Obsah (8)

§ 5§ 71§ 29§ 31§ 75§ 81§ 85§ 3

Väärteoasi 4-21-3598 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2022. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3598 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistung

§ 5

lg.1 ja § 32 lg.1, kalapüügieeskirja § 38 p.1 ning keskkonnaministri 19.12.2019.a määruse nr. 76 „Ajutised püügikitsendused Peipsi, lämmi- ja Pihkva järvel 2020.aastal“ § 4. Samasisuline väärteokirjeldus on koostatud ka Õnnela Särje kohta, kellele heidetakse ette püüki 01.05.2020.a ühiselt ja kooskõlastatult Kalev Särjega. Keskkonnaministri 19.12.2019.a määrus nr. 76 „Ajutised püügikitsendused Peipsi, lämmi- ja Pihkva järvel 2020.aastal“ § 4 seab siiapüügikeelu Peipsi järvel 2020.aastaks. Kalev Särg ja Õnnela Särg püüdsid ühiselt kutseliste kalapüügivahenditega 7 siiga.

§ 71

lg.1 p.1 loeb kutselisel kalapüügil tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr. 1005/2008 artiklis 42 nimetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ) nr. 2 1005/2008 artikkel 42 lg.1 p.1 on tõsine rikkumine tegevus, mida käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Kalalaev loetakse ebaseadusliku kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates kalastanud ilma loata, keelatud perioodil või kasutanud nõuetele mittevastavaid püügivahendeid.

§ 5

lg.1 järgi võib kala püüda kalapüügiõiguse alusel ja lg.2 järgi kuuluvad kalapüügiõiguse hulka harrastuskalapüügiõigus ja kutselise kalapüügi õigus. Harrastuspüügil Peipsi järvel tohib ühe kalastuskaardi alusel kasutada ühte nakkevõrku kogupikkusega 70 meetrit (

§ 29

lg.4, kalapüügieeskirja § 6 lg.2 p.1), kutselisel kalapüügil tohib kasutada nakkevõrku, mille jada pikkus võib olla kuni 700 meetrit (

§ 31p.2, kalapüügieeskirja § 39 lg.1).

Kala püüdmiseks pikema nakkevõrguga kui 70 meetrit on vajalik kutselise kalapüügi luba, kuna sellisel juhul on tegemist kutselise kalapüügi vahendiga. Kutselise kalapüügi luba Kalev Särjel ega Õnnela Särjel ei ole. Püüdes kala, sealhulgas 7 siiga, omamata kutselise kalapüügi luba ning kasutades nakkevõrku, mille silmasuurus ei vastanud nõuetele, panid nii Kalev Särg kui ka Õnnela Särg ühiselt ja kooskõlastatult toime

(KPS) § 71 lg.1 p.1 mõistes tõsise rikkumise. Väärteoga on kalavarudele põhjustatud kahju 580,50 euro ulatuses. Kalev Särjele etteheidetava väärteo kvalifikatsioonid on:

§ 75

lg.2- kalapüük loata.

§ 81

lg1 – kalapüük püügivahendite kohta esitatud muude nõuete rikkumisega ja

§ 85lg.1- kalapüük keelatud ajal.

Samad on ka Õnnela Särjele etteheidetava väärteo kvalifikatsioonid. Nii Kalev Särg kui ka Õnnela Särg panid neile etteheidetava väärteo toime kavatsetult. Väärteoprotokollis on loetletud tõendid: Kalev Särje ütlused, Õnnela Särje ütlused, tunnistaja Sxxx Vxxxx ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll 01.05.2020, kiiresti rikneva asitõendi suhtes rakendatava meetme määrus, kalade üleandmise-vastuvõtmise akt, asitõendi vaatlusprotokoll, väikelaevade detailandmete päring asutusele, karistusregistri väljavõtted, ettepanek keskkonnakahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. 2. Keskkonnaameti 25.08.2021. a otsusega karistati Kalev Särge KarS § 47 lg.1, KarS § 63 lg.1, VTMS § 73 lg.1 p.1 sätteid arvestades

§ 75

lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja Õnnela Särge

§ 75lg.

2 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolliga, asitõendite vaatlusprotokolliga, tunnistaja Sxxx Vxxxx ütlustega. Menetlusalune isik Kalev Särg sündmuskohal eitas oma tegu. Vastulauset ei esitatud. Kalev Särjele karistuse mõistmisel arvestas kohtuväline menetleja, et K.Särg pani teo toime kavatsetult, kuna tema eesmärk oli nakkevõrguga kala püüda. Ka Õ.Särg pani teo toime kavatsetult ja sama eesmärgiga. Püügiga tekitasid isikud keskkonnakahju. Vastutust kergendavad asjaolud Kalev Särje puhul puuduvad, vastutust raskendav asjaolu KarS § 58 p.10 tähenduses on süüteo toimepanemine grupi poolt. Õnnela Särje puhul vastutust kergendavaks asjaoluks loetakse teo toimepanija kõrget iga KarS § 57 lg.1 p.7 tähenduses, karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p.10 tähenduses süüteo toimepanemine grupi poolt. Kohtuväline menetleja on arvestanud süüd 3 suurendavate asjaoludena mõlema isiku puhul, et toimepandud tegu vastab kolmele eri süüteokoosseisule, et väärteoga on tekitatud keskkonnakahju ja et väärtegu on toime pandud kavatsetult. Süüd vähendavaks asjaoluks mõlema isiku puhul- et püüdvad kehtivad karistused. Kohaldades KarS § 63 lg.1 sätteid, mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna sanktsiooni maksimummäär kõikide süüteokoosseisude eest on samaväärne, määratakse nii Kalev Särjele kui ka Õnnela Särjele karistus

