Obsah (9)

§ 113§ 76§ 100§ 101§ 42§ 1027§ 116§ 164§ 170

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2022, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-113306

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 463,10 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 23.06.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 354,49 eurot. Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le
2. Edasikaebamise kord
3. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
4. Nõude alus on kostja ja T AS vahel 28.04.2006 sõlmitud liitumisleping nr xxxx. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt T AS hinnakirjale. Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 28.05.2017 liitumislepingu lisa, mille alusel soetas kostja seadme Apple xxxx. Komplektiga kaasnes 24-kuuline tähtajaline kohustus: seadme tasu (ei lisandu intress) ajatatakse nimetatud perioodi peale ja klient kasutab sel ajal Xxxx kõneteenus- ja/või mobiilse interneti paketti. Lepingu tingimusena lepiti kokku, et komplekti ennetähtaegse lõppemise korral kohustub klient tasuma käsitlustasu summas 849,00 eurot, millega hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega seoses Xxxxilt saadud seadme maksumus. Komplekti ennetähtaegsel lõppemisel rakenduvat käsitlustasu vähendatakse proportsionaalselt seadme eest lepingu täitmise ajal tasutus maksumuse võrra. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid üldtingimusi. T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata. 2.

§ 76

lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse T AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on

§ 100mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.

1. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 432,612 eurot. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb poolte vahel 28.05.2017 sõlmitud lepingu tingimusest ning üldtingimuste punktist 3.11, mille kohaselt tähtajalise lepingu ennetähtaegne ülesütlemine on võimalik üksnes lepingus või tingimustes fikseeritud juhtudel ja tingimustel. Lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel on klient kohustatud tasuma Xxxx viimase nõudmisel hüvitise, käsitlustasu ja/või muu kulu vastavalt lepingus või tingimustes fikseeritule, millega klient hüvitab Xxxx tähtajalise lepingu alusel saadud seadme maksumuse ja/või muu soodustuse. Kostja võlgnevuse põhisumma on 463,10 eurot.
2. T AS loovutas 09.12.2020 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. 2

1. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgses viivisemääras 8% aastas viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o 18.07.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.06.
2. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 108,61 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Kostja on oma hagivastuses märkinud, et T AS on rikkunud

§ 42

lg 3 punkte 13, 14, 16, 18 ja 20.

§ 42lg 3 p 13 ei ole asjakohane.

T AS ei ole jätnud endale õiguse ise otsustada, kas ta lepingut täidab või mitte. Kõik õigused ja kohustused tulenevad üldtingimustest. Muuhulgas on T AS üldtingimustes kliendile kui ka Xxxx ette näinud võrdsed võimalused õiguste ja kohustuste kasutamiseks. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud lepingu lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega, nõustub nendega ning kohustub neid täitma. 7.

§ 42

lg 3 p 14 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi. Üldjuhul peab tingimuse ühepoolse muutmise õigusega kaasnema teise poole õigus leping kas üles öelda või sellest taganeda. Tulenevalt üldtingimuste punktist 2.6.

1. on pooled kokku leppinud, et Xxxxl on käesoleva punkti alusel õigus muuta tingimusi (sh sideteenuse lepingu tingimusi) ühepoolselt, kui selle tingib teatud valdkonna või teenuste tehniline või sisuline areng, sh teatud tehnilise lahenduse kasutamisest loobumine või selle muutmine või uuendamine, kliendile teenuste kasutamiseks täiendavate või paremate võimaluse loomine või vajadus täpsustada teenuste osutamise või kasutamisega seotud asjaolusid. Üldtingimuste punkti 6.
2. kohaselt teenuse osutamiseks kasutatava tehnilise lahenduse muudatustest, millega kaasnevad kliendi jaoks täiendavad kulud ja lepingu muutmisest punktis 6.
3. toodud alusel, teatab Xxxx kliendile ette vähemalt 1 kuu. Kui klient ei ole selliste muudatustega nõus, on tal enne muudatuste tegemist võimalus vastava teenuse osutamise aluseks olev leping üles öelda, teatades sellest Xxxx kirjalikult.

§ 42

lg 3 p 16 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui tingimuste kasutajale antakse ühepoolne õigus anda mõjuva põhjuseta üle anda kokkulepitust erinevate omadustega vallasasi või osutada teistsuguste omadustega teenust. T AS-l ei ole üldtingimustest tulenevat õigust ühepoolselt osutada teistsuguste omadustega teenust ning T AS ei ole käesolevalt ka ühepoolselt teistsuguste omadustega teenust osutanud. Kostja on oma esitatud lisadega tõendanud, et T AS tegi kliendile uue pakkumise ning muuhulgas teavitas klienti viimase õigusest enne muudatuste tegemist teenuse osutamise aluseks olev leping üles öelda. Kostja ka vastavat õigust kasutas. Seega ei ole T AS ühepoolselt teistsuguste omadustega teenust osutanud.

