) § 121 lg 2 p 2¹ alusel. Kaebaja esitas määruskaebuse, mis on 16.11.2021 võetud Tartu Ringkonnakohtu menetlusse ja on praeguseks lahendamata. Seega on kaebaja kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes samal alusel (s.o 12.07.2021 neuroloogi vastuvõtu mittevõimaldamise tõttu) kohtu menetluses. Käesolevas kohtuasjas esitatud kaebus on täies ulatuses korduv ja kohus tagastab selle halduskohtumenetluse seadustiku
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. M.K. esitas 17.01.2022 määruskaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu määruse kaebuse tagastamise kohta. Veel palub kaebaja end vabastada riigilõivu tasumisest ja määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Kaebaja väitel tagastas kohus tema kaebuse ebaõigesti, jättes tähelepanuta, et halduskohus (kohtuniku R. Koik määrus) tagastas tema kaebuse ja selle peale esitas ta määruskaebuse ringkonnakohtusse. Seega ei vasta tõele väide, et kaebaja kaebus on juba halduskohtu menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.
lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelnevat arvestades ja silmas pidades, et Tartu Halduskohtu 13.01.
lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. 6. Halduskohus tagastas 13.01.2022. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja kaebuse
lg 1 p 3 alusel.
lg 1 p 3 kohaselt kohus tagastab kaebuse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Halduskohus märkis, et käesolevas haldusasjas esitatud kaebus on täies ulatuses korduv ning haldusasjas nr 3-21-2318 on kaebaja kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes samal alusel (s.o 12.07.2021 neuroloogi vastuvõtu mittevõimaldamise tõttu) kohtu menetluses. Kaebaja ei vaidlusta määruskaebuses asjaolu, et ta on nii käesolevas haldusasjas kui ka haldusasjas nr 3-21-2318 esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses 12.07.2021 ära jäänud neuroloogi vastuvõtuga. Kaebaja arvates ei vasta vaid tõele väide, et tema kaebus on juba halduskohtu menetluses, sest halduskohus määrusega haldusasjas nr 3-21-2138 tagastas tema kaebuse ja selle peale esitas ta määruskaebuse ringkonnakohtusse. Kaebaja arusaam ei ole õige. Halduskohus märkis 13.01.2022. a määruses õigesti, et haldusasjas nr 3-21-2318 tagastas halduskohus 05.11.2021. a määrusega kaebuse
lg 2 p 2¹ alusel ning eelnimetatud haldusasjas esitas kaebaja määruskaebuse, mis on ringkonnakohtu poolt praeguseks lahendamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole ringkonnakohus eelnimetatud määruskaebuse osas haldusasjas nr 3-21-2318 edasisi menetlustoiminguid veel teinud. Seega on haldusasjas nr 3-21-2318 esitatud nõude osas kohtumenetlus veel pooleli ning halduskohus leidis käesolevas haldusasjas õigesti, et tegemist on korduva kaebusega. Kuna haldusasjas nr 3-21-2318 on menetluses sama nõue samal alusel, mis kaebaja esitas käesolevas haldusasjas, siis tagastas halduskohus kaebuse
lg 1 p 3 alusel õigesti, mistõttu on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas 2 esitatud määruskaebusega ilmselgelt vähene. Eeltoodut arvestades tagastab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.01.2022. a määruse resolutsiooni p 2 peale
7. Kaebaja taotleb talle riigi õigusabi korras esindaja määramist. Ringkonnakohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi määramist enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu poolt kaebuse tagastamine õiguspärane ning ringkonnakohus tagastab kaebaja määruskaebuse
lg 2 alusel, siis on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene, seega ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine põhjendatud. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. 8. Kaebaja taotleb määruskaebuse esitamisel enda vabastamist riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba ja kaebajal puudub vajadus taotleda määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist. 9.
lg 3 alusel asendatakse avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebaja nimi initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.