§ 75lg.2 rikkumise eest, kuna põhiteona arvestatakse loata kalapüüki. Kar

S § 56 lg.1 aluseid arvestades võttis kohtuväline menetleja lähtepunktiks ½ sanktsiooni ülemmäärast, misjärel hindas süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja määras, et asitõendina hoiule võetud kalad hävitatakse loomatoiduks andmisega, kala anti üle Elistvere loomapargile..

1. 09.09.
2. a esitasid Kalev Särg ja Õnnela Särg kohtule kaebuse (tl 2-4), milles taotletakse Keskkonnaameti 25.08.2021.a. otsuse väärteoasjas nr 940020000500tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg.2 p.2 alusel. Hüvitada menetlusaluste isikute õigusabikulud riigieelarve vahenditest. Kaebuses leitakse, et menetlusalused isikud ei ole nendele etteheidetud rikkumist toime pannud. Nad on rikkumise toimepanemist eitanud etteheite esitamisest alates. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et isikud oleksid tabatud vahetult kalapüügi teostamiselt. Etteheide põhineb üksnes tunnistaja ütlustel, mida ei kinnita ükski muu tõend, nt videosalvestus. Ka tunnistajad saavad kinnitada, et Kalev ja Õnnela Särg ei ole kalapüüki teostanud. Paadis, milles menetlusalused isikud viibisid, ei olnud kalu ega ühtegi kalapüügivahendit. Seega polnud isikutel isegi võimalus, rääkimata kavatsusest, kala püüda. Peipsi järvel paadiga sõitmine ei ole keelatud. Kaebuses leitakse, ka, et väärteoprotokolli koostamisel on rikutud väärteoprotokolli koostamisele kehtivaid nõudeid, mis on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg.2 mõttes. Need rikkumised on järgmised. 3.1.väärteo toimepanemise kohana on märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe talu on menetlusaluste isikute elukoht, seal ei asu ühtki veekogu. Peipsi järv xxxxx kinnistule ei ulatu.

s sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik ainult Peipsi järvel, kus menetlusalused isikud ei ole kalapüüki teostanud. 3.

1. Kohtuväline menetleja ei suuda määratleda, mitme kala püüdmist ta menetlusalustele isikutele ette heidab- nii Kalev kui ka Õnnela Särjele heidetakse ette 7 siia püüdmist, järelikult oleks pidanud isikute valduses olema 14 siiga. Kohtuväline menetleja räägib lõppkokkuvõttes 7 siiast. 3.3.Kohtuvälise menetleja otsuses ei kajastu arutluskäik, millest nähtuks kohtuvälise menetleja veendumuse kujunemine, et mõlemad isikud üldse teostasid kalapüüki ja püüdsid märgitud püügivahenditega ja märgitud kalad. Sellised rikkumised ei ole kõrvaldatavad kohtumenetluse väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. käigus, mistõttu tuleb
2. 14.09.
3. a kirjaga (tl 11) nõudis kohus välja väärteotoimiku.
4. 16.09.
5. a määrusega (tl 20-21) võttis kohus Kalev Särje ja Õnnela Särje kaebuse menetlusse ning küsis kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta esitatud kaebuse kohta.
6. Kohtuväline menetleja esitas 09.10.
7. a kohtule kirjaliku seisukoha Kalev Särje ja Õnnela Särje kaebuse kohta (tl.26-27). Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses esitatuga. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja tunnistaja Sxxx Vxxxx ütlustega on tõendatud, et xxxxx 4 kinnistu paadikanalist võttis tunnistaja Sxxx Vxxxx välja kaks musta kasti, milles olid nakkevõrgud koos kaladega. Sxxx Vxxxx eelnevalt nägi, kuidas Kalev Särg viskas paadist paadikanalisse kaks musta kasti. Tunnistaja oli sel ajal umbes kahe meetri kaugusel. Teised isikud, kes sel ajal vahetult veekogu ääres üldse ei viibinud, ei saa tõendada, et Kalev ja Õnnela Särg kala ei püüdnud. Kohtuväline menetleja põhjendab, et Särje kinnistu on teo toimepanemise kohana märgitud põhjusel, et väärteo toimepanemise koht oleks rohkem piiritletud. KPS § 3 lg.2 kohaselt võrdsustatakse kalapüügiga veekogul või selle ranna piiranguvööndis püügivahendiga viibimine. Isikud liikusid Peipsi järvelt koos nakkevõrkude ja kaladega Särje kinnistu juurde. Arvestades nakkevõrkude pikkust (422 meetrit), ei ole sellise koguse nakkevõrkude üksinda püügile asetamine ja väljavõtmine eluliselt usutav, see on tülikas ja keeruline. Seetõttu tuleb järeldada, et kala püüti ühiselt ja kooskõlastatult.
8. Kohus arutas väärteoasja 20.12.
9. a ja 19.01.2022.a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi, kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Keskkonnaameti poolt 25.08.
11. a tehtud üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja Kalev Särje ja Õnnela Särje kaebus tuleb jätta rahuldamata. 9.

