kindlasti kätte saab, märkides sellele tema nime. Samuti on oluline seegi, et teine saadetis saabus kõigest ca 1,5 kuud hiljem. Saadetis oli võrreldes esimesega praktiliselt identne. See oli pakendatud turvaümbrikusse, milles oli kahes kilepakendis rohekat-pruunikat värvi taime osad, s.o marihuaana.
  56. Kriminaalkolleegium märgib, et eespool kirjeldatud kaks kuritegu on silmnähtavalt sarnased. Narkootilist ainet telliti esiteks ühele ja samale aadressile, kus elas P. Peedosaar. Saadetised olid füüsiliste omaduste ja selles oleva narkootilise aine osas identsed. Ühtlasi oli teisele saadetisele märgitud ka P. Peedosaare nimi, s.o saadetis on temaga seostatav. Sellest nähtub teatav käitumismuster. P. Peedosaar tellis Saksamaalt enda kodusele aadressile posti teel marihuaanat, mis esimesel korral Eestisse saabudes kinni peeti ja temani ei jõudnudki. Seejärel kordas ta tellimust, ja nagu öeldud, et kindlustada saadetise temani jõudmine, märgiti saadetisele juba ka tema nimi. Kaitsja versioon kellestki kolmandast isikust, kes võis saadetised tellida, ei ole vähimalgi määral usutav.
  57. Süüdistuse versiooni tõendab kaudselt seegi, et P. Peedosaar on kanepit tarvitanud juba seitse aastat, mida ta ise kinnitab (tl 132). Seega oli tal ka põhjus marihuaana tellimiseks olemas, s.o et hankida endale tarvitamiseks ainet. Ka on tal kokkupuuteid teiste narkootikumide tarvitajatega. Kõik see näitab, et tema elustiili üheks osaks on narkootikumid ja nende tarvitamine. P. Peedosaar üritas suure tõenäosusega narkootikume hankida ilma n-ö vahendajata, tellides need enda kodusele aadressile.
  58. Eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel pole kriminaalkolleegiumi jaoks vähimalgi määral usutav ega reaalne, et P. Peedosaare elukoha aadressil tulnud postisaadetised oleksid olnud tellitud kellegi teise poolt. Tellimuse tegijana ja tegeliku saajana tuleb näha P. Peedosaart.
  59. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  60. detsembri
  61. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  62. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramise taotluses märgib kaitsja, et tal kulus maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 120 minutit. Kokku soovib ta riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamist seega 129,60 euro ulatuses (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja toiminguid P. Peedosaarele õigusteenuse osutamisel saab pidada vajalikeks ning need on põhjendatud. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning lugeda taotletud riigi õigusabi tasu menetluskulu hulka. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-i 1 järgse lahendi, tuleb see menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause kohaselt P. Peedosaarelt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.