§ 42

lg 3 p 18 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui tingimuse kasutajale antakse ainuõigus tõlgendada lepingutingimusi. Kui kostja väidab, et ainuõigus tõlgendada lepingutingimusi on antud üksnes ühele poolele, tuleb kostjal neid asjaolusid ka tõendada.

§ 42lg 3 p 20 on kehtetu.

Tulenevalt eeltoodust ei ole T AS rikkunud

§ 42lg 3 punkte 13, 14, 16, 18 ja 20.

8. T AS ei ole väitnud, et tegemist on 2 lepinguga. Komplektlepinguga üksnes reguleeritakse kahte erinevat osa: sideteenuste osutamist ning osamaksetega seadme soetamist. Komplekti ennetähtaegse lõppemise korral kohustub klient tasuma 3 käsitlustasu, millega hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega Xxxxilt saadud seadmete maksumus ja/või muu saadud soodustus. Käsitlustasu summa on Xxxxi klientidele mõeldud seadme tavahind. Komplekti ennetähtaegsel lõppemisel rakenduvat käsitlustasu vähendatakse proportsionaalselt seadme eest lepingu täitmise ajal tasutud maksumuse võrra. Käesoleval juhul on käsitlustasu maksmine õigustatud, kuivõrd kostja on saanud enda valdusesse seadme Apple xxxx ilma selle eest täielikult tasumata. Kui kostja ja kohus leiavad, et kostja ei ole kohustatud seadme jääkväärtust hüvitama, asetatakse kostja T AS ees eelisolukorda ning kostja rikastub T AS arvelt

§ 1027mõistes.

9. Hageja märgib, et kostjal ei olnud õigus leping üles öelda

§ 116tulenevalt.

Selline õigus tulenes kostjale lepingu üldtingimustest. Kostja on asunud seisukohale, et T AS on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud tuginedes

§ 116lg 2 punktidele 1, 2, 3 ja 4.

Käesolevalt ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, mis näitaksid üheselt, et T AS on talle mittekohase kvaliteediga teenust osutanud. 10. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 463,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 108,61 eurot ning viivised alates 23.06.2021 kuni põhinõude summas 463,10 eurot täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited hagile 11. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja sõlmis kostjaga 28.05.2017 Xxxxi mobiilside lepingu lisa xxxx. Hageja ja kostja selge lepinguline soov oli sõlmida komplektleping 24 kuuks. Komplekt koosnes Xxxx ekstra paketist ja Apple xxxx telefonist. Hageja esitas kostjale arveid, kus oli selgelt väljatoodud, et kostja maksab komplekti eest. Maikuus 2018 asus hageja seisukohale, et komplektleping enam ei olegi komplekt, vaid hoopis kaks eraldi lepingut. Kostja sellega ei nõustunud. Selliselt on hageja rikkunud

§ 42lõige 3 punkte 13, 14, 16, 18 ja 20.

Hageja soov oli ühepoolselt lepingut muuta, selleks tõsta hinda ja vähendada interneti mahtu, mille ta ka teostas, hakates väljastama arveid enda äranägemise järgi ning piirates interneti mahtu. Tarbijakaitseseadus § 8 lõige 1 sätestab, et teenust pakkudes teavitab kaupleja tarbijat teenuse eest tasutavast lõpphinnast. Kui teenuse lõpphinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse lõpphinda piisava täpsusega arvutada. Hageja kauplejana ei ole seda lepingut sõlmides teinud. Arvestades hageja käitumist lepingu täitmisel ja kostja soovi mitte nõustuda hageja alusetute lepingu muudatustega, oli kostjal õigus komplektleping ennetähtaega lõpetada ja hagejal ei ole õigust hüvitisele, sest lepingu täitmine oli täielikult hageja võimuses, mida ta ei soovinud järgida. Seega oli kostjal õigus lepingust taganeda

§ 116lg 1 alusel.

