Obsah (4)

§ 113§ 492§ 115§ 127

Tsiviilasi nr 2-21-15222 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2022.a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15222 Tsiviilasi Swedbank P&C Ins

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.01.2020.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD

1. Tartu linn, Uus tn 65 korteriühistu vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt vastutab kõigi korteriomaniku reaalosal asuvate asjade ohutuse eest korteriomanik. Kõik need hooneosad, mida saab muuta või eraldada ilma teiste korteriomanike õigusi kahjustamata, kuuluvad korteriomandi reaalosa hulka. Puudutatud isikule teada olevalt oli õhutuskraan kahju juhtumi ajal avatud. Korteriühistu tegi enne küttesüsteemi kasutusele võtmist 19.09.2018 alates kell 18:00 maja küttesüsteemi survestamise. Korteri köögis asuva radiaatori kraan oli suletud survestamise ajal 19.09.2018, kuid avatud 28.09.
2. Vaidlusaluses, I. M. ile kuuluvas korteris nr XXX käis 27.09.2018 kinnisvaramaakler ja pole välistatud, et keegi võis kraani kogemata avada. Kuna on teadmata veeuputuse põhjustaja, ei vastuta puudutatud isik kahju eest. Kolm aastat hiljem ei saa enam tuvastada, kelle süül veeuputus toimus ja kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu kahju tekkis. Uus 65 korteriühistu kodukorra ning hooldus- ja remonttööde korraldamise eeskirja punkt 5 kohaselt likvideeritakse korteriomaniku süül tekkinud avarii ning selle tagajärjed korteriomaniku kulul. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosalised ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • 28.09.2018 toimus XXX korteris kahjujuhtum, kus korter sai veekahjustusi (tl 7-18); • korter nr XXX on kindlustatud, avaldaja on kindlustusandja (tl 6); • avaldaja on tasunud korteri nr XXX remondi eest kindlustushüvitisena kokku 2485 eurot (tl 1924). Kohus leiab, et

§ 492

lg 1 alusel on kindlustatud korteri omaniku võimalik nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale. Tulenevalt

§-st 171 lg 1 võib korteriühistu esitada kindlustusandja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega võib esitada korteriühistu avaldaja nõude vastu veekahju tekkimist puudutavad vastuväited. 4. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, mis oli veekahju põhjuseks ning kas korteriühistul tuleb avaldajale kahju hüvitada. 2 5. Kannatanud korteriomanik võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda korteriühistult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: • korteriühistu on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); • korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1, KOS § 11 lg 3); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

6. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et veekahju sai alguse korteri nr XXX köögi radiaatori küljes olnud õhutuskraanist. Kohtule esitatud korteriühistu esindaja kirjaliku teatise kohaselt lekkis küttesüsteemi täitmisel radiaatori õhutuskraan (tl 30). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (Riigikohtu 19.03.2021 otsuse nr 2-18-13649 p 14; Riigikohtu 21.10.2015 otsuse nr 3-2-1-107-15 p 13). Kohus leiab, et keskküttesüsteemi osaks olev radiaator ning selle kraan on korteriomanike kaasomandis. Seni, kuni radiaator on lülitatud ühisesse küttesüsteemi, on see osa tervikust. Korteriomanikul, kelle eriomandi piires kaasomandi ese asub, on KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt kohustus jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning

§ 115jt alusel.

Korteriühistu vastutab juhul, kui on rikutud korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid. Seega vastutavad nii korteriomanik kui korteriühistu selle eest, kui korteriomaniku eriomandi piires asuv kaasomandi ese ei ole hooldatud ning seetõttu tekib kahju. Avaldaja pidi nõude rahuldamiseks tõendama, et kahjujuhtum tekkis veekraani hooldamata jätmise tagajärjel.

1. Puudutatud isiku esitatud teatega on tõendatud, et 19.09.2018 toimus maja küttesüsteemi survestamine (tl 38). OÜ Al.Bi.sant akti kohaselt defektiga lekkimisi ei esinenud (tl 40). Seega on puudutatud isik tõendanud, et tegi omalt poolt enne küttesüsteemi täitmist kõik, et tagada küttesüsteemi korrashoid. Avaldaja on esitanud 04.10.2018 koostatud ehitise ülevaatusakti, kus on toodud kindlustusvõtja selgitus. Kindlustusvõtja selgituse kohaselt alustati 28.09.20218 hommikul kütteperioodi ning väljas oli teade, et viimaste korruste omanikud õhutaksid õhtul radiaatoreid. Kindlustusvõtja sisenedes oli köögi radiaatori õhutuskraan kinni, kuid sellest hoolimata jooksis vesi köögi põrandale (tl 7). Avaldaja esitatud kindlustusvõtja selgitus on vastuolus OÜ A.Bi.sant teatisega, mille kohaselt neid kutsuti korterisse nr XXX avariid likvideerima ning selgus, et köögi radiaatori peal asuv kraan on lahti keeratud (tl 42). Kohus peab usaldusväärsemaks kolmanda, erapooletu osaühingu selgitust kraani ventiili asendi kohta. Korteri nr XXX omaniku kui kindlustusvõtja ütlused ei ole usutavamad kui avariid likvideerinud osaühingu selgitused. Lisaks ei nähtu kindlustusvõtja ütlustest, et kraan oleks mõranenud vms, mis põhjustaks vee läbijooksu. Avaldaja ei ole esitanud rohkem tõendeid ning on kohtusse pöördumisega viivitamisega tekitanud olukorra, kus ka kohtumenetluses ei ole võimalik rohkem tõendeid koguda. Seega ei ole tõendatud, et korteriühistu oleks jätnud küttesüsteemi hooletusse. Korteriühistu tõenditest nähtuvalt tegi ühistu omalt poolt kõik võimaliku süsteemi korraoleku kontrollimiseks. Korteriomanikule oli teada, et 28.09.2018 toimub küttesüsteemi sisse lülitamine ning korteriomanik oleks pidanud arvestama sellega, et tuleb jälgida radiaatoreid. Põhimõtteliselt ei ole välistatud, et korteriomanik jättis kraani lahti, kui ta radiaatorit vastavalt 3 korteriühistu antud juhistele õhutas. Korteriühistu ei vastuta korteriomaniku tahtliku või hooletu tegutsemise eest. Kohus leiab eeltoodu alusel, et korteriühistu poolt kohustuse rikkumine ei ole tõendatud ning avaldus tuleb jätta rahuldamata.
2. Puudutatud isiku esitatud foto ei tõenda kohtu hinnangul kraani lahti või kinni olekut – kraan on ringi kujuga ning fotolt ei ole võimalik hinnata selle vee läbilaskmist (tl 61).
3. Kohus jätab avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 7 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isiku menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 540 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu kokku 4 h 30 min, esindaja tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Tsiviilasjas on puudutatud isiku esindaja koostanud kaks seisukohta ning esitanud tõendid. Arvestades seda, et puudutatud isik on esitanud ühe asjakohase väite ning ühe olulise tõendi peab kohus põhjendatud ajakuluks 2 h 30 min. Arvestades eeltoodut tuleb määrata puudutatud isiku menetluskuluks 300 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4