Obsah (18)

§ 175§ 185§ 310§ 126§ 318§ 337§ 338§ 339§ 340§ 38§ 61§ 268§ 341§ 7§ 181§ 182§ 189§ 306

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-3209 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Sten

§ 175

lg 1 p 1 § 181 lg 1 ja § 182 lg 5 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt kannatanute D, N ja C kasuks 2706,87 eurot valitud esindajale makstud õigusabi osutamisega seotud kulude katteks.

1. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
2. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. Kannatanute esindaja apellatsioon rahuldada osaliselt.
3. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid vandeadvokaadi Argo Küünemäe poolt Ole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks 194,4 eurot, mis jätta

§ 185lg 2 teise lause alusel riigi kanda.

6. Määrata Advokaadibüroole Radziwill vandeadvokaat Yaroslav Radziwilli poolt Jle apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks 259,20 eurot, mis jätta

§ 185lg 2 teise lause alusel riigi kanda.

7.

§ 185

lg 2 teise lause alusel välja mõista Eesti Vabariigilt Q OÜ kasuks 1080 eurot apellatsioonimenetluses vandeadvokaadi Jaanus Tehveri poolt õigusabi osutamisega seotud kulude katteks. 8.

§ 185

lg 1 ja lg 2 teise lause alusel välja mõista Eesti Vabariigilt kannatanute D, N ja C kasuks apellatsioonimenetlusega seotud valitud esindaja kulud summas 1126,5 eurot, mis kanda Y arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord: Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS

1. O ja J süüdistatakse selles, et nemad Q OÜ lepinguliste töötajatena, teostasid 23.09.2015 aadressil Tallinn, W garaažitõstukse hooldust, mille käigus jätsid kontrollimata ja märkamata, kas garaažiukse mehhanismil on kukkumisvastane kaitse paigaldatud või mitte või kas see on töökorras. Omades tehnilisi teadmisi ja garaažiuste paigaldamiseks ning hooldamiseks eriteadmisi, tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks nad pidanud ette nägema, et garaažiukse mehhanismil kukkumisvastase kaitse puudumise korral või selle riknevusel võib 123 kg raskusega garaažiuks alla kukkuda ning põhjustada ohtu inimese elule ja varale. 2 Tähelepaneliku ja kohusetundliku garaažitõstukse hoolduse tegemata jätmisega põhjustasid nad 15.05.2016 kell 14.08 aadressil Tallinn, W lapse B surma, mil 123 lg raskusega garaažiuks kukkus lapse peale. Surnu ekspertiisiakti nr 16E – PõS0026/264, 14.09.2016, nähtub, et B surma põhjuseks on rindkere tömp trauma südame rebendiga, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Seadme ohutuse seaduse § 4 lg 1 seadme kasutamisel ja seadmetööl tuleb tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. Seega O ja J teise inimese surma põhjustamisega ettevaatamatusest, mis oli toime pandud tegevusetusega, panid toime KarS § 117 lg 1 – KarS § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS
2. Maakohus mõistis O ja J KarS § 117 lg 1 - § 13 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

§ 310

lg 2 alusel jättis kannatanute tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahjunõuetes läbi vaatamata. Maakohus lahendas nii menetluskulude kui ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlused. APELLATSIOONID

