← Eesti

1-20-4873/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märtsil 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-4873 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. veebruari
  3. a määrus Jaan Kondi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jaan Kondi (Kond; isikukood 38806245729) kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Maakohtu
  5. veebruari
  6. a määrus, millega jäeti Jaan Kond mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  7. Vabastada Jaan Kond Tartu Maakohtu
  8. juuli
  9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4873 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega käesoleva määruse jõustumisel.
  10. Määrata Jaan Kondile katseaeg ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o kuni
  11. november 2022, ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.
  12. Katseajal on Jaan Kond kohustatud täitma järgmisi KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
  13. KarS § 75 lg 2 p-de 21, 4 ja 7 alusel määrata Jaan Kondile katseajaks järgmised kohustused:  mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates;  mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku sellekohase loata, va perekonnaliikmed.
  14. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  15. Tartu Maakohus karistas Jaan Kondi 16.07.
  16. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4873 KarS § 184 lg 1 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega, mille hulka arvestas eelvangistuses viibitud aja 2 päeva, mõistes karistuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõistis kohus Jaan Kondile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, lugedes mõistetud karistusega kaetuks Harju Maakohtu 19.03.
  17. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1611 mõistetud 8 kuu pikkuse vangistuse. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 19.11.
  18. Kohtuotsus jõustus 11.08.
  19. 1.
  20. Tartu Maakohus jättis 01.06.
  21. a määrusega Jaan Kondi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 18.06.
  23. Tartu Vangla esitas 10.12.2021 Tartu Maakohtule materjalid Jaan Kondi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
  24. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Jaan Kondi tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  25. Tartu Maakohus jättis 03.02.
  26. a määrusega Jaan Kondi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
  27. Esmalt leidis maakohus, et Jaan Kondi suhtes on täidetud formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Vabanemisel on tal olemas kindel elukoht, samuti töökoht OÜs XXX . Vabanemisfondis on tal 1702 eurot, võlgnevusi ei ole. Ka on tal olemas toetavad lähedased. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu käitumine olnud hea, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta on osalenud alates 13.01.2021 majandustöödel. Perioodil 10.02.2021-19.05.2021 läbis Jaan Kond sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“, kus oli pigem aktiivne osaleja, hea analüüsivõimega ning oskas näha käsitletud teemade ja narkootikumide tarvitamise vahelisi seoseid. Narkootikumide tarvitamisega ei ole kinnipeetaval enam 5-6 aastat kokkupuudet olnud, mistõttu oli tema sõnul tarvitamisega seotud ülesandeid raske analüüsida. Samuti on temaga viidud läbi vestlus majandusliku toimetuleku teemal. Narkokuritegu ning varasem varavastane kuritegu olid vestluse läbiviija hinnangul toime pandud pigem narkootiliste ainete sõltuvusest ja negatiivsest suhtlusringkonnast tingituna. Isik oskas nimetada legaalse sissetuleku plusse ning on ümber hinnanud oma materiaalsed väärtused. 2 3.
  28. Karistusregistri andmetel on Jaan Kondil kaks kehtivat kriminaalkaristust ning vangla iseloomustuse kohaselt kannab ta vangistust esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest ning praegu kannab karistust narkootikumide suures koguses käitlemise eest. Kuritegelikku käitumist on kinnipeetava iseloomustuse kohaselt soodustanud soov saada majanduslikku kasu, sõltuvusprobleemid, grupi mõju ja suhtlemine kriminaalse mõtteviisiga isikutega. Kuigi kinnipeetava sõnul tal rahaga probleeme ei olnud, viitavad kinnipeetava iseloomustuse kohaselt toimepandud kuriteod majanduslikele probleemidele ja hõlptulu teenimise eesmärgile (üle Eesti piiri toimetatud narkootilise aine kogus oli väga suur, mistõttu on põhjendatud kahtlus, et eesmärgiks oli selle müümisest raha teenimine, samuti esines kriminaalasja materjalide kohaselt erinevusi Jaan Kondi legaalse sissetuleku, tehtud kulutuste ja elatustaseme vahel, mistõttu oli alust eeldada, et isik on teeninud tulu kuriteo toimepanemise tulemusena). 3.
