Obsah (5)

§ 101§ 100§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-15126 Tsiviilasi M Ra, A Ra hag

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning alates 24.02.2027 (M Ra täisealiseks saamisest) ei rakendu resolutsiooni p 5 osas

§ 101lg-s 7 sätestatud vähendatud elatise määr.

1. Elatise summad kanda igakuiselt
2. kuupäevaks L R kontole nr xxx selgitusega “elatis“.
3. Juhul, kui J R on kohtumenetluse kestel M Rale ja/või A Rale maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 24.09.2021 esitatud ja 06.10.2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on M Ra (hageja I) ja A Ra (hageja II) J Ri (kostja) lapsed. Alates 01.05.2021 peab hagejate seaduslik esindaja lapsi ülal üksinda. Koos xxx vanuse ja arenguga nende ülalpidamiseks kulub järjest rohkem vahendeid. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 595 eurot, s.h toiduained 200 eurot; riided, jalatsid 150 eurot; koolitarbed 100 eurot; hügieenitarbed 50 eurot; muuseumide, teatrite, näituste jm külastamine 70 eurot; internet, telefon 25 eurot kuus. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 595 eurot, s.h toiduained 200 eurot; riided, jalatsid 150 eurot; koolitarbed 100 eurot; hügieenitarbed 50 eurot; muuseumide, teatrite, näituste jm külastamine 70 eurot; internet, telefon 25 eurot kuus. 2 Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja on kandnud vabatahtlikult vanima tütre arvele raha, laste isiklikeks kuludeks summas 200 eurot kuus. Samuti on antud raha sularahas üle 350 euro. Seoses sellega, et kostja ei tööta, puudub kostjal võimalus elatist täies ulatuses maksta. Kostja teeb juhutöid ja regulaarsed sissetulekud puuduvad. Kostja palub arvestada ka hagejate emale laekuva lastetoetusega. Kohtu põhjendused
5. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul 3 keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. elatise summat
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja L Ra (dtl 6, 7). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele igakuiselt ja regulaarselt elatist kuni 31.12.2021 kehtinud miinimumsuuruses tasunud või muul moel oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus on selgitanud nimetatud tõendite esitamise vajadust oma 10.11.2021 kirjas (dtl 48-50). Eeltoodust tulenevalt on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab täiendavalt, et kui hagejate ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole andnud/ ei anna nõuolekut ega ei kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis alaealisest lapsest lahus elava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ta ülalpidamist lapsele annab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause kohaselt on alla 18 aastasel füüsilisel isikul piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud sellisele isikule, siis loetakse kohustus võlaõigusseaduse § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud 4 ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Käesoleval juhul ei ole hageja seaduslik esindaja vastavat nõusolekut ega heakskiitu andnud. 6. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates hagiavalduse esitamisest. Hageja I poolt välja toodud igakuiste kulude loetelu moodustab hagiavalduse kohaselt kokku 595 eurot, s.h toiduained 200 eurot; riided, jalatsid 150 eurot; koolitarbed 100 eurot; hügieenitarbed 50 eurot; muuseumide, teatrite, näituste jm külastamine 70 eurot; internet, telefon 25 eurot kuus Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 595 eurot, s.h toiduained 200 eurot; riided, jalatsid 150 eurot; koolitarbed 100 eurot; hügieenitarbed 50 eurot; muuseumide, teatrite, näituste jm külastamine 70 eurot; internet, telefon 25 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et hagejate poolt eeltoodud igakuised kulud on vajalikud ning nende suurus mõistlik. Ka kostja ei ole nimetatud kulude olemasolule ega suurusele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud eeldada, et hagejate kulud vastasid hagiavalduse esitamise ajal igakuiselt vähemalt kahekordsele elatise miinimummäärale. 7.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on välja toonud, et tal regulaarsed sissetulekud puuduvad ning ta on töötu. Ühtegi tõendit oma majandusliku seisundi kohta ei ole aga kostja kohtule esitanud. Kohus on nimetatud tõendite esitamise vajadust selgitanud oma 10.11.2021 kirjas. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kostja on oma vastuses kinnitanud, et ta teeb juhutöid, seega ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostjal sissetulekud üldse puuduksid. Äriregistri kohaselt on kostja seotud kolme äriühinguga, s.o xxx (kostja on juhatuse liige ja osanik), xxx (likvideerimisel; kostja 5 on likvideerija ja osanik) ning xxx (kostja on juhatuse liige ja osanik). Samuti kuulub kinnistusraamatu kohaselt kostjale korteriomand xxx. Kohus asub seega seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et kostja enese ülalpidamine saaks elatise väljamõistmisel kahjustada. Kostja ei ole töövõimetu ega varatu. 8. Kostja on viidanud, et laste emale laekub lastetoetus 60 eurot kuus. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud

sätetest ei tulenenud, et kohus võiks miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada lapsetoetuse võrra. Alates 01.01.2022 jõustunud

kohaselt ei pea aga vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (

§ 101lg 5).

Kohus asub seisukohale, et alates 01.01.2022 tuleb seega arvestada ka lastetoetusega ning arvestada see elatisest maha. 9. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus asub seisukohale, et perioodi eest 24.09.2021 kuni 31.12.2021 on põhjendatud seega kostjalt mõlema hageja kasuks välja mõista 944,13 eurot (arvestades, et nimetatud perioodil tuli kostjal igakuiselt tasuda 292 eurot mõlemale hagejale). Kuna aga alates 01.01.2022 on toimunud oluline muudatus seaduses, siis on põhjendatud elatise väljamõistmine alates 01.01.2022 selliselt, et see vastaks

§ 101sätestatule.

Kehtiva seaduse kohaselt on elatise suuruseks käesoleval ajal hageja I osas 213,44 eurot ning hageja II osas 181,42 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ning mida on hageja II osas 15% vähendatud; vt ka elatisekalkulaator https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista elatis perioodi eest 24.09.2021 kuni 31.12.2021 summas 944,13 eurot ning alates 01.01.2022 tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis summas 213,44 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 6 30 eurot) ja hageja II kasuks 181,42 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ning mida on 15% vähendatud). Elatist indekseeritakse iga aasta
2. aprillil vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning alates xxx (M Ra täisealiseks saamisest) ei rakendu hageja II osas

§ 101

lg-s 7 sätestatud vähendatud elatise määr.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hagejate taotlusel tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele igakuiselt 25ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

1. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7