1. Prokuratuur nõustub kohtu seisukohaga, et vara omanik on kohustatud vastutama oma vara eest ning võtma tarvitusele meetmed, et tema vara ei kahjustaks teiste inimeste tervist ja vara. Küll aga ei tähenda see prokuratuuri seisukohalt seda, et vara omanik peaks asuma parandama või hooldama enda vara ise, eriti siis, kui tal puuduvad igasugused eriteadmised selle kohta, kuidas temale kuuluvat vara parandada või hooldada. Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et aadressil Tallinn, W asuvas majas tegutses KÜ W. Maja halduriks oli H AS. Samuti kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud asjaolu, et E, KÜ W juhatuse liikmena teatas koheselt majahaldurile, et garaažiuks ei ole töökorras. Tunnistajate E, Z, S, U ja A ütlustest nähtub, et maja W seonduvate probleemidega, sh garaažiuksega seonduvate probleemidega, pöörduti alati majahalduri poole ehk H AS – i poole. Kuna H AS – l endal puudub pädevus remontida või hooldada garaažiuksi, sest ettevõttes ei ole sellise erialaspetsialiste, siis pöördusid nad alati Q OÜ või Ö OÜ poole. Ka nüüd 14.05.2016, kui selgus, et W garaažiuks ei ole töökorras, pöördus H AS koheselt Q OÜ poole. Seega delegeeris KÜ W juhatus vastutuse H AS – le, kes omakorda delegeeris vastutuse Q OÜ – le. Kohtuliku uurimise käigus kuulati tsiviilkostja esindajana üle D, kelle ütlustest nähtus, et ta on Q OÜ juhatuse liige ja süüdistatavad O ning J on Q OÜ töötajad. Q OÜ tegeleb avatäidete ehk uste, sh tõstuste müügiga ja paigaldusega. Lähtuvalt eeltoodust nähtub, et H AS, võttes ühendust Q OÜ – ga, pöördus isiku poole, kellel on eriteadmised garaažiuste remontimise või hooldamise kohta. Seega hoolitses KÜ W juhatus selle eest, et tema vara ei tekitaks inimeste tervisele või võõrale varale kahju. Kui
2. aasta augustikuus hakkas Tallinn, W garaažiuks kriuksuma, siis palus E KÜ W juhatuse liikmena AS – l H tellida garaažiuksele hooldus. Hooldus oli tellitud Q OÜ – lt ning hooldust tulid teostama süüdistatavad ehk O 3 ja J, kes on Q OÜ töötajad. Maakohtu hinnangul 3 ei ole tegemist eriteadmistega isikutega ning kohtule ei ole teada, millise ettevalmistusega või haridusega nad on. Prokuratuur on seisukohal, et kriminaalasjas ei oma tähtsust see, kas süüdistatavatel oli eraldi diplom, mis tõestaks, et nad on saanud koolitust garaažiuste alal. Nad olid Q OÜ töötajad ning nad ei teinud enda tööd esimest päeva. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et tsiviilkostja esindaja D, tunnistajate L ja G ütlustest nähtub, et Q OÜ – s käibki uste paigaldamise õppimine töö käigus, eraldi väljaõpet ei ole. Seega eriteadmisi selle kohta, millised detailid peaksid tõstustel olema, kuidas tõstust käidelda jne on süüdistatavad omandanud töö käigus. Süüdistatav J asus Q OÜ – sse tööle lähtuvalt töölepingust 01.05.2013 ehk ta on tõstustega tegelenud enne 23.09.2015 teostavat hooldust üle 2 aasta. Süüdistatav O asus Q OÜ – sse tööle lähtuvalt töölepingust 31.12.2012 ehk ta on tõstustega tegelnud enne 23.08.2015 teostavat hooldust ligi 3 aastat. Lähtuvalt eeltoodust leiab prokuratuur, et töö käigus on süüdistatavad omandanud eriteadmisi, sh tehnilisi teadmisi garaažiuste paigaldamise ja hooldamise alal. Q OÜ teised töötajad ehk tunnistajad L ja G, kes samuti said väljaõpe n-ö töö käigus, teadsid ja oskasid kohtuliku uurimise käigus selgitada, mis juhtub garaažiuksega, kui sellel puuduvad kukkumisvastased kaitsmed ja üks vedrudest puruneb ning mis juhtub garaažiuksega, kui sellel on kukkumisvastased kaitsmed ja üks vedrudest puruneb. Seega prokuratuur leiab, et ka süüdistatavatel olid teadmised garaažiukse toimimise kohta nii kukkumisvastase kaitsme olemasolu korral kui ka selle puudumise korral. Prokuratuur ei nõustu kohtu seisukohaga, et süüdimõistva otsuse tegemiseks oleks pidanud prokuratuur esitama tõendeid selles, millistes tingimustes süüdistatavad garaažiukse hooldust läbi viisid ehk kas neil oli võimalik näha, et garaažiuksel puudub kukkumisvastane kaitse. Prokuratuur leiab, et see, mis tingimustes hooldus toimub, on hoolika ja kohusetundliku hooldaja enda tagada ehk kui garaažiukse hooldamise käigus oleks selgunud, et garaažis on liiga pime, et teostada nõuetekohane hooldus, siis oleks pidanud garaažiukse hooldaja ise toimetama kohale kõik vajalikud vahendid, mis aitaks tal nõuetekohane hooldus läbi viia. Analoogselt, viies sõiduki hooldusesse, ei pea sõiduki omanik kaasa võtma taskulampi ega tungrauda selleks, et sõiduki hooldajal oleks võimalik sõiduki alla pääseda, et kontrollida, kas kõik sõiduki detailid on töökorras ja sõiduk on ohutu kasutamiseks. Prokuratuur ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et kuna Eestis puuduvad õigusaktid ja -normid, mis reguleeriksid seda, mida peaks garaažiukse hooldus sisaldama, siis ei saagi süüdistatavatele ette heita seda, et nad teostasid puuduliku hoolduse. Sellise lähenemise puhul peaks sõiduki omanik/ valdaja sõidukit hooldusesse viies teadma, et sõidukil on üks või teine detail puudu või ei ole töökorras. Sõiduki omanikul/ valdajal on põhjendatud alus ja ootus eeldada, et hoolduse käigus hoolduse käigus kontrollitakse kõik sõiduki detailid, mis tagavad ohutut liikumist. Kujunenud tavapraktika selles valdkonnas on see, et sõidukit hooldav ettevõte annab sõiduki omanikule/valdajale teada, mida tuleks sõidukil välja vahetada või remontida, ning siis sõiduki omanik/valdaja otsustab, kas ta laseb detaili välja vahetada või remontida. Seega analoogselt sõiduki hooldusega toimib ka garaažiukse hooldus. Mõlema puhul on tegemist kõrgendatud ohuga esemega. Kohtuliku uurimise käigus selgus, et enne 23.09.2015 pöördus AS H KÜ W korraldusel Q OÜ poole ning tellis Tallinn W garaažiukse hoolduse. 23.09.2015 teostasid süüdistatavad Tallinn, W garaažiukse hoolduse. Tunnistaja Z (H AS töötaja) nähtub, et hoolduse tegemise ajal ei viibinud ta garaažis, vaid tuli sinna siis, kui hooldus oli teostatud, selleks, et allkirjastada akt. Z ütlustest nähtub, et pärast hooldust oli tema arvates uks korras, kuid ta ei ole pädev isik hinnata tehtud hooldust. Kui ta vajutas puldinupu, värav sõitis ülesse – alla, midagi ei krigisenud, rullikud olid määritud ning see tähendas tema jaoks, et hooldus on tehtud. Kuna aktil puudusid 4 märkused selle kohta, et uksel oleks midagi puudu, siis tunnistaja jaoks tähendaski see seda, et uks on nüüd töökorras ning kuna süüdistatavad ei pööranud hoolduse tellija tähelepanu sellele, et garaažiuksel puuduvad kukkumisvastased kaitsmed, siis 4 eeldasid nii KÜ W kui haldusfirma AS H, et garaažiuks on hooldatud ehk kõik, mis remontimist ja hooldamist vajas, on töökorras ja ohutu kasutamiseks. Alles 15.05.2016 tuli ilmsiks, et garaažiuksel puudusid kukkumisvastased kaitsmed, mistõttu garaažiuks kukkus lapsele peale. Seega on prokuratuur seisukohal, et 23.09.2015 teostatud hooldus oli puudulik ja lohakas. Süüdistatavad piirdusid ainult sellega, et pihustada õli rullikutele, et uks paremini liiguks ja ei kriuksuks, kuid selliselt ei täinud nad enda töökohustusi nendelt eeldatava ja nõutava põhjalikkuse ega hoolsusega Prokurör viidates KarS § 117 lg 1 kui tagajärjedeliktile ja Riigikohtu lahendi 3-1-1-23-13 p- 6 sedastatule märgib, et kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et 23.09.2015 teostasid Q OÜ töötaja O ja J garaažiuksele hooldust. Seega garaažiukse hooldust telliti äriühingust, kellel on eriteadmised, oskused ja pädevus garaažiust hooldada. Seega tellides garaažiukse hooldust, eeldasid nii haldusfirma H AS kui KÜ W, et hoolduse käigus kontrollitakse hooldatakse kõik, mis hooldamist vajab. Eriti olukorras, kus on tegemist n-ö vana uksega ehk uksega, mille paigaldamine oli aastatel, kui kukkumisvastase mehhanismi paigaldamine ei olnud veel kohustuslik. Prokuratuur leiab, et garaažiuste paigaldajatena ja hooldajatena pidid O ja J ette nägema ja tajuma, et kui uksel, mille raskus on 123 kg, puuduvad kukkumisvastased kaitsmed, siis see uks vedrude purunemisel võib alla kukkuda. Seega hoolduse tegemisel oleks pidanud süüdistatavad tagama seadme ohutust. Ei haldusfirma H ega KÜ W esindajad ei pidanud teadma, et ukse hooldus ei hõlma selle turvalisuse kontrolli. Samuti ei pidanud nad teadma, et sellise konstruktsiooniga masinale peavad olema paigaldatud kukkumisvastased kaitsmed, vaid see oli Q OÜ töötajate kohustus kontrollida, kas uks on kasutamiseks mitte ainult kasutamiskõlblik, vaid ka ohutu ning juhtida haldusfirma H või KÜ W tähelepanu sellele, et uks ei ole kasutamiseks turvaline. Seega prokuratuur on seisukohal, et juhul, kui O ja J oleksid 23.09.2015 teostanud garaažiukse hoolduse hoolikamalt ja kohusetundlikumalt ehk hooldades ust selliselt, et see oleks tulevikus ohutu kasutamiseks ehk tuvastades, et uksel puudub kukkumisvastane seade ning seda siis paigaldanud, siis 15.05.2016 ei oleks garaažiuks lapsele peale kukkunud, vaid uksele paigaldatud nõuetekohane kaitseseadis oleks lukkustanud mehhanismi ja peatanud ukse kukkumise. Lähtuvalt seadme ohutuse seaduse § 4 lg 1 tuleb seadme kasutamise ja seadme tööl tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamise, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. Sama seaduse § 5 lg 1 p 1 kohaselt võib seadme kasutusele võtta, kui see vastab nõuetele, on tehniliselt korras ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamiseks ohutu, sh on varustatud kasutamiseks vajalike töökindlate ja korras juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadistega. KÜ W ja selle maja haldaja, teades, et garaažiuks ei tööta tavapäraselt, rakendasid vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks ning tellisid hoolduse Q OÜ. Tunnistajate A ja Z ütlustest nähtub, et hooldus oli tellitud väljastpoolt H, sest nende äriühingul puudub garaažiukse hooldamiseks pädev isik. Seega seda, kas seade vastab nõutele, on tehniliselt korras, kasutamiseks ohutu ning on varustatud kaitseseadistega, oleks saanud tuvastada üksnes Q OÜ töötajad ehk süüdistatavad, kes 23.09.2015 teostasid garaažiukse hoolduse ehk nende pädevusse kuulus ohutuse tagamine, mida nad aga ei taganud ehk oma tegevusetusega rikkusid nad kohustust olla aktiivne. Kuna KarS § 117 toimepanemine tegevusetuse vormis on mitteehtne tegevusetusedelikt, siis saavad selle tegevusetusdelikti eest vastutada ainult need isikud, kelle on kohustus tegutseda või kes vastutavad selle eest, et see tagajärg ei saabuks. Süüdistatavad keeldusid ütluste andmisest, kuid prokuratuur on veendunud, et vaatamata sellele pidid nad teadma, et nende hoolimatu ja kohusetundetu garaažiukse hoolduse teostamine, võib olla põhjuslikkuses seoses tagajärjega. Q OÜ – s töötavate tunnistajate L ja G ütlustest nähtub, 5 et nad teadsid, mis juhtub uksega, kui sellel puruneb vedru ja uksel puuduvad kukkumisvastased kaitsmed. Samuti teadsid seda ka teised tunnistajad, kes igapäevaselt puutuvad kokku garaažiustega, mistõttu prokuratuur on seisukohal, et süüdistatavad, kes tööalaselt ja igapäevaselt puutusid kokku garaažiustega, pidid teadma, mis juhtub uksega, kui sellel vedru puruneb ja uksel ei ole kukkumisvastast kaitset ning hoolikama ja kohusetundlikuma suhtumise korral oleks pidanud nad hoolduse käigus kontrollima, kas uksele on paigaldatud kaitseseadis ning selle puudumise või mittetöökorras olevaks avastamisel koheselt teatama tellijale. Ei ole eluliselt usutav, et süüdistatavad, kes on tõstuste valdkonnas tegutsenud üle 2 aasta, ei teadnud, et tõstustel alates aastast 2008 on kukkumisvastased kaitsmed kohustuslikuks elemendiks. Samuti ei ole eluliselt usutav, et süüdistatavad ei teadnud, kuidas tõstuks toimib, kui üks vedrudest puruneb ja tõstuksel ei ole kukkumisvastaseid kaitsmeid. Mitteehtsa tegevusetusdelikti järgmine objektiivse süüteokoosseisu tunnus on subjekt – garant. Garant on isik, kes on kohustatud tegutsema. Garandikohustus võib tuleneda nii seadusest kui ka nt ohuallika hooldamisest. Kuna süüdistatavad teostasid garaažiuksele hooldust spetsialistidena, kellel on tehnilised teadmised ja hoolduse teostamiseks eriteadmised, siis nende kohustus oli tegutseda ning veenduda, et masin on ohutu kasutamiseks, ning tuvastades, et masin ei ole ohutu kasutamiseks, elimineerima sellest tulenevad kahjulikud mõjud. Prokurör toob ära Riigikohtu kohtulahendis nr 1-17-7111, sedastatu ja leiab, et lisaks seaduses otsesõnu sätestatud kohustusele võib garandiseisund tekkida ka nn üldinimliku hoolsuskohustuse alusel, mille üheks väljenduseks on hooldus- või abistamiskohustuse ülevõtmine. Seejuures tuleb eristada õiguslikku kohustust võtta üle teise isiku hooldamine ja hooldamise faktilist ülevõtmist, kusjuures 6 mõõduandev on neist just viimane. Teisisõnu tekib kaitsegarandikohustus ka isikul, kes võtab teise inimese hooldamise kohustuse faktiliselt üle, olenemata sellest, kas ta oli selleks õiguslikult kohustatud (nt hoolduslepingu tühistuse korral). Kokkuvõtvalt leiab prokuratuur, et ei ole võimalik kõike käitumis- ja tegutsemisvorme kirja panna seadustesse ja muudesse õigusaktidesse, vaid tuleb lähtuda ka üldinimlikust hoolsuskohustusest ehk oleksid süüdistavad teostanud hoolika ja kohusetundliku tõstukse hoolduse ning avastanud, et uksel puuduvad kukkumisvastased kaitsmed ja hoolduse tellijale vähemalt teatanud, ei oleks tõstuks vedru purunemisel lapsele peale kukkunud. KarS § 117 lg 1 näeb karistuseks ette kuni kolmeaastase vangistuse. Süüdistatavate puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavaid ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Arvestades kuriteo asjaolusid, tegemist on ettevaatamatusest toimepandud kuriteoga, mis oli toime pandud hooletusest, siis prokuratuur leiab, et süüdisatavaid on võimalik karistada tingimusliku vanglakaristusega. Lähtuvalt eeltoodust palub tunnistada O süüdi KarS § 117 lg 1 – KarS § 13 lg järgi ning mõista temale selle kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust. Lähtuvalt KarS § 73 lg 1, 3 jätta vangistus 1 aasta tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane
3. kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; tunnistada J süüdi KarS § 117 lg 1 – KarS § 13 lg järgi ning mõista temale selle kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust. Lähtuvalt KarS § 73 lg 1, 3 jätta vangistus 1 aasta tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane
4. kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Varalise kahju nõude osas prokurör, esitades oma põhjendused, leiab D tsiviilhagi summas 2 120, 52 eurot ja N tsiviilhagi summas 939, 2 eurot on põhjendatud ning kuulub väljamõistmisele solidaarselt O ja J ning tsiviilkostjalt Q OÜ. 6 Mittevaralise kahju nõude osas, esitades sellekohased põhjendused, leiab, et D, N ja C nõuded kuuluvad rahuldamisele ja väljamõistmisele solidaarselt süüdistatavatelt O ja J ning tsiviilkostjalt Q OÜ Kriminaalmenetluse kulude osas märkis prokurör järgmist. Seoses ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 16E-PõS0026/264, 14.09.2016) tegemisega tekkinud kulud summas 250 eurot kuuluvad väljamõistmisele solidaarselt süüdistavatelt O ja J. Kohtueelses menetluses esindas kannatanuid lisaks lepingulisele esindajale Y ka lepinguline esindaja Maria Mägi – Rohtmets. Maria Mägi – Rohtmets on esitanud menetluskuludena kokku 7 364 eurot, mis kuuluvad väljamõistmisele solidaarselt süüdistatavatelt O ja J ning tsiviilkostjalt Q OÜ. Kannatanute esindajale Y tekkinud kulud summas 9 147 eurot kuuluvad väljamõistmisele solidaarselt süüdistatavatelt O ja J ning tsiviilkostjalt Q OÜ. Tsiviilkostjal Q OÜ tekkinud kulud summas 10 750 eurot kuuluvad väljamõistmisele solidaarselt süüdistatavatelt O ja J ning tsiviilkostjalt Q OÜ. Süüdistatava J määratud kaitsjale Yaroslav Radziwill tekkinud kulud summas 4 189, 7 eurot kuuluvad väljamõistmisele Jlt. Süüdistatava O määratud kaitsjale Argo Küünemäe tekkinud kulud summas 4 980,6 eurot kuuluvad väljamõistmisele Olt. Asitõendid kuuluvad hävitamisele lähtuvalt

§ 126lg 3 p 4.

Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 318

lg 1;

§ 337

lg 1 p 4,

§ 338

p 3,

§ 339

lg 1 p 8,

§ 340

lg 2 p 2, 3 ringkonnaprokurör palub: 1) Tühistada Harju Maakohtu 14.09.2021 otsus täies ulatuses; 2) Tunnistada O süüdi KarS § 117 lg 1 – KarS § 13 lg järgi ning mõista temale selle kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust, mis lähtuvalt KarS § 73 lg 1, 3 jätta vangistus 1 aasta tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane

1. kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3) Tunnistada J süüdi KarS § 117 lg 1 – KarS § 13 lg järgi ning mõista temale selle kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust, mis lähtuvalt KarS § 73 lg 1, 3 jätta vangistus 1 aasta tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane
2. kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4) Mõista Olt solidaarselt Jga ja tsiviilkostjaga Q OÜ kannatanu D kasuks varalise kahju nõudega summa 2 120, 52 eurot ja N kasuks summa 939, 2 eurot. 5) Mõista Olt solidaarselt Jga ja tsiviilkostjaga Q OÜ kannatanu D kasuks mittevaralise kahju nõudena summa 50 000 eurot, N kasuks 50 000 eurot ja C kasuks 50 000 eurot või alternatiivselt kannatanute kasuks muu summa kohtu õiglasel äranägemisel.
3. Kannatanute esindaja märgib apellatsioonis, et kohtuotsusega on jäänud lahendamata kannatanute nimel vandeadvokaat M.Mägi-Rohtmetsa kohtule

§ 38

lg 5 alusel esitatud taotlus hüvitiste väljamõistmiseks, milleks on muu hulgas ka varalise kahju hüvitis summas 10.423,72 eurot või alternatiivselt käsitleda 3 059,72 eurot varalise kahju hüvitisena ja 7 364 eurot menetluskuluna. See taotlus kajastub ka süüdistusakti p-s 3. M.Mägi-Rohtmets osales selles asjas peetud eelistungil ja kinnitas esitatud taotlust. Kohus liitis esitatud tõendid toimiku materjalide juurde ja luges need avaldatuks taies mahus. Seega on täidetud kõik tingimused eeltoodud varalise kahju väljamõistmiseks, kuid Harju Maakohus jättis seadust oluliselt rikkudes kõnesoleva taotluse läbi vaatamata ja seega ka rahuldamata. Kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid, et tuvastada süüdistatavate tegevuse põhjuslik seos sündmuste osas, mis viisid B surmani. Kohtumenetluse käigus ei tuvastatud, millal eemaldati garaaži tõstukselt vedru purunemisvastased kaitseseadmed hammasrataste näol, mis pidid selle vedru purunemise korral ära hoidma tõstukse järsu alla kukkumise. Põhjusliku seose 7 kulgemisega on puutumuses seega isikud, kes tuvastamata ajahetkel paigaldas/paigaldasid uued vedrud, kuid ei paigaldanud purunemiskaitseid, aga ka W juhatuse liige N ja majahaldur H AS, kes vastutasid remondi- või hooldustööde tellimise ja objekti ohutuse eest. Seega koosneb põhjusliku seose ahel kumulatiivselt mitme isiku tegevusest. Keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik garaaži tõstukse hoolduse ja remondiga tegeleva ettevõtte töötaja oleks pidanud aru saama, et konkreetse garaaži tõstukse mudelile on kaitsmed ette nähtud ja ohu vältimiseks kohustuslikud. Järelikult oleks õiguspärane alternatiivkäitumine tagajärje ara hoidnud. Esindaja tsiteerib Tehnilise Järelevalve Ameti töötaja R ütlusi ja kohtueelsel menetluses süüdistatavate poolt antud ütlusi, ning leiab, et kaudsete tõendite analüüsi põhjal saab väita, et mis iganes tööd J ja R O garaaži tõstukse 23.09.201a. hooldamise kaigus ka ei tehtud, kuid ilma tõstust nägemata, vaatamata ja seda katsumata nõuetekohast hooldust teha polnud võimalik. Tunnistajad on kohtus andnud ütlusi, et 15.05.2016.a. õnnetuse hetkel fikseeritud garaaži tõstukse tehnilisest seisukorrast on näha, et õnnetus sai juhtuda vaid seetõttu, et tõstuksel puudus selle alla kukkumise takistamiseks vastav koostisosa- hammasratas, mida süüdistatavad pidi hooldust tehes nägema. Hooldustööd teinud isikud pidanuks ära tundma ohu, mida 123 kg kaaluv tõstuks võib vabalangemises kujutada inimelule. Kohus on teinud oma järeldused süvenemata tegelikult eksisteerinud olukorda. Esindaja, tsiteerides otsuse 11 lk tehtud järeldust süüdistatavate eriteadmiste tõendatuse osas ja leiab, et kohus on sellel liialt suure tähenduse omistanud. Esindaja peab kummastavaks ja ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkuvaks otsuse lk 17 kirjutatu tõendite kogumise võimatuse kohta, sellest kes tõstukse 15.05.2016 üles tõstis kuna esindaja taotlus majaelanike kohtusse kutsumise taotluse jättis kohus rahuldamata. Kohus on jätnud tähelepanuta N ütlused tõstukse juurde minemise põhjusest. Esindaja arvates on ekslik ka kohtu põhjendus garandistaatuse osas. Esindaja ei nõustu 05.08.2021 esitatud täiendavate õigusabikulude rahuldamata jätmisega, viidates seejuures HKMS ja TsMS-le. Harju Maakohtu kohtuotsuse tühistamise alusteks on

§ 338p 1,2,3.

Maakohus on rikkunud

§ 339lg 1 p 8 ja 12 põhimõtteid.

Esindaja on seisukohal, et süüdistatavad on inkrimineeritud teod toime pannud. Ja eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p 4, § 339 lg 1 p 1-3 ning § 340 lg 4 p 3 alusel palub Harju Maakohtu otsuse tühistamist tunnistada süüdistatavad süüdi ja mõista karistus. Vaadata tsiviilhagi läbi ja rahuldada maakohtu menetluses taotletud määras. Alternatiivselt palub maakohtu otsuse tühistamata jätmisel rahuldada N.Mägi-Rohtmetsa poolt esitatud menetluskulude hüvitamise taotlus ja Y poolt 05.08.2021 esitatud taotlus täiendavate õigusabikulude väljamõistmise osas. J KAITSJA VASTUS 5. Kaitsja märgib, et vastavalt