  29. Kaalukaimaks kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on kinnipeetava puhul olnud narkootikumide tarvitamine, mis sai alguse
  30. a juulikuus. Vangla materjalide kohaselt tarvitas enne
  31. aastat ja Saksamaale põgenemist korgijooki iga päev umbes 8 ml. Tarvitanud on ka teisi narkootikume – amfetamiini, ecstasyt ja kanepit. Narkootilisi aineid süstinud ei ole. Kuriteod on isik pannud toime narkojoobes. Jaan Kond on tunnistanud, et tal oli korgijoogist raske sõltuvus, kuid ei suutnud ei üksi ega ametnike abiga tarvitamist lõpetada. Praeguseks on enda sõnul tarvitamisest loobunud ja soovib sellest ka edaspidi hoiduda, sest see rikkus tema elu. Tarvitamise suutis enda sõnul lõpetada
  32. aastal pärast Saksamaale kolimist. Sellest ajast saadik ei ole väidetavalt enam narkootikume tarvitanud. Vangla ei ole kinnipeetaval praegu sõltuvust narkootikumidest tuvastanud. 3.
  33. Varasemalt on isiku suhtlusringkond moodustunud peamiselt narkomaanidest ja kriminaalse taustaga isikutest, kelle mõjutusel ka narkootikume tarvitas. Pärast
  34. aastat väidetavalt nendega enam suhelnud ei ole. Küll aga ei ole välistatud, et vanglast vabanedes ning oma elu Eestis jätkates võivad suhted varasema isikut negatiivselt mõjutanud suhtlusringkonnaga taastuda. Vangla iseloomustusest selgub, et kuritegude toimepanemises süüdistab Jaan Kond halvas seltskonnas viibimist ning ametnikepoolset vähest abi seoses sõltuvusraviga. Jääb selgusetuks, kuidas oleks ametnikud saanud süüdimõistetut aidata, kui ta kõigest paar kuud pärast kriminaalhoolduse algust enam kättesaadav ei olnud ning tuli Tartu Maakohtu 13.08.
  35. a määrusega tagaotsitavaks kuulutada. Jaan Kond tabati alles neli aastat hiljem Saksamaal, kus ta viibis ilmselt legaalselt. Kuid see ei tee tema lahkumist Eestist kriminaalhoolduse ajal õiguspäraseks. 3.
  36. Jaan Kond ei hoolinud võimalusest kanda mõistetud karistust vabaduses, suhtus talle määratud kohustustesse ükskõikselt, mistõttu ei vääri ta usaldust. Ta on pikki aastaid hoidnud karistuse kandmisest kõrvale ning ei teinud midagi olukorra muutmiseks. Kinnipidamise ja Eesti Vabariiki toimetamise järel kohtuistungil 19.06.2020 keeldus ta küsitlemisel esialgu vastamast ning avaldas siis, et tema polegi Jaan Kond, vaid Jaan Käärmann tavaõiguse alusel ning Jaan Kond suhtes esitatud erakorraline ettekanne temasse ei puutu. Siit nähtub, et süüdlasel polnudki kavas kohtuotsust täitma asuda ning ta püüdis selle täitmisele pööramist viimase võimaluseni takistada. Ka vangla iseloomustusest nähtub endiselt, et kinnipeetav suhtub toimepandud kuritegudesse ükskõikselt ega näe nendes ohtu ühiskonnale ning seetõttu võib tal puududa motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda. Määruskaebus 3
  37. Tartu Maakohtu 03.02.
  38. a määruse peale esitas määruskaebuse Jaan Kondi kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada Jaan Kond tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt. 4.
  39. Jaan Kond asuks vabanemisel elama oma vanemate juurde, kus elamistingimused on väga head ja mingit kuritegelikku keskkonda sealses piirkonnas tuvastatud ei ole. Prokurör ei toetanud Jaan Kondi vabastamist, kuna on säilinud oht panna toime uusi kuritegusid, kuid milles see oht seisneb, seda ei nähtu. Ka ei ole näha, milles seisnevad need negatiivsed asjaolud, mis ei kaalu üle positiivseid. Tartu Vangla iseloomustusest ei ole võimalik välja lugeda karistuse kandmise ajal mitte mingisuguseid negatiivseid asjaolusid. 4.