(edaspidi: KPS) § 85 lg 1 sätestab vastutuse kalapüügi ja veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud ajal ja alal. KPS § 5 lg 1 kohaselt võib kala püüda või veetaimi koguda kalapüügiõiguse alusel ning KPS § 5 lg 2 p 2 või p 3 kohaselt on kalapüügiõigus sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest harrastuskalapüügiõigus või kutselise kalapüügi õigus. KPS § 29 lg.4 järgi võib harrastuskalapüügil kasutada Peipsi järvel kogupikkusega 70 meetrit (Kalapüügieeskirja § 6 lg.2 p.1). ühte nakkevõrku Kalapüügieeskirja § 38 p.1 järgi Peipsi järvest kaldast arvates 1 km laiusel veealal kasutataval kaldavõrgul peab silmasuurus olema 60-80 mm. KPS § 31 p.2 Kalapüügieeskirja § 39 p.1 järgi tuleb kutselisel kalapüügil Peipsi järvel täita tingimus- kasutada nakkevõrku, mille võrgujada pikkus ei tohi ületada 700 meetrit. KPS § 32 lg.1 järgi kutselise kalapüügi õiguse annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. KPS § 71 lg.1 p.1 järgi kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr. 1005/2008 artiklis 42 nimetatud rikkumisi. Keskkonnaministri 19.12.2019.a. määruse nr. 76 „Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmija Pihkva järvel 2020.aastal“ § 4 sätestab: Keelatud on siiapüük.

1. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et 01.05.
2. a teostasid keskkonnainspektorid Pxxx Jxxxx ja Sxxx Vxxxx keskkonnakontrolli Peipsi järve ääres. Kalmakülas märgati, et Peipsi järvelt tuleb paat Särje kinnistu juures olevasse paadikanalisse ja otsustati seda paati kontrollida. Tunnistaja Sxxx Vxxxx nägi, et Särje kinnistult läheb üks isik paadile vastu. Paadis oli kaks isikut. Sxxx Vxxxx, nähes, et üks isik läheb paadile vastu, jooksis sellest isikust mööda paadile lähemale ja nägi, et neoonrohelise jopega isik viskas paadist paadikanalisse musta kasti. Seejärel kui tunnistaja oli umbes 2 meetri kaugusel paadist, viskas see isik veel ühe kasti, milles olid nakkevõrgud, paadist kanalisse vette. 5 Tunnistaja tundis ära, et see isik oli Kalev Särg. Kalev Särg seal kohapeal eitas, et ta kalapüügiga tegeles ja kastid vette viskas. Tunnistajal oli vastav riietus seljas (kahlamispüksid), ta läks kohe paadikanalisse vette ja otsis need kastid kanalist üles. Tunnistaja koos teise inspektoriga tõstis kanalist kastid ja võrgud kaldale, elusad kalad lasti vette, surnud kalad võeti kaasa. Tunnistaja tundis paadis olevat Kalev Särge, on temaga varem kokku puutunud. Teist isikut, kes paadis oli, tundis teine keskkonnainspektor. Sündmuse jäädvustamise võimalust ei olnud, sest rinnakaamerat ei ole. Tunnistaja Nxxx Ixxxx andis kohtuistungil ütlusi, et ta oli koos teistega Kalev ja Õnnela Särjele külla tulnud. Kalev ja Õnnela käisid paadiga järjel, katsetasid mootorit. Tunnistaja ei mäleta, kas ta nägi kui Kalev ja Õnnela järvele läksid ja ta ei mäleta ka, kaua ta neid järvelt ootas. Tunnistaja nägi, et paat tuleb järvelt ja hakkas sinnapoole minema kui tunnistajast jooksid mööda kaks meest, ei tutvustanud ennast, jooksid kanali äärde. Need mehed tulid ootamatult ja jooksid Kalevi ja Õnnela juurde. Siis tunnistaja läks oma seltskonna juurde tagasi kui need keskkonnainspektsiooni mehed hakkasid Kalevi ja Õnnelaga rääkima. Tunnistaja sõnul Kalev ja Õnnela midagi paadist vette ei visanud ja paat oli tühi. Tunnistaja fotode järgi osutab, et üks isik kaldal on tunnistaja (foto 1), foto 4 on kärud, millest ühega viidi rasket mootorit ja teisega akut paati. Ka menetlusalused isikud Kalev Särg ja Õnnela Särg andsid ütlusi, et 01.mai 2020 läksid nad paadiga järvele ja kui järvelt tagasi tulid kanalit mööda, siis olid keskkonnainspektorid kaldal neil vastas. Kalev Särg andis ütlusi, et inspektorid küsisid, kus võrgud on ja Kalev Särg ütles, et võrke pole. Kalev Särg läks koos emaga kaldale maja juurde ja inspektorid jäid veel kanali juurde, Kalev Särg ei tea, mida inspektorid seal tegid. Kalev Särg andis ütlusi, et ta läks koos emaga järvele, et emale näidata, kuidas paadi mootorit kasutada. Kalev Särje sõnul on ta oma võrguload andnud teistele kaluritele või rentinud teistele firmadele, aastal 2020 renditud Txxxx Oxx nimele. Õnnela Särg andis ütlusi, et ta läks koos Kaleviga järvele, Kalev näitab, kuidas paadi mootorit kasutada. Inspektorid tulid ja küsisid, kus võrgud on. Ütlesime, et võrke ei ole. Kalev midagi paadist vette ei visanud. Õnnela Särg ei mäleta, kas nad tol päeval kala püüdsid, võib-olla hommikul. Kaleviga käies polnud õngesidki kaasas. Õnnela Särg temal kalapüügiloa olemasolu 01.mail 2020 ei kinnita. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (foto 1 tl.1) on näha, et paadikanalis olevas paadis on kaks isikut, üks neist neoonrohelises riietuses, kaldal kaks isikut. Fotol 2 lähemalt vaates paat BSA373, milles kaks isikut, kohtuistungil nähtud isikutest äratuntavalt Kalev Särg neoonrohelises riietuses ja Õnnela Särg. Kaldal üks isik, kahlamispükstes. Fotol nr. 3 (tl.3) osutatud kohale, kus musta värvi plastikkastid uppusid. Fotol 5 näha, et samas kohas on kanalis vees isik, foto 6 kahlamispükstes keskkonnainspektor toob veest välja musta kasti. Fotodel 7, 8,9 võrgud, milles kalu, fotol 10 surnud kalad kastis. Nendest tõenditest tuleneb, et 01.mail 2020 ajal, mil Kalev Särg ja Õnnela Särg paadiga Peipsi järvelt Särje kinnistule suubuvasse paadikanalisse sisenevad, ei ole kanali kaldal kedagi. Kui paat on kanalisse sisenenud, hakkab paadi suunas liikuma Nxxx Ixxxx ja temast jookseb mööda keskkonnainspektor Sxxx Vxxxx. Sxxx Vxxxx jõuab kanalit mööda liikuva paadini enne Nxxx Ixxxxt ja näeb lähedalt, et paadis oleva neoonrohelise riietusega isik viskab paadist kanalisse mustad kastid (2 tk), milles nakkevõrgud. Lühikese aja pärast läheb Sxxx Vxxxx paadikanalisse vette ja sikutab paadikanalist kaldale kaks musta plastikkasti, milles nakkevõrgud koos kalaga. Kaldale toodud võrgud, kalad fotografeeritakse, loendatakse. Kohus on seisukohal, et kastide ja nakkevõrkude väljatoomine paadikanalist veest kinnitab veenvalt, et kastide ja võrkude väljatooja (tunnistaja Sxxx Vxxxx) pidi olema eelnevalt näinud kastide ja võrkude vetteviskamist, s.h. tajus õigesti ka kohta, kuhu kastid koos võrkudega visati ja teadis õigest kohast otsida. Kui tunnistaja ei oleks kastide ja võrkude vetteviskamist näinud, 6 ei oleks ta saanud kaste ja võrke koos kalaga paadikanalist välja tuua, kuna paadikanal on pikk ja piisavalt lai (nähtub fotodelt). Asjaolu, et tunnistaja kastid koos nakkevõrkude ja neis olnud kalaga kanalist välja tõi, tähendab, et need pidid olema sinna eelnevalt mingil viisil sattunud. Tunnistaja Sxxx Vxxxx seletus oli- Kalev Särg viskas need tunnistaja silme all paadist kanalisse. Kohus on seisukohal, et see seletus on usutav ja ainuvõimalik viis kastide koos neis olevate nakkevõrkude koos kalaga sattumise kohta paadikanalisse. Uuritud tõendid tõendavad (s.h. tunnistaja Nxxx Ixxxx ütlused), et keskkonnainspektorid saabusid kinnistule ja sealt paadikanali juurde ootamatult ajal, mil Kalev ja Õnnela Särg järvelt kanalisse sõitsid, joostes tunnistajast mööda. Nad ei olnud seal varem. Seega ei saanud keskkonnainspektor Vxxxxx varem näha ja teada, kui keegi võimalik hüpoteetiline isik kastid koos nakkevõrkudega varem kanalisse viskas. Kalev Särje selgitused selle kohta, kuidas võisid kastid koos võrkudega kanalisse sattuda (19.01.2022 01:36:12)- sealt käib teisi kalureid veel järvele- ei anna eluliselt usutavat seletust faktile, et Sxxx Vxxxx kastid ja võrgud koos kalaga, s.h. elusa kalaga, kanalist leidis. Tõendatud on, et tunnistaja S.Vxxxxxxsaabus kanali äärde samaaegselt Kalev ja Õnnela Särje paadiga. Tunnistaja Lxxx Gxxxx andis kohtuistungil ütlusi, et võõrad isikud tulid läbi Särje kinnistu ja läksid kanali äärde kui Kalev ja Õnnela järvelt tulid. Võõrad isikud ei tutvustanud ennast, hiljem tunnistaja nägi, et neil olid embleemid varruka peal. Nad rääkisid Kalevi ja Õnnelaga juttu. Viibisid järve ääres tund-poolteist, otsisid kanalist midagi. Kanalis oli veel paate, kuid keegi ei kasutanud neid sel ajal kui tunnistaja Grossberg seal oli. Tunnistaja andis ütlusi, et Kalev läks emale näitama, kuidas paadi elektrimootorit kasutada. Tunnistaja andis ütlusi, et enne järvele minekut ei olnud juttu, et Kalev ja Õnnela soovivad kala püüda, paadis kaste ja kalapüügiseadmeid tunnistaja ei näinud. Tunnistaja osutab, et fotol 4 on käru, millega tema aku paadi juurde viis, teise käruga tõi Kalev mootori. Uuritud tõenditega on tõendatud seega, et kastid, milles nakkevõrgud koos kalaga, sattusid paadikanalisse, sest need viskas sinna Kalev Särg, kui ta koos Õnnela Särjega saabus Peipsi järvelt Särje kinnistule viivasse paadikanalisse. Nakkevõrkudes oli elus kala: 4 elusat haugi, 12 elusat särge, üks koger, üks latikas, mis lasti tagasi veekogusse (sündmuskoha vaatlusprotokoll lk.6). Nakkevõrkudest välja võetud surnud kalad (17 särge, 3 säinast, 7 siiga, 2 latikat) kanti loendamise akti (kala loendamise akt tl.9), pakiti kilepakendisse, suleti plommiga B006114, anti üle Elistvere loomapargile loomatoiduks (kiiresti rikneva asitõendi suhtes rakendatava meetme määrus tl.10, kala üleandmise-vastuvõtmise akt tl.11). Võrgud pakendatud kilekottidesse ja suletud plommidega B006113 ja B006109 (fotod 11,12 tl.6). kilekotid plommidega B006109 ja Asjaolu, et paadikanalist välja toodud kastides oli nakkevõrkudes ka elus kala, kinnitab fakti, et kastid koos nakkevõrkude ja neis olnud kalaga on sattunud sinna lühikese aja eest, kalad on äsja püütud ja võrku jäänud. Faktiline asjaolu, et tunnistaja Sxxx Vxxxx tõi 01.mail 2020 paadikanalist veest välja nakkevõrgud koos sinna jäänud kalaga (s.h. elus kala) kohast, kuhu ta nägi Kalev Särge neid viskamas, lükkab ümber menetlusaluste isikute ütlused selle kohta, et kala Peipsi järvel käies ei püütud ja tunnistajate Gxxxxxxxx ja Ixxxxxx ütlused selle kohta, et Kalev ja Õnnela käisid järvel ainult paadiga sõitmas ja paadimootorit proovimas. Kuna aastal 2020 on Peipsi järvel siiapüük keelatud (Keskkonnaministri 19.12.2019.a. määruse nr. 76 „Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2020.aastal“), on Kalev Särg ja Õnnela Särg rikkunud