§ 61

lg-le hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning see, et menetluse pool ei nõustu kohtu hinnanguga, ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. On ilmselge, et W garaažiukse omanik pidi aktiivselt tegutsema 2016.a maikuus, so ajal, mil tõstuks läks kiiresti töökorrast välja, mis kulmineerus sellega, et purunenud vedruga värav kukkus “kogu oma raskusega” W korteriühistu juhatuse esimehe E näo ees. On tõendatud, et nii korteriühistu juhatus, kui ka H AS dispetšerid olid vanadusest kulumise tõttu purunenud 8 vedrust ja kontrollimata kukkumise ohust teadlikud juba 14.05.2016.a (mitte 15.05.2016.a nagu väidab Prokuratuur). Vaatamata sellele ei taganud korteriühistu ega H AS spetsialisti D sissepääsu garaaži päev enne intsidenti. Seega isegi rääkimata teistest isikutest, kes oma käitumisega samuti asetasid ohtu nende hoolde usaldatud õigushüve, murdes iga kord kausaalsuse ahela, on tegemist uue kvaliteedilise, korteriühistu ja H AS poolt objektiivselt ettenähtava riskiga. Sellel põhjusel ei saa 15.05.2016.a juhtunud olla 23.09.2015.a Q poolt osutatud teenusega põhjuslikus seoses. Olukorras, kus korteriühistu juhatus isiklikult tajus purunenud vedruga uksest tuleneva ohtu, ei piisa kontrollita vastutuse abstraktsest delegeerimisest majahaldurile, edaspidise delegeerimisega kolmandale isikule. Analoogia sõidukite hooldusega, millele apelleerib prokuratuur ei ole korrektne. Puudub loogika selles, et J ja O, keda telliti ühekordselt vaid ukse krigisemise ja kolisemise kõrvaldamiseks eelnevalt kokkulepitud minimaalse hinna eest, pidid kaasa võtma kohale ka tugevad lambid, astuma oma tööülesannete raamest välja ning tegema tasuta tööd mida keegi ei palunud (prokuratuuri sõnade järgi pidid nad koheselt paigaldama uued kaitsmed, ilmselt omal kulul). Antud argument on eriti ebamõistlik arvestades seda, et asjatundja T ja tsiviilkostja esindaja K kinnitusel oli visuaalselt näha, et vedru kaitse on olemas ning ukse juures oli vedrukaitsme markeering. Lõpuks, ei ole selge miks prokuratuur osutab välja kujunenud praktikale sõidukite hoolduse valdkonnas, kui asjatundja T, Tehnilisejärelevalve Inspektsiooni spetsialist R ning tunnistajad H ja I üksmeelselt kinnitasid, et vastavat praktikat garaažiuste kaitsmete osas ei eksisteerinud, teavitamine käis suulises vormis ning eseme hoolduse teostamine oli reguleerimata seaduste, juhendite, koolituste ja tava tasemel. Prokuratuur ja kannatanud rõhutavad, et Q töötajad omandasid teadmisi töö käigus, kuid lubamatult ignoreerivad asjaolu, et teadmisi omandati nn ülemineku perioodil, mil ei olnud selge, kas kukkumiskaitsmete puudumine on veel normaalne nähtus või mitte. Lisaks spetsialist R sõnul isegi Tehnilise Järelevalve amet ei teadnud, et garaažiukse näol võib olla tegemist eluohtliku esemega, mistõttu ei ole selle võrdlemine liftiga kannatanute poolt korrektne. Prokuratuur viitab SeOS § 4 lg-le 1, kuid ignoreerib et selle sätte adressaadiks ei saa isegi teoreetiliselt olla hooldaja, vaid on korteri ühistu. Vastavalt SeOS § 4 lg-le 3 seadmetööst tuleneva ohu ennetamise ja tõrjumise eest vastutab KorS § 15 alusel asja omanik või isik, kellel on tegelik võim asja üle. J ei olnud see isik, ning samuti ei olnud tal 15.05.2016.a kaitsegarandi staatust, eriti arvestades seda, et tema ei koostanud 23.09.2015.a töö üleandmise-vastuvõtmise akti ega pannud sellele oma allkirja. Harju Maakohtul on õigus, et tegemist ei saanud olla ohtliku ega hukkamõistetava teoga. Kannatanute väited, et ust ei remontinud keegi peale 23.09.2015.a või et süüdistatavad võtsid võlli lahti ja ei pannud kukkumiskaitsme hammasrattaid tagasi on väärad ja ilmselgelt vastuolus tuvastatud faktidega. Remonti / hooldust on käinud 06.05.2016.a tegemas tunnistajad Õ ja I , mida nad kohtus ka kinnitasid. Kukkumiskaitse elemendi puudumist märkas aga tunnistaja H juba 2010.a aastal vedrude vahetamise ajal ning tunnistaja Ü sõnul vähemalt H AS oli sellest teadlik. Kuna objektiivne ja subjektiivne kuriteo koosseis ei ole täidetud, ei ole süüdistatav põhjustanud teise inimese surma ettevaatamatusest. Apellatsiooni menetlusse võtmisel taotleb süüdistatava pool suulist menetlust ning ei ole nõus apellatsiooni läbivaatamisega kirjalikus menetlusvormis. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ISTUNGIL 6. Prokurör toetas prokuratuuri apellatsiooni ja palus see täies ulatuses rahuldada. 9 Kannatanute esindaja jäi esitatud apellatsiooni juurde ja toetades prokuröri apellatsiooni palus süüdimõistva otsuse tegemist ja esitatud taotluste rahuldamist. Kaitsjad palusid jätta õigeksmõistev otsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Tsiviilkostja esindaja palus jätta õigeksmõistev otsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED 7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, otsusega ja apellatsioonidega ning vastuväitega ja ära kuulanud istungil menetlusosalised, märgib apellatsioonide alusel alljärgnevat. 8. Kolleegium osutab, et mitteehtsa tegevusetusdelikti objektiivse koosseisu tunnuste jaatamiseks tuleb spetsiifiliselt tuvastada koosseisutegu kui tegevusetus, toimepanijalt nõutav käitumine ja see, et toimepanija oli eelmärgitud nõutava teo tegemiseks õiguslikult kohustatud s.o on garant (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-28-02, 3-11-79-10, 3-1-1-72-13). Kõik eeltoodud etteheited peavad kajastuma ka süüdistuses. KarS § 117 lg 1 -13 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo süüdistuses on ette heidetud, et süüdistatavad, teostades garaažiukse hooldust, jätsid kontrollimata ja märkamata, kas garaažiukse mehhanismil on kukkumisvastane kaitse paigaldatud või mitte või kas see on töökorras. Omades tehnilisi teadmisi ja garaažiuste paigaldamiseks ning hooldamiseks eriteadmisi, tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks nad pidanud ette nägema, et garaažiukse mehhanismil kukkumisvastase kaitse puudumise korral või selle purunemisel võib 123 kg raskusega garaažiuks alla kukkuda ning põhjustada ohtu inimese elule ja varale. Tegutsemiskohustus ehk garandikohustus tulenes süüdistuse kohaselt SeOS § 4 lg-st 1. Prokurör on apellatsioonis ( p 2.4. ) leidnud, et kui O ja J oleksid 23.09.2015 teostanud garaažiukse hoolduse hoolikamalt ja kohusetundlikumalt ehk hooldades ust selliselt, et see oleks tulevikus ohutu kasutamiseks ehk tuvastades, et uksel puudub kukkumisvastane seade, oleksid selle paigaldanud, siis ei oleks uks lapsele peale kukkunud. Apellatsiooni p 2.5. on prokurör süüdistatavatele ette heitnud, et nad pidid kukkumisvastase kaitseseadme olemasolu ja korrashoidu kontrollima ja selle puudumisest või mittetöökorras olemisest tellijale teatama. Kolleegium leiab, et eeltooduga on prokurör väljunud süüdistuse piiridest kuna kukkumisvastase seadme paigaldamata jätmist ega ka seadma puudumise teatamata jätmist pole süüdistatavatele tegevusetusena inkrimineeritud. Ka maakohus on viidanud selles osas süüdistuse ebakonkreetsusele ( otsuse lk. 18).

§ 268

lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatavate suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Kaitseõiguse tagamiseks ja isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi ei ole kolleegiumil võimalik süüdistatavatele omistada, mistõttu jäävad prokuröri eelpooltoodud väited tagajärjetuteks. 10 9. Kannatanu esindaja on apellatsioonis leidnud, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja seda

§ 339lg 1 p 8 ja 12 tähenduses.

9.1. Kolleegium toonitab, et vastavalt Riigikohtu lahendites ( vt nt 3-1-1-82-13) korduvalt sedastatule ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatule, pole

§ 339

lg 1 p 8 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse normi rikkumise tuvastamisel võimalik ega seaduslik ringkonnakohtu poolt sisulise otsuse tegemine. Nimelt kehtestab

§ 341

lg 2 üheselt, et kui ringkonnakohus tuvastab

§ 339

lg 1 p-s 8 nimetatud rikkumise, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Apellatsioonis on kannatanu esindaja peamiseks taotluseks süüdimõistva otsuse tegemine, seega on taotlus vastuolus apellatsiooni põhiosas esitatud järeldusega. 9.2. Kolleegium peab vajalikuks viidata Riigikohtu lahendis nr 1-17-11182 antud ammendavale selgitusele, millisel juhul on tegemist

§ 339lg 1 p-s 8 nimetatud rikkumisega.

Nimelt on Riigikohus sedastanud, et

§ 339

lg 1 p 8 järgi kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine on see, kui kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohtuotsuse põhi- ja resolutiivosa on omavahel sisulises vastuolus siis, kui kohtu tuvastatud asjaoludest otsuse põhiosas on selle resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus ning kohtuotsuse resolutiivosa ei ole loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega. Teisiti öeldes tuleb

§ 339

lg 1 p 8 kohaldamine kõne alla vaid siis, kui kohtuotsuse resolutiiv- ja põhiosa vasturääkivus puudutab vahetult

§-s 62 sätestatud tõendamiseseme asjaolu ja selle põhjal tehtud järeldust. See peab kätkema olulist ebaselgust, mille puhul pole võimalik aru saada, millise otsustuseni kohus jõudnud on (nt kui isik mõistetakse otsuse resolutiivosas süüdi kuriteo eest, mille puhul on põhiosas leitud, et süü pole tõendatud). Kannatanu esindaja ei ole apellatsioonis eeltooduga kooskõlas olevat argumentatsiooni esitanud. Seega pole apellatsiooni alusel maakohtu poolt

§ 339

lg 1 p 8 ettenähtud rikkumist võimalik jaatada ja sellist rikkumist ei tuvastanud apellatsiooniväliselt ka ringkonnakohus. 9.

1. Ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumisele on kannatanu esindaja viidanud seoses sellega, et kohus jättis rahuldamata esindaja taotluse kutsuda kohtusse ütlusi andma kõik
2. mail 2016 XXX majas elanud isikud. Samas on kohus otsuses märkinud, et isikut, kes
3. mail 2016 tõstis garaažiukse üles, pole õnnestunud tuvastada. Selles osas kolleegium märgib, et kuna menetluspoolte esitatud taotluste lahendamine, sealhulgas ka nende rahuldamata jätmine on kohtu otsustada, siis iseenesest asjaolu, et menetluspoole taotlus jääb rahuldamata ei anna alust tuvastada ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumist. Vastavalt kohtuistungi protokollile on maakohus jätnud 27 isiku, kes elasid XXX majas kohtusse kutsumise ja ülekuulamise taotluse rahuldamata põhjusel, et sellise taotluse põhjus väljub süüdistuse piiridest ja sellistele piiridele on viidanud ka maakohus ka otsuses. Nii nagu kolleegium juba otsuse p-s 8 osutas seab kohtuliku arutamise piirid esitatud süüdistusakt. Asjaolu kes
4. mail 2016 enne lapse hukkumist XXX maja garaažiukse avas väljub süüdistuse piiridest ega kuulu tõendamiseseme asjaolude hulka. Kolleegium leiab, et maakohus jättis kannatanu esindaja taotluse seaduslikult rahuldamata ja ausa ning õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumine pole apellatsiooni väidete alusel tuvastatav. 11
5. Maakohtu otsuse lk 11 on tehtud etteheide, et kuigi esitatud süüdistuses on märgitud, et süüdistatavatel on tehnilised teadmised, sh eriteadmised garaažiuste paigaldamise ja hooldamise alal, pole kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud. Apellatsioonides on leitud, et süüdistatavatel tõstukse koolituse kohta eraldi diplomi olemasolul tähtsus puudub. Kolleegium, nõustudes selles osas prokuratuuri ja kannatanute esindaja apellatsiooni väidetega, märgib, et süüdistatavad olid Q OÜ töötajad. Vastavalt töölepingutele ( 1 kd. t.lk. 95-103) süüdistatav J asus Q OÜ- sse tööle 01.05.2013 ehk ta on tõstustega tegelenud enne 23.09.2015 teostatavat hooldust üle 2 aasta. Süüdistatav O asus Q OÜ-sse tööle 31.12.2012 ehk ta on tõstustega tegelnud enne 23.08.2015 teostatavat hooldust ligi 3 aastat. Q OÜ juhatuse liikme D ( 4 kd. t.lk. 7), osaühingus töötavate tunnistajate L ( 3 kd. t.lk 176) ja G ( 3 kd. t.lk. 163-164) ütlustest nähtub, et Q OÜ-s eraldi väljaõpet ei tehtud, õpiti töö käigus vilunud töötajate juhendamisel. Seega on alust järelduseks, et süüdistatavad olid omandanud tööaastate jooksul, töö käigus, tehnilisi eriteadmisi garaažiuste paigaldamise ja hooldamise alal.
6. Prokurör ei nõustu kohtu etteheitega hooldustööde tegemiseks vajalike tingimuste tagamise kohta tõendite esitamata jätmisest. Selles osas kolleegium märgib, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et süüdistatavatele ei olnud loodud W ühistu või haldusteenust osutanud aktsiaseltsi poolt tingimusi tellitud tööde teostamiseks või et süüdistatavad oleksid sellekohase info neile edastanud. Kohtule on esitatud süüdistatavate poolt hooldustööde üleandmise akt ( 11 kd t.lk. 107) ja seal puuduvad igasugused märked hooldustööde teostamiseks vajalike tingimuste puudumise kohta ja sellega seonduvalt tellitud tööde tegemata jätmisest. Seega nõustub kolleegium prokuröri seisukohaga etteheite asjakohatusest.
7. Nii süüdistuse kohaselt kui ka apellatsiooni läbivalt on prokurör lähtunud eeldusest, et süüdistatavad olid kohustatud tegema
8. septembril 2015 garaažiukse kõikide mehhanismide kontrollimist hõlmava hoolduse, sh kontrollima ukse kukkumisvastase kaitse olemasolu ja töökorras olemist. Maakohus on, analüüsides esitatud kirjalikke ja isikulisi tõendeid, otsuse lk 15 leidnud, et 23.09.2015 läksid süüdistatavad tegema W, Tallinn garaažiukse hooldust, kuid pole täpselt tuvastatav, missuguseid hooldustöid olid nad kohustatud tegema. Prokurör ei ole apellatsioonis kohtu järelduse ekslikkuse osas argumente esitanud, on vaid viidanud tunnistaja, AS H AS töötaja Z ütlustele sellest, et tuli garaaži kui hooldus oli tehtud, tema arvates oli uks korras, kuid ta ei ole pädev isik hoolduse hindamiseks. Ta vajutas puldinuppu, värav sõitis üles alla, midagi ei krigisenud, rullikud olid määritud ning see tähendas tema jaoks, et hooldus on tehtud. Kolleegium leiab, et prokuröri poolt viidatud ja kajastatud tunnistaja ütlused ei kinnita, et süüdistatavad olid kutsutud tegema garaažiukse kõikide mehhanismide kontrolli ja hooldust, sh kontrollima kukkumisvastase kaitse olemasolu. Muudele tõenditele, mis kinnitaksid süüdistust ja prokuröri apellatsiooni väiteid pole apellatsioonis viidatud. Maakohus on tuginenud korteriühistu juhatuse liikme E ja H AS vahelisele e- kirjavahetusele. Sealt nähtuvalt pöördus E AS poole põhjusel, et garaažiuks pikemat aega kigiseb ja kägiseb ja kisendab hoolduse ( määrimise järele). Palub uks üle vaadata ja teha pakkumine ukse hooldamiseks ( määrimiseks). Z on vastanud, et hooldus käib vastavalt vajadusele ja küsib kas tellib hoolduse ja kontrolli või ainult õlitamise? Sellele vastab E, et kui hooldusest on palju ega möödas, siis sooviks pakkumise garaažiukse hooldusele ( määrimisele ) ja kontrollile. Z teatab, et hoolduse hinnaks pakuti käibemaksuta 45 eurot, millega korterühistu juhatuse liikmed nõustuvad ( 1 kd. t.lk. 108-108-113). 12 Analoogselt prokuröriga on ka maakohus rajanud oma järelduse tunnistaja Z ütlustele. Z on kohtuistungil andnud ütlusi, et 2015 aastal ei olnud sõlmitud garaažiukse hoolduslepingut kuna korteriühistu seda ei soovinud. Temaga võeti XXX maja elanike poolt ühendust kui garaažiuksel oli mingi rike. Tema tellis 2015 aastal garaažikse hoolduse, kuid teenuse nimekirja ei olnud kokku lepitud. Kas hinnapakkumises oli ka vedrude kontroll või vahetamine ta ei mäleta. KÜ juhatuse liikme E pretensiooniks oli, et uks hakkas krigisema. Tema eeldas, et hooldatakse ust, mis tähendab, et peale hooldust uks mingi aeg töötab probleemideta, ei jää poole peale seisma, ei tee mingit häält. See on tema jaoks hooldus. Samuti on Z kinnitanud, et tema allkirjastas
9. septembril 2015 hoolduse tegemise kohta akti. Arvab, et terve hoolduse tegemise aja kohal ei viibinud. Tema joaks oli hooldus tehtud kuna muul juhul poleks ta akti allkirjastanud. Kas hooldajad talle midagi veel uksega seonduvalt rääkisid või mitte ta ei mäleta ( 3 kd 115- 127). Seega on tunnistaja ütlustega kinnitust leidnud, et tellitud hooldustööd olid tehtud, vastasel juhul poleks ta akti allkirjastanud. Kohtule esitatud ja otsuses kajastatud
10. septembri 2015 aasta koostatud ja allkirjastatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktist nähtub, et süüdistatavad on tööde kirjeldusena märkinud: Hooldus 3800x2450 ( 1kd. t.lk. 107). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti garaaživäravatel spetsifikatsioonikleeps, kust tuleneb väravate suurus: 3800x2450 ( 1 kd. t.lk. 8-9). Q OÜ juhatuse liikme D ütluste kohaselt ( 4 kd. t.lk. 6-28) seisnes 2015 aastal garaažiukse hooldus selles, et uks tuleb ära määrida, õlitada, et ta füüsiliselt ilusti liiguks üles-alla. Kui ukse hoolduse käigus avastati mingi viga, siis teatati sellest kliendile, kui oli suurem viga, siis pandi mõni kord akti kirja. 2015 aastal oli XXX KÜ mureks see, et uks krigiseb ja teeb häält. Tema andis 2015 aastal oma töötajatele töökäsu, mille sisuks oli, et tuleb teha W ukse hooldus, uks krigiseb ja koliseb. Töö sai tehtud. Tema teada täideti töökäsk korrektselt. Asjatundjana üle kuulatud Ä juhatuse liikme T ütluste kohaselt oli 2015 praktika selline, et juhul kui hoolduslepingut ei olnud, siis teatati tavaliselt kliendi poolt, mis uksel viga on ja siis tehti hinnakalkulatsioon ja saadeti kliendile. Kui klient hinnaga nõustus siis sõideti kohale. Sellisel juhul oli tegemist rikkepõhise väljakutsega ja kõrvaldatakse ainult rike. Selline hooldus maksis 65-120 eurot. Tavalise õlitamise korral on maksumuseks 45 eurot. Vastavalt Q OÜ ja H AS poolt esitatud arvetele, oli
11. septembri 2015 süüdistatavate poolt ukse hoolduse maksumuseks ilma käibemaksuta 45 eurot ( 1 kd. t.lk.77-78). Analoogselt maakohtuga leiab kolleegium, et eelpoolmärgitud tõenditest tulenevalt ei ole tõsikindlalt ja kahtlusteta kinnitust leidnud süüdistuse versioon, et
12. septembril 2015 olid süüdistatavad kohustatud teostama ukse hoolduse, mis sisaldas endas kõikide mehhanismide kontrolli, sh uksel kukkumisvastase kaitse olemasolu ja nende töökorras oleku kontrolli. Prokurör ei ole apellatsioonis maakohtu poolt tehtud järelduse aluseks olevate ja ka eelpool kajastatud tõendite ebaseaduslikkuse või ebausaldusväärsuse osas argumente esitanud. Samuti pole prokurör viidanud ka tõenditele, mis süüdistuse versiooni kinnitaksid ja kahtluse kõrvaldaks. Eeltoodud isikulisi tõendeid kui ka tellimuse ja tööde üleandmise- vastuvõtmise akti sisu ning hoolduse maksumust aluseks võttes on võimalik ennemini järeldada, et tegemist oli rikkepõhise hooldusega ning süüdistuses inkrimineeritud kohustuse täitmata jätmist, so garaažiukse 13 mehhanismil töökorras oleva kukkumisvastase kaitse olemasolu kontrollimata jätmist pole süüdistatavatele alust ette heita.
13. Süüdistuses on õigusnormina, millest süüdistatavate garandikohustus tuleneb, märgitud SeOS § 4 lg 1, mis kehtestab üldpõhimõtte, et seadme kasutamisel ja seadmetööl tuleb tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. Maakohus on hinnanud sellise viite asjakohatuks ja põhjendamatuks. Prokurör pole kohtu seisukoha osas vastuargumente esitanud, kuid on apellatsioonis nimetatud seadusele uuesti viidanud ja apellatsiooni sisust lähtuvalt on arusaadav, et prokurör leiab, et tegemist on asjakohase normiga. Prokurör on lisaks viidanud SeOS § 5 lg 1 p 1, mis räägib seadme kasutusele võtmisest. Muudele aktidele, juhenditele või kehtinud standarditele prokurör süüdistuses ega ka apellatsioonis ei viita. SeOS seletuskirja kohaselt on § 4 lg 1 puhul tegemist seaduse eesmärgilise nõudega, mis on kohalduv kõigile tegevustele- nii seadme kasutamisele kui seadme kavandamisele, valmistamisele, paigaldamisele kui hilisemale remondile ja ümberehitamisele. Maakohus on põhjendanud prokuröri poolt viidatud seaduse asjakohatust sellega, et 23.09.2015 teostatud tööde käigus oli inimeste elu ja tervise ohutus tagatud. Kolleegium leiab, et maakohus on nimetatud sätet tõlgendanud liiga kitsalt. SeOS § 4 sätestatud ohutuse tagamise nõue on üldise kohaldamisega kõigile tehnilist laadi objektidele ja suunatud ka nende kasutamisel ohutuse tagamisele, mistõttu on norm küll kohaldatav, kuid siiski seadusele omaselt abstraktne ega sisalda endas seadme hooldusele või remondile esitatavaid nõudeid. Prokuratuur ei nõustu apellatsioonis ( p 2.3) maakohtu seisukohaga, et Eestis puuduvad õigusaktid ja –normid, mis reguleeriksid, mida peaks garaažiukse hooldus sisaldama, mistõttu ei saa süüdistatavatele ette heita, et nad teostasid puuduliku hoolduse. Maakohus on Eestis uste hooldust ja remonti reguleerivate õigusaktide puudumise järelduse tegemisel tuginenud asjatundjana üle kuulatud T ütlustele, et 2015 aastal ei olnud tõstuste hoolduse ega remondi kohta normatiivakte. Ka seadme ohutuse seadus ega Eesti standard ei reguleeri tõstuste remonti. Küll aga peab käsitsi kasutatavana ostetud uksele mootori panija tagama, et see vastab masina ohutusele ( 3 kd. t.lk. 182-196). Prokurör ei ole tunnistaja ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. Viitamata seejuures ühelegi 23.09.2015 Eesti Vabariigis kehtivale õigusaktile – või normile, milledes oleks reguleeritud tõstuste hooldus või remont, leiab prokurör, et saab tugineda sõiduki hoolduse tavapraktikale. Prokurör leiab, et sõiduki omanikul on alus eeldada, et hoolduse käigus kontrollitakse kõik sõiduki detailid, mis tagavad ohutut liiklemist. Kui analoogselt prokuröriga lähtuda sõidukite hoolduse tavapraktikast, siis nõustuda tuleb tsiviilkostja seisukohaga, et sõiduki hooldus toimub sõiduki tehase poolt antud hooldusjuhendite alusel ja seal on kindlaks määratud millise ajavahemiku või läbisõidujärgselt neid teostatakse. Nendes on ka kindlaks määratud milliseid tõid siis tuleb hooldajal teha kas siis tulenevalt läbisõidust või ajast. Uste paigaldamise ja hooldusega tegeleva Ö OÜ juhatuse esimees Ü on andnud ütlusi, et kasutusjuhend on koos uksega ja see antakse ukse ostnud ehitajale. Ehitaja peab selle edasi andma kasutajale ( 3 kd. t.lk. 134). Ka Q OÜ juhatuse liige, D on andnud ütlusi, et tavaliselt saab korteriühistu teabe garaaži tõstukse kasutamise kohta ehitaja poolt koostatud tehnilisest mapist, kus on ka vastav kasutusjuhend. KÜ XXX juhatuse liikme E ütluste kohaselt ( 3 kd. t.lk.84-98) anti kogu dokumentatsioon maja kohta üle H AS-le kui haldusteenuse leping sõlmiti. Selline informatsioon anti