  40. Iseloomustuse kohaselt pani Jaan Kond kuriteo toime pigem narkosõltuvusest tingituna ning negatiivse suhtlusringkonna mõjul. Isik omab kutseoskusi, mis võimaldavad tal vabaduses leida tööd ning teenida legaalset sissetulekut. Sõltuvusprobleemidega on vangistuses tegeletud. Jaan Kond on läbinud temale võimaldatud programmid. Jaan Kond teadvustab, mis oli kuritegude toimepanemise soodusteguriks ning on oma mõtlemist ja hoiakuid muutnud. Narkootikume tarvitavate ja kuritegeliku mõtteviisiga isikutega ta enam ei suhtle. Jaan Kond on ümberhinnanud oma materiaalsed väärtused. Tartu Vangla hinnangul on tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks materiaalsetel ajenditel käesolevalt madal. Kohus oleks pidanud tooma välja konkreetsed põhjendused, milles ilmneb oht, et Jaan Kond võib ka tulevikus toime panna uusi kuritegusid. 4.
  41. Jaan Kond selgitas, et narkootikume ei ole ta vähemalt 5-6 aastat tarvitanud. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuval ei ole vangla tema suhtes tuvastanud mingisugust seost narkootikumidega. Ka puuduvad muud andmed, et ta sooviks tarvitada narkootikume või et tal oleks kontakte kriminaalse taustaga isikutega. Kohtu poolt Jaan Kondi käitumisele osundamine enne tema süüdimõistmist ei muuda võimatuks seda, et edaspidi soovib ta käituda igati seadusekuulekalt. Seda enam et ta asub elama oma vanemate juurde ja tööle ettevõttes XXX OÜ. 4.
  42. Jaan Kond ei ole eitanud, et elas Saksamaal ning ta on aru saanud, et tegi vale otsuse. Tema käitumist võib pidada pigem tulenevaks igasuguste juriidiliste teadmiste puudumistest. Saksamaal käis ta ametlikult tööl, ei varjanud ennast. Kahetsusväärne on siinkohal ka see, et tema vanemad ei osanud anda pojale nõu kuidas oleks õigem käituda. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et Jaan Kond suhtub enda poolt toimepandud kuritegudesse ükskõikselt. Pigem on loomulik, et Jaan Kond saab aru, et eeskätt on ta kuritegude toimepanemisega teinud kahju iseendale. Kohus pole arvestanud sellega, et Jaan Kondi poolt toimepandud kuritegudest on möödunud väga pikk ajavahemik ja suurem osa temale määratud karistusest on ära kantud. Ka on Jaan Kondi vanemad elatanud isikud, eriti vajab toimetulekul abi tema ema. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  43. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses väljatoodud asjaolud väärivad tähelepanu ning toovad kaasa maakohtu määruse tühistamise, määruskaebuse rahuldamise ning Jaan Kondi vangistusest vabastamise tingimisi enne tähtaega.
  44. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti 4 karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
  45. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  46. Ringkonnakohus on seisukohal, et Jaan Kondi puhul esineb arvukalt positiivseid asjaolusid, mis tingivad tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise. Samuti on võimalik olemasolevate materjalide põhjal öelda, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemise oht on pigem madal ning edasiselt on võimalik teda mõjutada just läbi kriminaalhoolduse. Seetõttu on maakohus jätnud ebaõigesti Jaan Kondi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  47. Nii puuduvad Jaan Kondil vangistuses distsiplinaarkaristused, mis näitab, et vähemalt kinnipidamisasutuses on ta võimeline järgima karistuse kandmisega kaasnevaid nõudeid korrektselt. Kuigi ainuüksi selle põhjal ei ole võimalik järeldada, et ta seda suudaks ka vabaduses, näitab see siiski teda positiivsest küljest. Ringkonnakohus möönab, et varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus Jaan Kondil täielikult, kui ta lahkus Saksamaale ning naasis sealt vangistust kandma kinnipeetuna Euroopa Vahistamismääruse alusel. Tõsi ka see, et kriminaalasjas nr 1-15-1611 mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohtuistungil ja ka vahistamise põhjendatuse kontrolli kohtuistungil ei teinud ta kohtuga koostööd, kuid edasise menetluse käigus tema käitumine muutus ja sellist suhtumist rohkem ette ei tulnud. Samas tuleb arvestada sellega, et see on Jaan Kondi esimene reaalne vangistus, mida ta on praeguseks kandnud alates 19.11.2019 üle 2 aasta 3 kuu. See on üsna pikk aeg, mille jooksul on süüdimõistetul olnud võimalik mõista, et järjekordsel kriminaalhoolduse nõuete rikkumisel pööratakse ärakandmata karistuse osa taaskord täitmisele ja ta peab minema uuesti vanglasse.
