← Eesti

2-22-1705/4

Obsah (4)§ 477§ 173§ 172§ 463

2-22-1705 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 22. veebruar 2022 Tsiviilasja number 2-22-1705 Tsiviilasi R.A. avaldus täitemenetluse lõpet

) § 475 lg 1 p 153 nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine on hagita asi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kohus vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 7 kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel

  1. Täitemenetluse registri (taitis) andmete kohaselt täitemenetlus täiteasjas nr xxxx toimub tsiviilasjas nr 2-08-13124 13.10.2010 tehtud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtulahendi alusel. Täiteasjas nr xxxx alustati täitemenetlust 09.02.
  2. Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmete kohaselt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 13.10.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-08-13124 lõpetati tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitati kompromiss, mille kohaselt muuhulgas R.A. kohustub tasuma igakuiselt iga kuu 15-ks kuupäevaks elatist 2175 krooni poeg M.A. (isikukood xxxx) kasuks tema ülalpidamiseks alates
  3. märtsist 2008 kuni M.A. täisealiseks saamiseni, igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).
  4. TsÜS § 157 lg 1 enne 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates
  5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 157 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lõikes 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.
  6. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne
  7. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne
  8. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
  9. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik 2

(3)2-22-1705 teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu
  1. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22).
  2. Riigikohus on 02.12.2015 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-141-15 märkinud, et kuna tegemist on alaealisele lapsele välja mõistetud elatise nõude aegumise küsimusega, tuleb erinormina kohaldada TsÜS § 164 lg-t 2, mille järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimetatud sätte eesmärgiks on välistada nõude aegumine olukorras, kus lapsel puudub alaealisuse tõttu võimalus elatise nõuet kohustatud vanema suhtes iseseisvalt maksma panna (p 10). Samuti on Riigikohus leidnud, et TsÜS § 164 lg 2 kehtib samal viisil nii neil juhtudel, kus elatis on välja mõistetud varasema PKS § 61 lg 1 järgi, mil elatist lapse ülalpidamiseks oli õigustatud nõudma tema vanem, kui ka kehtiva PKS § 97 p 1 järgi, mille kohaselt on elatisenõude õigustatud esitama laps ise (p 11). TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Eeltoodust tulenevalt alaealise elatisnõude puhul aegumise tähtaja arvestamine peatub ja jätkub pärast peatumise tinginud asjaolu äralangemist, st pärast lapse täisealiseks saamist. Käesoleval juhul M.A., kelle ülalpidamiseks on kohtumäärusega tsiviilasjas 2-08-13124 elatis väljamõistetud, saab täisealiseks 01.07.2022, mil jätkub täiteasjas nr xxxx täitmisel oleva Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 13.10.2010 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-08-13124 tuleneva nõude aegumistähtaeg. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täitemenetluses nr xxxx täiedokumendist tuleneva nõude täitmine ei ole praeguseks hetkeks aegunud. Seetõttu jätab kohus avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas xxxx rahuldamata. Menetluskulud
  3. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikul menetluskulusid tekkinud ei ole. 12. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 463lg 1, § 465, § 478 lg 1-4, § 479, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.