temale eelmise juhatuse liikme poolt. Temal oli arusaam, et kõik maja korrashoidu puudutavad kohustused 14 anti aktsiaseltsile üle. Temal puudus informatsioon sellest, et uksel peab olema kukkumisvastane kaitse. Tal puudub informatsioon ka sellest kas H AS teavitas kasutajaid, et on olemas ukse kasutusjuhendid ja ohutusnõuded mida tuleb täita. Teda igal juhul nendest ei teavitatud. H AS juhatuse liige A on andnud ütlusi ( 3 kd. t.lk. 105-115), et aktsiaseltsil on kehtiv hooldusleping KÜ XXX, kuid garaažiukse hoolduseks neil pädevus puudus ja seda nad ei teostanud. Ta ei tea, et garaažiukse dokumentatsiooni oleks tema käes olnud ja tema käes ei peagi see olema. Ta ei tea, et seda oleks aktsiaseltsile üle antud. Kolleegium leiab, et eelnimetatud tõendite alusel pole võimalik tuvastada, kas XXX paigaldatud garaažiuksega anti ehitaja poolt korterühistule üle ukse kasutusjuhend ja kas seal oli kajastatud ka hooldust puudutavad nõuded. Kriminaalasja juures ei ole ukse hooldust puudutavat dokumentatsiooni, mistõttu pole tuvastatavad tootja poolsed juhised ja nõuded ukse hoolduse osas. Samuti peab kolleegium apellatsiooni väidete alusel vajalikuks märkida, et ka sõidukile rikkepõhise hoolduse tegemisel nagu näiteks uksel mingi rikke kõrvaldamisel ei kontrolli teeninduse töötaja autol pidurite korrasolekut või üldse nende olemasolu. Kolleegium leiab, et prokuröri poolt apellatsiooni p-s 2.3 esitatud väited ei kummuta kohtu järeldust, et 2015 aastal puudusid täpsemad õigusaktid ja normid, mis reguleeriksid tõstukse hooldust ja remonti. Prokurör on apellatsiooni p-s 2.7 viidanud Riigikohtu lahendile 1-17-7111 ja kokkuvõtvalt leidnud, et kõiki käitumis-ja tegutsemisvorme pole võimalik seadustesse ja muudesse õigusaktidesse kirja panna, vaid lähtuda tuleb üldinimlikust hoolsuskohustusest. Samuti on prokurör viidanud TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõttele. Kolleegium esmalt märgib, et üldinimliku hoolsuskohustuse ja hea usu põhimõtte rikkumist pole süüdistatavatele inkrimineeritud. Süüdistuses on ette heidetud eriteadmisi omavatelt ja konkreetses valdkonnas tegutsevatelt isikutelt nõutava spetsiaalse hoolsuskohustuse rikkumist. Kolleegiumi juba otsuse p-s 8 märkis, et süüdistuse piiridest väljumine pole lubatud, mistõttu on prokuröri argumendid asjakohatud ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Küll aga kolleegium peab nõustub tsiviilkostja lepingulise esindaja seisukohaga, et tõstukse kukkumisvastase kaitse olemasolu kontrollimata jätmist ei reguleeri üldised moraalinormid ja –tavad, sotsiaaladekvaatse käitumise reeglid. Vaidlustatud kriminaalasjas pole tegemist olukorraga, mida on kajastatud prokuröri poolt viidatud Riigikohtu lahendis. Tõendamist on leidnud, et XXX majja oli paigaldatud tõstuks, millel puudus põhidetailina kukkumisvastne kaitse. Nendele ustele tuli selline kaitse kui lisatarvik eraldi juurde osta ja paigaldada. Kolleegium, analoogselt maakohtuga, peab vajalikuks märkida, et prokuröri poolt viidatud SeOS § 4 lg 3 kehtestab, et seadmest, seadme kasutusele võtmisest ja kasutamisest ning seadmetööst tuleneva ohu ennetamise, tõrjumise ja kõrvaldamise eest vastutav isik määratletakse korrakaitseseaduse § 15 kohaselt. Seaduse § 15 lg 4 kehtestab muuhulgas, et kui tegemist on asjaga, on korrakaitse asja omaniku ülesanne. Ka Tehnilise Järelevalve Ameti peaspetsialist R on andnud ütlusi, et seadusest tulenevaid nõudeid peab täitma kas omanik või seaduslik valdaja. Ka asjatundjana üle kuulatud T ütluste kohaselt oli 2008 aastast Eestis kohustuslik tõstustel kukkumisvastase seadme olemasolu. Tehnilise Järelevalveamet kontrollis uste vastavust nendele normidele, kuid KÜ pidi üldiste normide ja seadusandlusega ise tutvuma ( 3 kd. t.lk. 189). Prokurör on samuti leidnud, et vara omanik vastutab oma vara korrashoiu eest ja on kohustatud võtma tarvitusele meetmed, et tema vara ei kahjustaks teiste inimeste elu, tervist ja vara. 15 Vaidlusteta on tuvastamist leidnud, et enne 2015 aastat oli tõstukse hooldust teostanud Ö OÜ. Väljakutse päevaks on tööde teostamise aktil märgitu 03.12.
14. Hoolduse sisuks oli tõstukse vedrude vahetus ( 1 kd. t.lk. 103-105) ja eraldi on teostatud seejärel veel remondiväljakutse alusel tõstukse remont ( 1 kd. t.lk. 133). Ö OÜ juhatuse esimees Ü andis ütlusi, et 2010 aastal oleks pidanud juba kõigil ustel olema küljes ka vedrude turvaseadmed. 2010 aastal telliti H AS poolt XXX vedrude vahetus kuna need olid katki läinud. Arvest nähtuvalt seal turvaseadmeid ei olnud. Ei saanud sundida klienti ostma turvamehhanismi. Neil ei ole jõuõlga, millega sundida inimest ostma seda, mis peaks olema. Küsimusele kuidas on võimalik turvaseadmeid mitte paigaldada vastab tunnistaja, et riigi poolt on see reguleerimata ja jõuõlg on ostja käes. Kui ostja ei taha, siis pole nendel midagi teha. 2010 aastal tehtud tööde arve peal on tellija H AS ja saab väita, et nad ei olnud nõus turvaseadme eest maksma. Sel ajal olid need nii kallid. Küsimusele, kui hoolduse käigus tuvastatakse, et turvaseade puudub, mida siis kliendile ütlete, mida ta peab tegema, mis on see tellimuse sisu, vastas tunnistaja, et ütlemegi, et puudub turvaseade ja sinna tuleb see paigaldada. See läheb aga remondi alla, siis on uus varuosa vaja sinna viia. Nemad saavad ainult suunata tellijat ja paigaldamise üle otsustab ikkagi tellija ( 3kd. t.lk.129- 141). Tunnistaja H on kohtuistungil andnud ütlusi, et tema Ö OÜ töötajana paigaldas 2010 XXX maja garaažiuksele uued vedrud. Kaitseelementide olemasolu ei mäleta. Paigaldatud vedrudel kaitseelemente kaasas ei olnud ( 4 kd. 39-49). Prokurör on apellatsiooni p-s 2.5 leidnud, et vaatamata süüdistatavate poolt ütluste andmisest keeldumisele pole eluliselt usutav et nad ei teadnud, et tõstuustel alates aastast 2008 on kukkumisvastased seadmed kohustuslikuks elemendiks. Seejuures on prokurör viidanud asjaolule, et nad on töötanud selles valdkonnas üle 2 aasta. Kolleegium osutab, et kriminaalasjas puuduvad andmed, et ukse tootja oleks vanemat tüüpi ustele sellise kaitse paigaldamise kohustuse pannud uste tellijatele või uste hooldusfirmadele. Prokurör pole apellatsioonis viidanud ühelegi normile, mis näeb ette hooldaja poolt eelnimetatud ustele lisatarvikuna kukkumisvastase kaitse paigaldamise kohustuse. Vastupidiselt prokuröri väitele on üle kuulatud T ja Ü kinnitanud, et sellekohast kohustust ukse hooldusfirmadel 2015 aastal ei olnud. Selliseid uksi on ka käeoleval ajal ja kaitseelementide paigaldamine toimus ja toimub vaid tellija soovil. Kolleegium peab ka vajalikuks veel ka märkida, et XXX KÜ juhatuse liikme E ( 3 kd. t.lk. 84-98) ütluste kohaselt mõned nädalad enne traagilist juhtumit helistas talle keegi majaelanik ja teavitas, et garaažiuks on pidevalt avatud. Tema teavitas H AS, et uks ei toimi, päeva või paari pärast sai tagasisidet H AS-lt, et nüüd kõik toimib. Tema usaldas spetsialisti. Kui viimane ütleb, et asi on korras, siis ongi korras. H AS töötaja Z ütluste kohaselt ei mäleta ta mitu korda mai kuus 2016 teda teavitati XXX maja garaažiukse probleemidest. Selleks on neil olemas kõneregister. Ei välista, et selline teave oli olemas enne
15. maid 2016 (3 kd. t.lk. 115-127). H AS valvedispetšer tunnistaja F ütluste kohaselt tema teada enne õnnetuse päeva XXX garaažiuksega pole probleeme olnud ( 3 kd. t.lk.128). H AS dispetšeri, tunnistaja BB ütluste kohaselt on võimalik, et riketest teatati majaelanike poolt aga täpselt ei mäleta( 3 kd. t.lk. 156-162). Q töötaja G ütluste kohaselt said nad
16. mail 2016 paarimehega juhatuse liikmelt D-lt SMS, et XXX garaažiuks on üleval, alla ei liigu. Tegemist oli rikkepõhise tööülesandega. Avastasid, et mootori toitejuhe oli pistikust välja tõmmatud Uks töötas ilma mootorita ehk käsitsi, seejärel tõmbasid uuesti mootori peale tagasi, kõik töötas ja nad lahkusid ( 3 kd. t.lk. 163-176). Analoogseid ütlusi sellest, et sai 5 või 6 mail D-lt teate, et XXX garaažiuks on üleval ja alla ei lähe andis kohtuistungil ka Q töötaja L. Uksel silmnähtavaid vigastusi ei olnud, garaažiuks oli 16 üleval. Proovisid manuaalselt ust liigutada, uks töötas manuaalselt korralikult. Seejärel lükkas ukse ülesse, et ta lukustaks ennast mootoris siini külge ja proovisid automaatikat, Automaatika töötas, uks sulgus. Proovisid mitu korda, vaatasid, et uksel midagi viga ei ole ja seejärel läksid minema. Ei vaadanud muid elemente, tegemist ei olnud hooldusega. Kui oleks tuvastanud kukkumisvastase seadme puudumise, oleks omanikku teavitanud, ise hooldaja midagi paigaldada ei tohi (3 kd t.lk. 176-183). Samuti kolleegium märgib, et E ütlustega on tuvastamist leidnud, et õnnetusele eelneva päeva, so laupäeva 14.mail 2016 hilisel pealelõunal, kusagil 4-5 paiku käis ta XXX majas ja nägi, et garaažiuks on jälle avatud. Tema helistas H AS dispetšeri numbril ja teatas, et on probleem, et tuleb korda teha. Seal oli üks noormees, kes juhendas mida uksega teha. Vastavalt juhistele ta vajutas nuppu, kuid uks ei töötanud. Siis kästi tõmmata lae all olevast trossist, ta tõmbas, mispeale läks uks väga kiiresti kinni. Siis ühendas vastavalt juhistele uuesti mootori, kuid nupust uks tööle ei hakanud. Siis vastavalt juhistele vaatas kas uksel on elektritoide ja nägi, et uks on vooluvõrgust eemaldatud. Pani juhtme vooluvõrku, kuid uks tööle ei hakanud. Palus aktsiaseltsil leida lahendus. Vastavalt A poolt koostatud vastuskirjale saabus E kõne 14.05.2016 kell 16:
17. Probleemist teavitati Q OÜ-d. Lubati tulla pärast 22.00 ( 1 kd. 89-92). Q juhatuse liikme D ütluste kohaselt teatati talle laupäeval XXX garaažiukse probleemist. Möönab, et võidi teatada, et vedru on katki. Jõudis Tallinnasse 23:30 või veel hiljem ja läks kohale, aga kuna garaažiuks oli kinni ja ka kõrval olev jalakäijate jaoks mõeldud uks oli lukus, ta sisse ei saanud ja läks minema. Kavatses tulla järgmisel päeval tagasi. H AS-le tol hetkel midagi ei teatanud. E ütluste kohaselt järgmisel päeval, so 15.mail 2016 abikaasa teatas, et uks on jälle lahti. Tema helistas H AS ja küsis milles on asi, nemad ütlesid, et spetsialistid olid eelmisel kohal käinud. See tekitas turvatunde. Ilmselt tuvastati, et midagi on vaja teha, et mingi detail on vaja välja vahetada. Ei pidanud vajalikuks mingeid hoiatussilte välja panna, kuna uksega lubati tegeleda ja Arkaadiale oli info edastatud. Seega on tuvastamist leidud, et pärast süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo toimepanemise aega 23.
18. 2015 on uksega tegelenud teised hooldusfirma töötajad kui ka vastavalt juhistele on erinevaid töövõtteid kasutades püüdnud seda tööle panna korteriühistu juhatuse liige ja seda päev enne õnnetust. Tõendamist on leidnud, et kuna juba eelneval päeval so vähemalt
19. mail 2016 oli nii KÜ juhatuse liikmele kui H AS töötajale, majahaldur Z-l teave sellest, et garaažiuks on rikkis ja kuna D-t oli teavitatud ka et vedru on katki, siis pidi halduril olema ka sellekohased andmed. Sellele vaatamata ei peetud vajalikuks paigaldada sinna mingeid piirdeid ega silte informeerimaks ukse kasutaid rikkest ja ohust, mida ukse mehaaniline liigutamine võib kaasa endaga tuua. Samuti ei pandud sellist teavet teadete tahvlile. Ohtlikust olukorrast teabe puudumise tõttu otsustas N, kes oli auto parkinud maja juurde, oma kahe pojaga minna koju lahtise garaažiukse kaudu. Kannatanu selgitas ka, et garaaži saab ka läbi kõrval oleva ukse. Kuna uks oli avatud, siis soovis ta seda sulgeda ja vajutas lülitit, kuid uks ei sulgunud. Üks poegadest, S oli garaažis ja teine poeg, 4 aastane B oli väljas, ta tõmbas manuaallülitit ja uks kukkus alla. Väljas olnud poeg B jäi ukse alla ( 3kd. t.lk. 65-75). Kokkuvõtvalt kolleegium tõdeb, et kuigi garaažiukse omanikul on võimalik kokkuleppeliselt oma garandikohustus kellelegi üle anda, kuid eelnevalt tuvastatud asjaolude ja sündmuste käigu pinnalt sarnaselt maakohtuga kolleegium leiab, et süüdistatavate garandiseisund pole tuvastatav. 17 Samuti kolleegium nõustub maakohtuga, et 2016 aastal B hukkumise ja süüdistatavatele inkrimineeritud teo tegemata jätmise vahel põhjuslik seos puudub. Teo tegemata jätmise ja tagajärje vahel on põhjuslik seos, kui kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saab väita, et see tagajärg ei oleks saabunud, kui nõutav tegu juurde mõelda. Kolleegium, esitatud süüdistuse raamidest lähtuvalt märgib, et isegi kui süüdistatavad, kellel olid eriteadmised, oleksid
20. septembril 2015 kontrollinud kas garaažiuksel on töökorras kukkumisvastane kaitse või mitte, ei oleks sellekohase kontrolli teostamine ära hoidnud
21. mail 2016 toimunud traagilist sündmust ja lapse hukkumist.
22. Kokkuvõtvalt kolleegium analoogselt maakohtuga leiab, et kriminaalasjas kogutud ja vahetult uuritud tõendite alusel ja