  48. Jaan Kond on vangistuse kestel osalenud mitmes taasühiskonnastavas tegevuses: struktureeritud vestluses majandusliku toimetuleku teemal ja sotsiaalprogrammis „Jõud muutuda“. Tagasiside on igati positiivne ning viitab sellele, et Jaan Kond on muutnud oma oma hoiakuid ning saab aru, milliste probleemide (eelkõige sõltuvus narkootikumidest) tõttu ta varasemalt kuritegusid toime pani.
  49. Kuivõrd Jaan Kond käitles narkootilist ainet GBL väga suures koguses – temalt võeti ära 48,95 kg ainet –, siis on põhjust arvata, et vaatamata sellele, et tal oli ka sellest ainest sõltuvus, oli mh tegemist käitlemisega majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega on äärmiselt oluline, et Jaan Kondi ennetähtaegsel vabastamisel oleks maandatud tema majanduslikust seisundist tulenevad riskid. Jaan Kondil on vabanemisfondis 1702 eurot ning nõuded tema vastu puuduvad. Ka on tal vabanemisel olemas kindel töökoht OÜ-s XXX, kus asub tööle lukkseppmehaanikuna. Kuivõrd tal on kutseharidus autotehniku erialal, on tal vastava töö jaoks oskused ning töökoha säilitamise võimalused keskmisest paremad. Vangistuses on ta osalenud majandustöödel ning iseloomustusest saab järeldada, et tal on ka head tööharjumused (on korduvalt olnud tööga hõivatud). Seega saab öelda, et Jaan Kondil on vabanemisel väga head majanduslikud tingimused, mis aitavad ära hoida soovi teenida hõlptulu. Väheoluline ei ole seegi, et üheks põhjuseks narkootiliste ainete käitlemise teel raha teenida oli sõltuvus ainest endast, mida praegu Jaan Kondil ei ole. Tema enda sõnul ei ole ta viimase 5-6 aasta jooksul narkootilisi aineid tarvitanud ning ka vangla iseloomustuse järgi ei ole tal sõltuvust tuvastatud.
  50. Jaan Kondi vabanemisjärgsed tingimused on head. Lisaks töökohale on tal olemas elukoht vanematele kuuluvas talus, vanematega on suhted head ja toetavad. Maakohtu hinnangul on võimalus, et Jaan Kond taastab suhted teda varem negatiivselt mõjutanud isikutega. Ringkonnakohus leiab, et see võimalus on väike, kuna need suhted on Jaan Kondi sõnul katkenud
  51. aastal ning ta on ka ise aastaid tagasi loobunud narkootiliste ainete tarvitamisest. Seetõttu ei saa need tema jaoks olulised olla. Kuriteod pani Jaan Kond toime 5
  52. aastal, s.o enam kui 7 aastat tagasi. Kui lisada siia ärakantud karistuse ning selle käigus läbitud programmi ja vestluste mõju, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada väikeseks.
  53. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Jaan Kondi edaspidist õiguskuulekust on võimalik säilitada kriminaalhooldusega, mille käigus kohaldatavad meetmed tagavad kontrolli süüdimõistetu üle ja kinnistavad tema käitumises toimunud positiivseid muutusi. Jaan Kondi karistus saab tähtaegselt läbi 16.11.2022, mistõttu tuleb ta allutada katseajale ärakantud karistusaja ulatuses, millise aja jooksul tuleb tal täita ka käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.
  54. Arvestades süüdimõistetu isikut ja tema poolt toimepandud kuritegu, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on lisaks seadusest tulenevatele kontrollnõuetele määrata Jaan Kondile täiendavate kohustustena ka vangla iseloomustuses märgitud KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4 ja 7 ettenähtud kohustused mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (va perekonnaliikmed). Kuivõrd Jaan Kondil oli narkootiliste ainete sõltuvus, sh ta käitles neid suures koguses, on oluline vältida tagasilangust. Kohustus minna tööle (või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas) tagab igapäevase tööga hõivatuse ja aitab saavutada majanduslikku kindlustatust ning sellega vältida kuritegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil. Selleks, et vältida suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, kes võivad avaldada mõju kuritegude juurde naasmiseks, tuleb selline suhtles keelata.
  55. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 341 lg-st 3 tuleb Tartu Maakohtu
  56. veebruari
  57. a määrus tühistada ning süüdimõistetu Jaan Kond ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Määruskaebus tuleb rahuldada. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.