§ 85lg.1, mille kohaselt kalapüük keelatud ajal on karistatav.

7 11. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 22.mail 2020.a on keskkonnainspektorite poolt avatud kilekotid plommidega B006109 ja B006113, milles nakkevõrgud (asitõendi vaatlusprotokoll 22.maist 2020 tl.12-18). Kilekotis plommiga B006109 (fotod 1, 2, 3) oli kaks nakkevõrku, mille algusesse ja lõppu seotud nööridega telliskivid. Võrgujadas kaks nakkevõrku, mille mõõtmise alguse, lõpu ja vahekohad märgistatud punast värvi lintidega. Võrgulina silmasuurused mõõdetud vastavalt mõõtemetoodikale. Mõõtmise tulemusena selgus silmasuuruse lõpptulemus 132 mm (kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokoll 22.mai 2020 tl.19-20). Võrkude silmasuuruse mõõtmiseks kasutati võrgusilma kiilude komplekti, milles võrgusilma mõõtekiil (vt foto nr. 6 tl.15), kalibreeritud 08.05.2019 (tl.21). Nakkevõrkude pikkuseks jadas on mõõdetud 128,17 meetrit (kalapüügivahendi pikkuse mõõtmise protokoll tl.22-23). Kilekotis plommiga B006113 olevad nakkevõrgud moodustavad kaks kahevõrgust võrgujada. Võrgujadade algusesse ja lõppu on seotud telliskivid. Ühe võrgujada otsas kollase nööriga seotud ujuk. Võrkude algus, lõpu ja mõõtmise vahekohad märgistati punaste lintidega (fotod 8,9,10,11). Koos mõõtemääramatusega on nakkevõrkude pikkus 293,83 meetrit (kalapüügivahendi pikkuse mõõtmise protokoll tl.22-23). Kohus märgib, et asitõendi vaatlusprotokollis on selle esimesel leheküljel (tl.12) kirjutatud, et vaatlus toimus „10.“ märts 2020 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu territooriumil. Samas nähtub kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokollist ja pikkuse mõõtmise protokollist, et mõõtmine on toimunud 22.mail 2020.a. Sel põhjusel loeb kohus, et kuupäev asitõendi vaatlusprotokolli esimesel lehel 10.märts 2020 on ekslikult kirjutatud ja õigeks tuleb lugeda eespool olev kuupäev 22.mai 2020, mis on ka järgmistel protokollidel. Kuna harrastuspüügil Peipsi järvel tohib kasutada üht nakkevõrku kogupikkusega 70 meetrit, kuid Kalev Särje poolt paadikanalisse visatud võrkude kogupikkus on 128,17 meetrit+ 293,82 meetrit, on Kalev Särg ja Õnnela Särg rikkunud