§ 7lg 3 põhimõttest tulenevalt pole karistusõiguslikku hoolsusvastasust Kar

S § 117 lg 1 tähenduses süüdistatavatele võimalik ette heita. Samuti nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et tuvastatav pole 2016 aastal saabunud kurva tagajärje objektiivne ettenähtavus, süüdistatavate garandistaatus ega ka põhjuslik seos süüdistuses etteheidetud teo tegemata jätmise ja tagajärje vahel. Apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja uue, süüdimõistva otsuse tegemiseks. Seetõttu jäävad tagajärjetuteks prokuröri apellatsioonis esitatud karistuse mõistmist, tsiviilhagi, süüdimõistva otsusega kaasnevate menetluskulusid ka asitõendeid puudutavad argumendid. 15. Kannatanute esindaja märgib apellatsioonis, et kohtuotsusega on jäänud lahendamata kannatanute nimel vandeadvokaat M.Mägi-Rohtmetsa kohtule

§ 38

lg 5 alusel esitatud taotlus hüvitiste väljamõistmiseks, milleks on muu hulgas ka varalise kahju hüvitis summas 10.423,72 eurot või alternatiivselt - käsitleda 3 059,72 eurot varalise kahju hüvitisena ja 7 364 eurot menetluskuluna. Täidetud on kõik tingimused eeltoodud varalise kahju väljamõistmiseks, kuid Harju Maakohus jättis seadust oluliselt rikkudes kõnesoleva taotluse läbi vaatamata ja seega ka rahuldamata. Kolleegium osutab, et kriminaalmenetluses menetlusekulud hüvitamise korda ja selles osas otsustuse tegemist reguleerivad

§ 7

peatüki sätted, ehk siis on kriminaalmenetluses tekkinud kulude hüvitamise põhimõtted reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus, mistõttu pole selle küsimuse lahendamisel põhjust juhinduda VÕS-i ega ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Varalise kahju nõue ja kriminaalmenetlusega seotud õigusabi kulud pole kriminaalmenetluses samastatavad ja nende suuruste kindlaksmääramise ja hüvitamise alused on täiesti erinevad. Kannatanu on viidanud 30. novembri 2020 kohtuistungi protokollile, millest nähtuvalt on prokurör kohtule esitanud süüdistusaktis nimetatud kannatanutele tekitatud kahju tõendavad dokumendid ja kohus on need vastu võtnud aja lugenud avaldatuks täies mahus ( 4 kd. t.lk. 45). Kohtule on esitatud advokaat Maria Mägi – Rohtmetsa poolt 29.04.2020 koostatud tsiviilhagi avaldus, kus taotletakse kuriteoga tekkinud varalise kahju nõude summas 3059, 72 välja mõistmist ja ka mittevaralise kahju nõude välja mõistmist. Samuti on kohtule esitatud 06.12.2019 advokaadi poolt koostatud täiendav tsiviilhagi avaldus, millest nähtuvalt on kannatanute esindaja leidnud, et kui kohtueelses menetluses kannatanutel tekkinud õigusabi kulud on käsitatavad menetluskuludena

§ 175

lg 1 p 1 tähenduses palub kannatanutele hüvitada õigusabi kulud summas 7365 eurot. Otsuse lk 20 on kohus esitanud oma põhjendatud seisukoha nii varalise kahjunõude summas 3059,72 kui ka mittevaralise kahjunõude osas ja

§ 310

lg 2 alusel leidnud, et seoses õigeksmõistva otsuse tegemisega tuleb kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. 18 Selline seaduslik järeldus nähtub ka kohtuotsuse resolutiivosa p-st 3, kus on jäetud tsiviilhagi läbi vaatamata, mistõttu on ekslik ka apellatsioonis esitatud seisukoht, et tegemist on rahuldamata jäetud tsiviilhagiga. Süüdistusaktis on prokurör küll kuriteoga tekitatud kahju all, kuid siiski märkinud, et kohtueelse menetluse kuluks on muuhulgas 7344 eurot. Vastavalt kohtuistungi protokollile on prokurör advokaadibüroo Maria Mägi poolt koostatud õigusabi osutamisega seotud arved esitanud ning käsitades neid menetluskuludena nende põhjendatuse osas oma seisukoha avaldanud ( 4 kd. t.lk. 4-5). Seega on tegemist kohtusse saadetud kriminaalasja raames kannatanutel tekkinud menetluskuluga ning kohtul lasus kohustus taotlus lahendada. Kohtuotsuse lk 22 on maakohus küll märkinud, et menetluses on osalenud kannatanute esindajana Maria Mägi –Rohtmets, kuid kohtule esitatud arvete alusel esindusega seotud kulude lahendamist kohtuotsusest ei nähtu. Kolleegium leiab, et tegemist on kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega

§ 339lg 2 tähenduses, mis on võimalik ringkonnakohtu poolt kõrvaldada.