Hageja lepingulised rikkumised vastavad

§ 116lõige 2 punktidele 1, 2, 3, 4.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2. Asjas puudub vaidlus, et kostja ja T AS vahel sõlmiti 28.04.2006 liitumisleping nr xxxx, mis on seotud telefoninumbriga xxxx (dtl 22-23). Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 28.05.2017 liitumislepingu lisa, mille alusel soetas kostja seadme Apple xxxx (dtl 28-29). Komplektiga kaasnes 24-kuuline tähtajaline kohustus: seadme tasu (ei lisandu intress) ajatatakse nimetatud perioodi peale ja klient kasutab sel ajal Xxxx kõneteenus- ja/või mobiilse interneti paketti. Lepingu tingimusena lepiti 4 kokku, et komplekti ennetähtaegse lõppemise korral kohustub klient tasuma käsitlustasu summas 849 eurot, millega hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega seoses Xxxxilt saadud seadme maksumus. T AS muutis kostjaga sõlmitud lepingut, tegi kliendile uue pakkumise ning muuhulgas teavitas klienti viimase õigusest enne muudatuste tegemist teenuse osutamise aluseks olev leping üles öelda. Kostja ka vastavat õigust kasutas. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud pärast lepingu ülesütlemist tasumata arve nr B18064890387 summas 463,10 eurot (dtl 30). T AS loovutas 09.12.2020 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 47).
3. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 463,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 108,61 eurot ning viivised alates 23.06.2021 kuni põhinõude summas 463,10 eurot täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et kostja ütles T AS-iga sõlmitud lepingu üles, kuna T AS muutis omavoliliselt sõlmitud lepingut ning T AS-i sätestatud tüüptingimused, mis seda võimaldasid, on tühised. 15. Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 16. Kostja kohustus T AS-iga 28.04.2006 sõlmitud liitumislepingu nr xxxx ja selle lisa kohaselt vastavalt üldtingimuste punktile 5.2.5 (dtl 36) T AS-ile osutatud teenuste eest tasuma. Samuti oli kostjal 28.05.2017 liitumislepingu lisa alusel kohustus komplekti ennetähtaegse lõppemise korral tasuda käsitlustasu summas 849,00 eurot, millega hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega seoses Xxxxilt saadud seadme maksumus. Käsitlustasu tasumise kohustus tulenes poolte vahel 28.05.2017 sõlmitud lepingu tingimusest ning üldtingimuste punktist 3.11 (dtl 34), mille kohaselt tähtajalise lepingu ennetähtaegne ülesütlemine on võimalik üksnes lepingus või tingimustes fikseeritud juhtudel ja tingimustel, s.o lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel oli klient kohustatud tasuma Xxxx viimase nõudmisel hüvitise, käsitlustasu ja/või muu kulu vastavalt lepingus või tingimustes fikseeritule, millega klient hüvitab Xxxx tähtajalise lepingu alusel saadud seadme maksumuse ja/või muu soodustuse. T AS edastas kostjale teate paketimuudatuse kohta ning nähtuvalt kostja 29.05.2018 e-kirjast (dtl 71) on kostja avaldanud, et soovib T AS-iga sõlmitud lepingu üles öelda. Kohus on seisukohal, et kostjal esines küll alus T AS-iga sõlmitud lepingu lõpetamiseks, kuid see ei vabastanud kostjat kohustusest tasuda T AS-i poolt enne lepingu lõppu osutatud teenuste ning kostja käsutusse antud seadmete eest. T AS on esitanud kostjale lepingu lõpetamisel 30.06.20218 arve nr B18064890387 summas 463,10 eurot (dtl 149), millel on kajastatud kostja poolt kasutatud, kuid seni tasumata teenused ning Apple xxxx soetamisega seotud käsitlustasu. Kostja nimetatud arvet tasunud ei ole. Kohus leiab, et selliselt toimides on kostja rikkunud

§ 76lg-s 1 sätestatud nõuet täita oma kohustust vastavalt sõlmitud lepingule.

17.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, 5 isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. T AS loovutas oma nõude hagejale ning saatis kostjale 09.12.2020 teatise (dtl 26) nõude loovutamise kohta. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist. 18. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb

76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 alusel hagejale tasuda põhivõlgnevus, kuna kostja on jätnud oma lepingust tulenevad kohustused täitmata, ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 463,10 eurot. 19. Seoses kostja vastuväidetaga, et T ASi rakendatud tüüptingimused on tühised, märgib kohus järgmist. Kostja on asunud seisukohale, et maikuus 2018 asus hageja seisukohale, et komplektleping enam ei olegi komplekt, vaid hoopis kaks eraldi lepingut. Kostja sellega ei nõustunud ja leidis, et hageja on rikkunud

§ 42lõige 3 punkte 13, 14, 16, 18 ja 20.

T ASi soov oli ühepoolselt lepingut muuta, selleks tõsta hinda ja vähendada interneti mahtu, mille ta ka teostas. Arvestades T ASi käitumist lepingu täitmisel ja kostja soovi mitte nõustuda hageja alusetute lepingu muudatustega, oli kostjal õigus komplektleping ennetähtaega lõpetada ja hagejal ei ole õigust hüvitisele, sest lepingu täitmine oli täielikult T ASi võimuses, mida ta ei soovinud järgida. Seega oli kostjal õigus lepingust taganeda vastavalt

§ 116lõikele 1.

T ASi lepingulised rikkumised vastavad

§ 116lõige 2 punktidele 1, 2, 3 ja 4.

20.