§ 29lg.4, kalapüügieeskirja § 6 lg.2 p.1 nõudeid.

Kuna Peipsi järvel kaldast arvates 1 kilomeetri laiusel veealal kasutataval kaldavõrgul peab silmasuurus olema 60-80 mm, kuid Kalev Särje poolt paadikanalisse visatud nakkevõrgujada keskmine silmasuurus oli 132 mm, on rikutud kalapüügieeskirja § 38 p.1. Sellega on Kalev Särg ja Õnnela Särg rikkunud

§ 81

lg.1 nõudeid (vastutus Kalapüügi eest püügivahendit kasutamata, käesolevas seaduses ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga, keelatud vahendiga või viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, või püügivahendite kohta esitatud muude nõuete rikkumise eest). 12. Kala püüdmiseks pikema nakkevõrgujadaga kui 70 meetrit, on vajalik kutselise kalapüügi luba, kuna siis on tegemist kutselise kalapüügi vahendiga. (

§ 31p.2, kalapüügieeskirja § 39 p.1).

Sellisel juhul võib kasutatava nakkevõrgujada pikkus olla kuni 700 meetrit. Kutselise kalapüügi luba Kalev Särjel ei ole, kutselise kalapüügi luba ei ole ka Õnnela Särjel. KPS § 71 lg.1 p.1 järgi kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr. 1005/2008 artiklis 42 nimetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ) nr. 1005/2008 artikkel 42 lg.1 p.1 järgi loetakse selle määruse kohaldamisel tõsiseks rikkumiseks tegevus, mis vastavalt art 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitletakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Art 3 lg.1 p.a,c,e kohaselt peetakse kalalaeva ebaseadusliku kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on 8 püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates kalastanud ilma loata, keelatud perioodil või kasutanud nõuetele mittevastavaid püügivahendeid. Püüdes kala, s.h. 7 siiga siiapüügi keeluajal, omamata kutselise kalapüügi luba ning kasutades nakkevõrku, mille silmasuurus ei vastanud nõuetele, pani Kalev Särg toime

§ 71lg.1 p.1 mõistes tõsise rikkumise.

Püüdes kala, s.h. 7 siiga siiapüügi keeluajal, omamata kutselise kalapüügi luba ning kasutades nakkevõrku, mille silmasuurus ei vastanud nõuetele, pani Õnnela Särg toime

§ 71lg.1 p.1 mõistes tõsise rikkumise.

Kalev Särg ja Õnnela Särg käisid kalapüügil 1.mail 2020 väikelaevaga BSA-373, mis kuulub Osaühingule SAKO V.S. (päring väikelaeva detailandmete kohta tl.24-25).

1. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 01.mail 2020 on loendatud Särje kinnistule viivast paadikanalist välja võetud nakkevõrkudest (nakkevõrgud koos kalaga olid mustades plastikkastides) võetud kala järgmiselt: 7 surnud siiga, 3 surnud säinast, 1 elus latikas, 2 surnud latikat, 4 elusat haugi, 12 elusat särge ja 17 surnud särge, 1 elus koger (kala loendamise akt tl.9), fotod 8, 9, 10 tl.5,
2. Kohus leiab, et menetlusalustele isikutele mõlemale on õigesti omistatud just surnud kalade püüdmine (elusad kalad lasti keskkonnainspektorite poolt vette tagasi): 17 särge, 7 siiga, 3 säinast ja 2 latikat, kuna menetlusalused isikud püüdsid need kalad ühiselt ja kooskõlastatult ja ühtse teopanusega. Muusugune väide kaebuses (kohtuväline menetleja ei suuda määratleda, mitme kala püüdmist ta menetlusalustele isikutele ette heidab) ei ole asjakohane.
3. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle ja ütlusi on andnud nii Kalev kui Õnnela Särg, tunnistajad N.Ixxxxxxxja L.Gxxxxxxxx, et Kalev ja Õnnela Särg sõitsid 1.mail 2020 paadiga Peipsi järvele, kust tuldi tagasi, sõites Peipsi järvelt mööda xxxxx kinnistu suunas viivat paadikanalit sisemaa suunas. Paadikanalis viskas Kalev Särg kastid koos nakkevõrkudega ja neis oleva kalaga vette. Sellisena on kajastatud väärteo toimepanemise kohana xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi järv õigesti, kuna see hõlmab nii kalade väljapüüdmise ala- Peipsi järve kui ka sellega piirneva kinnistu maismaal, piiritledes sellega väärteo toimepanemise koha. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde on kohtuväline menetleja teinud tõmmise xxxxx kinnistu suunas viivast kanalist (tl.8) ja kohast, kus leiti kanalist plastikkastid koos nakkevõrkude ja kalaga. Et kalapüük toimus Peipsi järvel ja menetlusalused isikud peeti kinni järvelt paadiga tulles xxxxx kinnistu suunas viivas paadikanalis, nähtub ka sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevatelt fotodelt (fotod 1,2,5).

