← Eesti

1-22-639/13

Obsah (5)§ 175§ 179§ 180§ 423§ 2651

Kriminaalasi nr 1-22-639 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 21.veebruaril 2022.a Jõgeva kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-22-639 Kohtunik Ülle Raag K

§ 175

lg.1 p.4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 211,20 eurot, millele lisandub kaitsja kasu kohtumenetluses 162 eurot.

§ 175

lg.1 p.9 ja

§ 179

lg.1 p.2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo eest summas 981 eurot. Kokku Villu Prommi menetluskulud 1354,20 eurot.

§ 180

lg.1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse puhul süüdimõistetu.

§ 180

lg.3 alusel määrata menetluskulude tasumine summas 1354,20 eurot ositi 12 kuu jooksul, s.o. 112,85 eurot kuus arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99922700006930 Selgituseks märkida „Villu Prommi menetluskulu kriminaalasjas nr. 1-22639“. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks

§ 423

, § 417 lg.2, § 412 lg.3 alusel, võlgnikul tuleb tasuda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetluse menetlusnormide rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsioonkaebuse ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebus esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD 01.02.2022 saabus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja menetlusse Villu Prommile esitatud süüdistus KarS § 4231 järgi üldmenetluses. Kohtumenetluse pooled peavad võimalikuks asja kohtulikku arutamist

§ 2651korras eelistungi jätkuna.

Villu Prommi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes pole kunagi omandanud mootorsõiduki juhtimise õigust ja kes on süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, mille eest karistati teda 05.09.2017 Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-17-8307 KarS § 4231 järgi (mootorsõiduki juhtimised ilma juhtimisõiguseta 03.09.2017, 27.08.2017, 31.05.2017 ja 30.01.2017), mis liideti 15.01.2018 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-17-11345, ja kuigi eelnimetatud liitkaristus oli Villu Prommil veel osaliselt kandmata ja teda oli karistatud ka 21.11.2019 Helsingi

  1. astme kohtu kohtuotsusega kohtuasjas nr R 19/6035 Soome karistusseadustiku (Rikoslaki)
  2. ptk § 3 ja § 10 alusel 18.05.2019 Soome Vabariigis mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava kategooria juhiloata ja joobes, juhtis oma elustiilist tulenevalt tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt vastava B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata 10.07.2021 kella 16.19 paiku Jõgevamaal Jõgeva vallas Kõnnu külas Jõgeva-Mustvee mnt
  3. km-il mootorsõidukit BMW 318I registreerimismärgiga xxxxxxxxxsmärgiga jõuda Mustvee laadale. Eeltooduga rikkus Villu Promm liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Villu Promm toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtuistungil 21.02.2022.a esitas prokurör kohtule prokuröri, süüdistatava Villo Prommi ja tema kaitsja advokaat Anne Vissaku poolt allkirjastatud kokkuleppe. Kokkuleppe sisu: Kokkuleppe kohaselt on Villo Prommile KarS § 4231 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks vangistus 7 kuud. KarS § 69 alusel asendada Villu Prommile mõistetud karistus 7 kuud vangistust üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 alusel ümberarvestatuna teeb 210 (kakssada kümme) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu Villu Promm järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § -s 75 sätestatule: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikule eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikule eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikule eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud on:

§ 175

lg.1 p.4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 211,20 eurot, millele lisandub kaitsja kasu kohtumenetluses.

§ 175

lg.1 p.9 ja

§ 179

lg.1 p.2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo eest summas 981 eurot. Kokkuleppes on põhjendatud kriminaalmenetluse kulu tasumist

§ 180lg.3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed on kirjas kohtuotsuses. Kohtuistungi käik Prokurör palus asja arutada kokkuleppemenetluses ja teha kohtuotsus kokkuleppe alusel. Kohtule esitati kokkulepe ja kriminaalasja toimik Süüdistatav ja tema kaitsja palusid asja arutada kokkuleppemenetluses. Prokurör andis ülevaate sõlmitud kokkuleppest ja taotletud karistusest. Prokurör palus teha kohtuotsuse kokkuleppe alusel. Süüdistatav kinnitas, et kokkulepe on sõlmitud tema vaba tahte alusel, ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Ta ei eita toimepandud tegu, on ennast süüdi tunnistanud. Süüdistatava kinnitusel elab ta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus elab ka tema pere, s.h. kaks alaealist last. Üürileping on tähtajaline, 1 aastaks. Ta loodab, et nad saavad sinna ka edaspidi elama jääda. Võlga korteri eest ei ole. Töölepingut vormistatud ei ole, kuid tööd on piisavalt. Tööandjad on tema varasemad tööandjad, töötasu umbes 2000 eurot kuus. Teeb viimistlustöid ja maalritöid. Elukoht on Tallinnasse otsitud põhjusel, et seal on olemas ühistransport nii endale kui laste emale ja ei pea autot kasutama. Kriminaalhoolduse reeglitega on tuttav ja peab neist kinni. Üldkasulik töö on tema enda soov, ta ei vali tööd, teeb kõike. Eelistab erialast tööd. Soomes tehtud kohtuotsusega mõistetud karistus peaks tal olema juba Soomes palgast kinni peetud. Villu Promm palus teha kohtulahendi sõlmitud kokkuleppe alusel. Süüdistatava kaitsja kinnitas, et läbirääkimisi on peetud ja kokkulepe on sõlmitud vastavaid seadusesätteid järgides. Kokkulepe on süüdistatava vaba tahe ja kaitsja palub kohtulahendi teha sõlmitud kokkuleppe alusel. Kaitsja esitas riigi õigusabi tasu taotluse kohtmenetluses. Kohtu järeldused Kohus leiab esitatud kokkuleppe ja süüdistatava antud seletuse alusel, et kokkulepet sõlmides on Villu Promm väljendanud oma tõelist tahet. Ta on kokkuleppe sisust õigesti aru saanud, nõustub sellega ja valmis kokkulepet täitma. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, hinnanud esitatud süüdistust ja kriminaalasja toimikus olevaid tõendeid, leiab, et süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 4231 järgi ja Villu Promm tuleb selles süüdistuses süüdi tunnistada. Kohus on seisukohal, et kokku lepitud karistus vastab toimepandud teo raskusele, laadile ja süüdistatava süüle. Kohus on hinnanud karistuse täitmise perspektiivi ja võimalikku mõju süüdistatava edaspidisele käitumisele ja leiab, et Villu Prommile tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Üldkasuliku töö tegemise aeg on 1 aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Samas ajast algab ka kontrollnõuete täitmise kohustus.

§ 180

süüdimõistetu lg.1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse puhul Villu Prommi kriminaalasjas on menetluskulude sundraha näol (

§ § 179 lg.1 p.2, § 175 lg.1 p.9 ) 1,5 kuupalga alammäära summas 981 eurot,

§ 175

lg.1 p.4 alusel riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses menetluses 211,20 eurot, kohtumenetluses 162 eurot, kokku 1354,20 eurot. Kohus nõustub kokkuleppes märgitud põhjendustega menetluskulude ositi tasumise kohta: arvestada tuleb isiku resotsialiseerumisväljavaateid, varalist seisundit, tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada. Tal on igakuised kulud ja võlgnevused, mida nõutakse sisse täitemenetluses. Süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Vastavalt kokkuleppele ja

§ 180

lg.3 alusel määratakse menetluskulu tasumiseks ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud rekvisiidid kajastab kohus käesolevas kohtulahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.