§ 42

lg 3 kohaselt on lepingus, mille teine pool on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: 13) nähakse ette, et tingimuse kasutaja seob oma kohustuse täitmise asjaoluga, mille saabumine sõltub üksnes temast, samal ajal kui teine lepingupool võtab endale kohustuse, mille ta sõltumata sellest asjaolust peab täitma; 14) nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi; 16) antakse tingimuse kasutajale ühepoolne õigus anda mõjuva põhjuseta üle kokkulepitust erinevate omadustega vallasasi või osutada teistsuguste omadustega teenus; 18) antakse tingimuse kasutajale ainuõigus tõlgendada lepingutingimusi. Kohus märgib, et kostja viidatud

§ 42lg 3 p 20 on kehtetu.

21. Kohus on seisukohal, et kostja ja T ASi vahel sõlmitud lepingu tüüptingimustest ei ilmne, et tegemist oleks tühiste tüüptingimustega

§ 42lg 3 punktide 13, 14, 16 või 18 mõttes.

T ASi ei ole kehtestanud tingimusi, mille puhul sõltuks tema kohustuse täitmine üksnes T ASist endast. Samuti ei ilmne, et T ASil oleks enda suva järgi õigus muuta ühepoolselt lepingutingimusi või osutada teistsuguste omadustega teenust. T ASi üldtingimuste punktis 2.6.

1. on pooled kokku leppinud, et Xxxxl on õigus muuta tingimusi (sh sideteenuse lepingu tingimusi) ühepoolselt, kui selle tingib teatud valdkonna või teenuste tehniline või sisuline areng, sh teatud tehnilise lahenduse kasutamisest loobumine või selle muutmine või uuendamine, kliendile teenuste kasutamiseks täiendavate või paremate võimaluse loomine või vajadus täpsustada teenuste osutamise või kasutamisega seotud asjaolusid. Üldtingimuste punkti 6.
2. kohaselt teenuse osutamiseks kasutatava tehnilise lahenduse muudatustest, millega kaasnevad kliendi jaoks täiendavad kulud ja lepingu muutmisest punktis 6.
3. toodud alusel, teatab Xxxx kliendile ette vähemalt 1 kuu. Kui klient ei ole selliste muudatustega nõus, on tal enne muudatuste tegemist võimalus vastava teenuse osutamise aluseks olev leping üles öelda, teatades sellest Xxxx kirjalikult. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on T AS-il õigus tingumusi muuta, kui selle tingib teatud valdkonna või teenuste tehniline või sisuline areng, kuid 6 sellest teatatakse kliendile ette, ning juhul, kui kliendile vastavad tingimused ei sobi, on kliendil võimalik leping üles öelda. Kohtu hinnangul ei ilmne esitatud asjaoludest ja tõenditest ka seda, et T AS-ile oleks antud ainuõigus tõlgendada lepingutingimusi, samuti ei ole kostja kohtu ette toonud, millest tulenevalt kostja leiab, et T ASil selline õigus oli.
4. Kostja on täiendavalt leidnud, et T AS on lepingu raames rikkunud

§ 116lõike 2 punkte 1, 2, 3 ja 4.

Kohus märgib, et

§ 116

käsitleb lepingupoole õigust lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kostja hinnangul on T AS: 1) jätnud teise lepingupoole olulisel määral ilma sellest, mida teine lepingupool lootis; 2) rikkunud kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eeldus lepingu täitmise vastu; 3) rikkunud kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) rikkunud kohustust viisil, mis annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kohus on seisukohal, et nimetatud kostja vastuväited on põhjendamatut, kuna antud juhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et T AS on kostja suhtes toime pannud olulise lepingurikkumise, mis on

§ 116kohaldamise eeldus.

Kohus on eelnevalt juba käsitlenud, et T AS rakendas üldtingimuste punktis 2.6.

1. sätestatud õigust, milles pooled lepingu sõlmimisel kokku leppisid, et Xxxxl on õigus muuta tingimusi (sh sideteenuse lepingu tingimusi) ühepoolselt, kui selle tingib teatud valdkonna või teenuste tehniline või sisuline areng. Samuti oli kostjale tagatud muudatustega mitte nõustumisel leping üles öelda. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja esitatud vastuväited on põhjendamatud.
2. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Kohus märgib, et

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on kostja oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud, seega on hagejal õigus kostjalt nõuda põhivõlgnevuselt summas 463,10 eurot viivist

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras alates viivitusse jäämisest, s.o arvel nimetatud maksetähtaja möödumisest, mis oli 18.07.2018, kuni hagiavalduse esitamiseni, mis oli 22.06.2021. Seega tuleb kostjalt

§ 101

lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 22.06.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 108,61 eurot. Viivise kujunemine on kajastatud viiviseraporti tabelis (dtl 210). 24. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 463,10 eurot

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras alates 23.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 354,49 eurot (463,10-108,61).

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 608,76 eurot. 7 Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
3. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik 8