Analoogselt maakohtu otsuses märgitule selgitab ka kolleegium, et

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja vastavuses kriminaalasja mahukuse ning keerukusega ja kas küsitud tunnitasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat esindajatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kohus otsustada ka selle hüvitamist ( vt. nt. Riigikohtu lahendit1-17-7077) .

§ 181

lg 1 kohaselt õigeksmõistva otsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades

§ 182sätestatud erandeid.

Kolleegium leiab, et kannatanu esindaja poolt märgitud tunnihinda 140 eurot saab pidada mõistlikuks. Kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse lõpetamisega seotud toiminguna ettevalmistus uurijaga kohtumiseks 2,5 tundi ja suhtlemist ajakirjanikega ning artikliga tutvumist ei saa hinnata vajalike toimingutena ega nendele kulutatud ega ka eraldivõetult mõistlikuna. Seega arve nr 503 ettenähtud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt ja seda 10.05.2017 nõupidamise osas 0,5 tundi, summas 70 eurot. Arvetel 804, 711, 908 ära näidatud kriminaalmenetluse lõpetamistega seotud määrustega tutvumist ja nendele kaebuste koostamisi saab hinnata vajalike toimingutena, kuid kuna õiguslik küsimus on olnud samane ja seega ka esindaja poolt esitatud kaebustes on suures mahus sarnased seisukohad, siis saab mõistlikuks ajakuluks eelnimetatud toimingute eest lugeda kokku 10 tundi, summas 1400 eurot. Arve 640 spetsifiktsioonist tulenevalt seisneb esindaja õigusabi osutamine nõupidamises 1 tund ja 20 minutit, tsiviilhagi ettevalmistamises ja tõendite kogumises, kirjavahetuses ajakuluga 5 tundi. Vastavalt tsiviilhagile lisatud tõenditele on tegemist matusetalituse teenust pakkuvate veebilehtede väljatrükkidega ning ka patsiendiportaali väljatrükkidega ja paari kirjaliku vastusega kannatanule, mis ilmselgelt on saadud kannatanute poolt. Seetõttu kolleegium leiab, et esindaja poolt nimetatud tõendite kogumiseks näidatud 5 tundi ei saa pidada mõistlikuks ajakuluks. Kolleegium hindab vajalikuks ajakuluks 1 tundi. Arve alusel kuulub seega hüvitamisele kokku 326,87 eurot, so 2 tunni ja 20 minuti eest. Arve 22 on menetlustoiminguks toimikuga tutvumine ja ülevaate koostamine. Toiminguid saab pidada vajalikeks ja kulutatud aega mõistlikuks. Seega kuulub rahuldamisele koguulatuses summas 840 eurot. 19 Arve 1053 spetsifikatsioonis on toiminguks tsiviilhagi täiendamine kriminaalmenetluses. Kulutatud ajaks 4 tundi. Esitatud tsiviilhagiavalduse võrdlusest nähtuvalt on täiendavaks küsimuseks vaid kriminaalmenetluses esindajal tekkinud kulude hüvitamise taotlus ja selle lühike põhjendus. Muus osas on esindaja korranud esialgses hagivalduses märgitut. Kolleegium leiab, et täienduse lisamise ajakuluks saab lugeda maksimaalset 0,5 tundi ja seega

§ 182lg 5 alusel hüvitamisele kuuluvaks summas 70 eurot.

Seega on kokku põhjendatud ja

§ 175

lg 1 p 1 kooskõlas olevaks esindaja tasuks, mis kuulub hüvitamisele 2706,87 eurot.

1. Kannatanu esindaja leiab, et maakohus jättis ebaseaduslikult
2. augustil 2021 esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata. Seejuures viitab esindaja HKMS ja TsMS sätetele. Kolleegium osutab, et maakohus ei ole kannatanute esindaja poolt
3. augustil 2021 esitatud menetluskulusid puudutava taotluse jätnud rahuldamata vaid on jätnud selle läbi vaatamata. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on selles osas seaduslik. Kannatanute esindaja on ekslikult teinud viite halduskohtumenetluse ja tsiviilkohtumenetluse seadustikule kuna taotluste esitamine on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus. Samuti on kriminaalmenetluses menetluskulude kohta taotluste esitamise osas oma juhised andnud korduvates lahendites ka Riigikohus, millised on maakohus ka otsuses ära näidanud. Asjaolu, et esindaja sellega ei nõustu, pole aluseks Riigikohtu poolt sedastatut eirata ja teha menetluskulude osas kohtupraktikast hälbivat lahendit. Kolleegium märgib, et vastavalt

§ 189

lg-le 2 ning § 306 lg 1 p-le 14 tuleb taotlus valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Esmalt tuleneb eeltoodud järeldus asjaolust, et

§ 306

lg 1 p-s 14 loetletud küsimuste lahendamine kohtuotsuse või määrusega eeldab vastava taotluse ja kuludokumentide esitamist. Vastasel korral ei oleks kohtul võimalik teha otsustust, millised on kannatanul tekkinud kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Sellise taotluse esitamine on aga

§ 306

lg 1 p-s 14 sätestatu pinnalt võimalik üksnes kohtumenetluse raames asja sisulise arutamise käigus. Selle nõude järgimata jätmisel jääb menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata nagu on maakohus ka teinud. 17. Eeltoodu, alusel ja juhindudes

§ 339

lg 1 p 4, § 338 p 3, § 339 lg 2 , § 340 lg 4 p 5 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse.

1. Apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi tasu suuruse ja õigusabiga seotud kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks esitasid taotlused tsiviilkostja lepinguline esindaja, kannatanute lepinguline esindaja ja kaitsjad. 18.
2. Tsiviilkostja lepinguline esindaja, vandeadvokaat Jaanus Tehver esitas riigilt tsiviilkostja kasuks menetluskulude väljamõistmise taotluse summas koos käibemaksuga 1080 eurot. Tunnitasu määraks on esindaja märkinud 150 eurot. Kolleegium sellist määra aktsepteerib. Taotluse ja spetsifikatsiooni kohaselt seisnes teenus prokuratuuri ja kannatanute esindaja apellatsioonide ja kohtukõne teksti koostamises. Kokku 4 tundi 30 minutit. Valmistumine istungiks ja osalemine ringkonnakohtu istungil kokku 1 tund ja 30 minutit. Kolleegium leiab, et nimetatud toimingud on olnud vajalikud ja nendeks kulutatud aega saab hinnata mõistlikuks. Seega on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning

§ 185lg 2 teise lause alusel Q OÜ-le riigi poolt hüvitamisele.

20 18.2. RÕS alusel Jle õigusabi osutanud kaitsja on taotlustes menetlustoimingutena näidanud maakohtu otsuse ja apellatsioonidega tutvumine 120 minutit, summas 108 eurot. Apellatsioonidele vastus koostamine 180 minutit, summas 162 eurot ja kohtuistungil osalemine vastavalt kohtuistungi protokollis märgitud ajale. Kolleegium leiab, et kaitsja taotluses näidatud toimingud on hinnatavad vajalikena. Vastavalt kohtuistungi protokollile kestis kohtuistung 60 minutit, seega summaks 54 eurot. Maakohtu otsusega ja apellatsioonidega tutvumise ajakulu 120 minutit saab hinnata mõistlikuna kuid nendele vastuse koostamiseks kulutatud 180 minutit mitte. Selline ajakulu on üle paisutatud kuna juba analüüsitud apellatsioonide vastus on lühike, tegemist on kahe leheküljelise vastusega. Apellatsioonides on prokurör ja kannatanute esindaja jäänud juba maakohtumenetluses esitatud põhjenduste juurde, mistõttu mingeid uute põhimõtete ja küsimuste lahendamise vajadust kaitsja polnud. Kolleegium leiab, et lühikese vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks saab hinnata 60 minutit, summas 54 eurot. Seega on kaitsja poolt õigusabiga seotud põhjendatud kuluks koos käibemaksuga 259,20 eurot, mis jääb

§ 185lg 2 teise lause alusel riigi kanda.

18.3. RÕS alusel Ole õigusabi osutanud kaitsja taotluses on menetlustoiminguna ära näidatud apellatsioonimenetluseks ettevalmistus 90 minutit, summas 81 eurot. Kolleegium leiab, et selles osas on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Istungi kestuseks on kaitsja märkinud 120 minutit, summas 108 eurot. Kuna kohtuistung kestis 60 minutit, siis kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele osaliselt ja põhjendatud summaks 54 eurot. Seega koos käibemaksuga on kaitsjatasuks koos käibemaksuga 194,4 eurot, mis jääb

§ 185lg 2 teise lause alusel riigi kanda.

18.4. Kannatanute lepinguline esindaja esitas kohtuistungil uue menetluskulude taotluse ja palus jätta apellatsiooniga koos esitatud taotlus tähelepanuta. Istungil esitatud taotluse kohaselt palub esindaja hüvitada õigusabiga seotud kulu summas 1145,50 eurot. Menetlustoiminguna ära näidatud muuhulgas Harju Maakohtu istungil osalemine. Tegemist ei ole apellatsioonimenetluse kuluga, mistõttu ringkonnakohtu poolt kinnitamisele ja väljamõistmisele ei kuulu. Samuti on esindaja, kelle tunnihinnaks on 90 eurot, kohtuistungil viibimise eest taotlenud 100 euro hüvitamist. Kuna kohtuistung kestis 1 tund, siis on võimalik hüvitada 90 eurot. Ülejäänud osas saab kannatanu esindaja poolt ära näidatud menetlustoiminguid hinnata apellatsioonimenetluses asjakohasteks ja nendele kulutatud aega mõistlikuks. Seega kuulub esindaja taotlus rahuldamisele osaliselt. Esindajale makstud põhjendatud tasuks on 1126,5 eurot, mis kuulub

§ 185lg 1 ja lg 2 teise lause alusel riigilt kannatanute kasuks väljamõistmisele.

Kannatanute esindaja on taotlenud kanda esinduskulud tema arveldusarvele. Kolleegium osutab, et valitud esindajale makstud tasu kui

§ 175

lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes esindataval ja tuleb seega hüvitada kannatanule. Samas riik võib täita kannatanutele menetluskulude hüvitamise nõuet mõne muu isiku pangakontole, kui selleks on esitatud konkreetne taotlus, mida saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik või tema seaduslik esindaja. Antud juhul on taotlus esitatud ja kannatanutele väljamõistmisele kuuluv apellatsioonimenetluse kulu summas 1126,5 kuulub kandmisele Y arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) 21