§ 3

lg.2 järgi võrdsustatakse kalapüügiga veekogul või selle ranna piiranguvööndis püügivahendiga viibimine. Sellisena on selgelt arusaadavalt fikseeritud väärteo toimepanemise koht.

1. Kohus leiab, et väärteoprotokoll kajastab VTMS §-s 69 lg.1, lg.2, lg.5,6,8 andmeid piisava põhjalikkusega, sisaldab viiteid menetlusaluste isikute ütlustele- et need on protokollitud eraldi, ta tunnistaja ütlustele (et on protokollitud eraldi). Väärteoprotokoll vastab ka Riigikohtu asjakohastes lahendites, nt 4-16-9132 esitatud nõuetele (p.13), s.h. nõuetele väärteo toimepanemise aja ja koha märkimise osas ( 4-17-3969 p.7, 7.1., 7.2) ja 3-1-1-45-11 (p.9). Esitatud kirjeldustest on võimalik selgelt aru saada nii menetlusalustele isikutele tehtud etteheidete, rikkumiste sisust kui ka neid kinnitavatest tõenditest. Kohus ei nõustu kaebuse esitajate kriitikaga kohtuvälise menetleja otsuse kohta – et selles ei kajastu arutluskäik, millest nähtuks kohtuvälise menetleja veendumuse kujunemine . Kohtuväline menetleja on mõlema menetlusaluse isiku osas esitanud kirjelduse- et nii ühe kui teise eesmärk oli nakkevõrguga kala püüda, s.h. otsuse p.-s 3 kirjeldanud tõendite kogumit, mis on olnud aluseks kohtuvälise menetleja veendumuse kujunemisele mõlema isiku osas.
2. Kalev Särg ja Õnnela Särg on andnud ütlusi, et nad mõlemad tegelevad kalapüügiga, Kalev Särg on oma kalapüügiload rentinud edasi teistele. Õnnela Särg käib kala püüdmas koos Nxxx Ixxxxga või üksi- võrguga särge, õngega. Selgi korral mindi kahekesi koos Kalev Särjega 9 paadiga järvele, et paadimootori käsitsemise oskust parandada. Tegelikkuses on järvelt tuldud nakkevõrkudega, kalaga. Kohus leiab, et selline ühiselt paadiga järvele minek, suures pikkuses (422 meetrit) võrkude toomine koos kalaga kahes kastis on kavandatud ühise kooskõlastatud tegevusena, milles mõlema paadis viibija ülesanne on olnud ühise ja kooskõlastatud tegevusega kala püüdmine, s.h. võrkude väljavõtmine. BSA-373 on väike paat järvel, milles viibija ei saa ennast distantseerida teise paadis viibija tegevusest. Nakkevõrgud koos kalaga on järvest välja toodud mõlema toimepanija poolt ühise teopanusega, ühise eesmärgiga. Kohtu hinnangul on täidetud ka KPS § 75 lg 2, § 81 lg.1, §85 lg.1 subjektiivsed tunnused. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et tõendamist leidnud asjaolude järgi teadsid nii Kalev Särg kui ka Õnnela Särg, et neil pole kutselise kalapüügi luba. Ka teadsid nad, et neid kalu, millel on püügikeeld, ei tohi püüda (Õnnela Särje ütlused). Kogu 2020.aasta kohta oli kehtestatud siiapüügikeeld, mis pidi Peipsi järve kaldal elavatele ja kalapüügiga seotud isikutele hästi teada olema. Lisaks sellele ei vastanud kasutatud püügivahendid- nakkevõrgud- ei silmasuuruselt ega võrgujada pikkuselt lubatule. Kalev Särg on pikaajalise kalapüügikogemusega, kellele kõik need nõuded hästi teada peavad olema. Kohus leiab, et Kalev Särg pani temale etteheidetava väärteo toime KarS § 15 lg.3 tähenduses kavatsetult, ka Õnnela Särg pani temale etteheidetava väärteo toime kavatsetult: võrkude väljavõtmine järvest on tahtlik sihipärane tegevus, selleks järvele mindigi ja kalapüük toimus. Kalavarudele tekitatud kahju on arvutatud summas 580,50 eurot (akt tl.34), menetlusalustele isikutele Kalev Särjele ja Õnnela Särjele on tehtud ettepanek keskkonnakahju vabatahtlikuks hüvitamiseks 30.07.2021 (tl.32-33). Kahju ei ole hüvitatud.
3. Eeltoodust tulenevalt on Kalev Särg toime pannud KPS § 75 lg 2, KPS § 81 lg.1, § 85 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Ka Õnnela Särg on pannud toime väärteo, mis on kvalifitseeritav nii KPS § 75 lg.2 (kalapüük loata), § 81 lg.1 (kalapüük püügivahendite kohta esitatud muude nõuete rikkumisega ) ja § 85 lg.1 järgi (kalapüük keelatud ajal). Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kõigi nende etteheidetavate süütegude eest näeb Kalapüügiseadus ette karistuse- igaühe eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. KarS § 63 lg.1 sätestab: Kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
4. Karistuse kohaldamisel Kalev Särjele on põhjendatud arvesse võtta, et tema käitumises vastutust kergendavad asjaolud puuduvad. Vastutust raskendav asjaolu on süüteo toimepanemine isikute grupi poolt KarS § 58 p.10 järgi. Hinnates Kalev Särje süüd KarS § 56 lg.1 reeglite järgi (mille kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid), leiab kohus, et Kalev Särje süü on keskmisest mõnevõrra suurem. Kalev Särje süü suurust mõjutavad asjaolud- et tema tegu vastab kolmele eri süüteokoosseisule. See tähendab lahtiseletatuna, et ta on rikkunud peaaegu kõiki kalapüügile kehtestatud norme ja reegleid- püüdnud loata, keelatud ajal ja püügivahendite kohta kehtestatud nõudeid rikkudes. Lisaks sellele on väärteoga tekitatud keskkonnakahju ja tegu on toime pandud kavatsetult. Keskkonnakahju hüvitatud ei ole. Süüd vähendava asjaoluna arvestab kohus, et isikul puuduvad kehtivad karistused (tl.28). Kalev Särje sissetulek on 1500-1600 eurot kuus, selle teenib ta oma palgatööst (juhatuse liige ja tööline ProInstall OÜ). Kõiki neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on Kalev Särjele karistus, mis lähtub ½ sanktsiooni ülemmäärast ehk 150 trahviühikust. KarS § 63 lg.1 ja

§ 75

lg.2 alusel, lugedes loata kalapüüki põhiteoks, peab kohus karistuse 10 mõistmise põhimõtetega ja proportsionaalsusnõudega kooskõlas olevaks karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras ehk 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. 19. Karistuse kohaldamisel Õnnela Särjele on põhjendatud arvesse võtta, et tema käitumises vastutust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja arvestanud isiku kõrget iga KarS § 57 lg.1 p.7 mõttes. Isiku kõrge vanus käesoleva väärteo kontekstis tähendab ka seda, et isikul ei pruugi olla igal ajahetkel meeles kehtivad keelud või piirangud. Vastutust raskendav asjaolu on süüteo toimepanemine isikute grupi poolt KarS § 58 p.10 järgi. KarS § 56 lg.1 sätestab: Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et Õnnela Särje süü on keskmises suuruses. Ehkki ka Õnnela Särje süüd suurendavad asjaolud- et tema tegu vastab kolmele eri süüteokoosseisule, väärteoga on tekitatud keskkonnakahju ja et väärtegu on pandud toime kavatsetult, arvestab kohus tema vastutust kergendavat asjaolu (kõrge vanus) ja süüd vähendava asjaoluna, et isikul puuduvad kehtivad karistused (tl.29). Kohus arvestab ka Õnnela Särje tagasihoidlikku sissetulekut (pension). Kõiki neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on Õnnela Särjele karistus, mis moodustab ¼ sanktsiooni ülemmäärast ehk 75 trahviühikut. KarS § 63 lg.1 ja

§ 75

lg.2 alusel, lugedes loata kalapüüki põhiteoks, peab kohus karistuse mõistmise põhimõtetega ja proportsionaalsusnõudega kooskõlas olevaks karistuseks rahatrahvi sanktsiooni veerandi ulatuses ehk 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks Õnnela Särje kaitsja taotlust lõpetada Õnnela Särje osas menetlus VTMS § 30 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Täidetud ei ole VTMS § 30 lg.1 nimetatud tingimused menetluse lõpetamiseks otstarbekus kaalutlusel. Kohus on eespool näidanud, et ka Õnnela Särje süü vastab kolmele eri süüteokoosseisule, s.t. rikutud on peaaegu kõiki võimalikke kalapüügireegleid. Seetõttu ei ole alust väita, et isiku süü ei ole suur ja et selletaolise menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Ka tekitatud keskkonnakahju ei ole vabatahtlikult hüvitatud. Isik eitab toimepandut kriitikavabalt. Sellises olukorras ei ole VTMS § 30 lg.1 rakendamine õigustatud. Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud solidaarselt Kalev Särje ja Õnnela Särje kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 11