alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt
§-le 1045 lg 1 p 5-le on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
lg 2 kohaselt, kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega. Hagejale on tekkinud kahju kostja töötaja õigusvastase tegevuse tagajärjel, kes täitis kahju tekitamise ajal tööülesandeid ning kasutas tööülesannete täitmisel kostja sõidukit. Kostja töötaja süül põhjustatud avarii tagajärjel on hagejale tekkinud varaline kahju summas 45 921,99 eurot, millest kindlustus on hagejale hüvitanud 24 885,85 eurot. Kindlustussummat ületav hagejale tekkinud kahju on seega 21 036,14 eurot (45 921,99 - 24 885,85). Riigikohus on enda otsuses nr 3-2-1-150-15 punktis 15 leidnud, olukorras kus töötajast vedurijuht põhjustas vedurite kokkupõrke, on tööandja käitumine omistatav töötajale, kuna kokkupõrget ei oleks toimunud, kui vedurijuht ja tööandja ei oleks olnud töösuhtes (töötaja, olles alkoholijoobes, väljus öösel väljaspool sõidugraafikut elektrirongiga jaamast ja sõitis valele rajale, põrgates kokku vastuliikunud rongiga). TsÜS § 132 lg 1 alusel vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Kuna nii kostja kui tema autojuht vastutavad hagejale kahju tekitamise eest samal alusel, siis vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt (
Riigikohus on märkinud (RKKKo, 1-17-6824, p 18), et
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kui mitu isikut vastutavad samal alusel või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt, kusjuures nende isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse Lk 2 / 8 2-21-2711 laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Vastavalt TLS § 56 lõikele 1 kõrvaldab tööandja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes töötaja selleks päevaks (vahetuseks) töölt ning tööandja on kohustatud töölt kõrvaldama ka alkoholi, narkootiliste või toksiliste ainete või arstimite jääknähtudega, samuti arstimite mõju all oleva töötaja, kui töö nõuab erilist täpsust, on seotud suurema ohu allika valdamisega või selle vahetus läheduses töötamisega. Samuti on tööandja kohustatud mainitud juhtudel töötajat tööle mitte lubama ning on käesoleval juhul jätnud täitmata enda käibekohustuse, mille täitmine oleks õigushüve kahjustamise ära hoidnud. Seega käesoleval juhul asjakohased kostja väited, et ta ei vastuta selle eest, et tema alkoholijoobes töötajal oli ligipääs töövahenditele. Hagejal kui kannatanul on õigus nõuda kogu kahju hüvitamist kõigilt kahju tekitamise eest vastutavatelt solidaarvõlgnikelt, sõltumata sellest, missugune on kahju tekitajate vastutuse osa nende omavahelises suhtes
lg 2 järgi, nagu on varasemalt kinnitanud ka riigikohus (RKTKo, 3-2-1-116, p 44). Käesoleval juhul pöörab hageja enda nõude kostja vastu.
lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohtu 02.11.2016 lahendis nr 3-2-1-101-26 on kolleegium punktis nr 18 märkinud, et varasema praktika kohaselt põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; Riigikohtu 8. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 19). Käesoleval juhul ei oleks kahju tekkinud, kui kostja töötaja ei oleks joobes olekus avariid põhjustanud. Kui kohus peaks leidma, et kostja ei vastuta kahju tekitamise eest
alusel, esitab hageja kahju hüvitamise nõude alternatiivselt
alusel, mille kohaselt vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest mootorsõiduki otsene valdaja. Autot õnnetuse ajal juhtinud isik ei saanud olla sõiduki otseseks valdajaks, kuna kostjaga töölepingulises või muus taolises suhtes oleva isikuna oli ta AÕS § 33 lg 3 mõttes valduse teenija. AÕS § 33 lg 3 kohaselt ei ole valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduse kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Seega vastutab
tähenduses kahju tekitamise eest kostja, sest oli nimetatud sätte mõistes sõiduki vastutava kasutajana ja autojuhi tööandajana sõiduki otseseks valdajaks.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale kuuluv raudtee sai rongi ja veoauto kokkupõrke tagajärjel kahjustada, mistõttu reguleerib kahju hüvitamist
. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kui
§-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis
Seetõttu lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (Riigikohtu
lõikele 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja andis enda viimases kirjas nõude tasumiseks tähtaja 20.06.
Seega ei saa kahju tekitamises vastutama panna tema tööandjat ehk kostjat, kes vastutaks kahju tekitamise eest vaid juhul, kui tal oleks olnud kontroll kahju tekitanu käitumise üle. Seega vabaneb kostja vastutusest
Seadus analoogiat kohaldades võib väita, et seadusandja on liikluskindlustuse seadust muutes piiranud tööandja regressvastutust ( § 54 ) vaid juhtudele, mil on rikutud töö ja puhkeaja nõudeid ja välistades tööandja regressvastutuse autojuhi poolt joobes kahju tekitamise eest. Sellega andnud ka juhise, et sellistel juhtudel ei vastuta tööandja ka kolmandatele isikutel autojuhi poolt tekitatud kahju eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluse käik 3.Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta jääb hagi juurde Kostja on enda vastuses esitanud vastuväite, mille kohaselt töötaja tegevuse tagajärjel tekkinud liiklusõnnetuse puhul on arusaamatu nõude esitamine tööandja vastu. Samuti on kostja viidanud ohutusjuurdluse aruandele Lisa 1, mille kohaselt kostja väitel põhjustas õnnetuse inimlik eksimus ja avarii tekkimises olid süüdi ka valitsenud ilmastikuolud ning et kuigi autojuhil tuvastati alkoholijoove, ei saa tõsikindlalt tuvastada, et vaid selle tõttu toimus avarii. Kostja esitatud argumendid on vastuolulised ja ei tugine faktidel. Kostja poolt viidatud ohutusjuurdluse aruande punktis 6 on selgelt kirjas, et „õnnetuse otseseks põhjuseks on inimlik eksimus, kus meditsiiniliselt kindlaks tehtud joobeseisundis autojuht ei suutnud tähelepanu õigeaegselt lähenevale rongile ümber lülitada ning sõitis kokkupõrkesse rongiga.“ Õnnetuse kaudseid põhjuseid nimetatud ei ole ning need ei oma ka antud juhul tähtsust. Kostja töötaja süü avarii põhjustamisel on juba tuvastatud väärteo menetluses, mille peale kostja töötaja ka kaebuse esitas, kuid mis Harju Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-18-4344 rahuldamata jäeti. Nagu hageja juba enda hagiavalduses on selgitanud, siis olukorras, kus töötaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tööülesannete täitmisel ja tööandja vahendeid kasutades on tekkinud kahju, vastutavad töötaja ja tööandja kahju tekitamise eest solidaarselt, mis tähendab, et kahju kannatanu valib ise kelle vastu ta enda kahjunõude suunab. Kostja on enda vastuses esitanud vastuväite, mille kohaselt vastavalt
vastutab kahju tekitamise eest mootorsõiduki otsene valdaja ehk autojuht ning seega ei saa kahju tekitamises vastutama panna tema tööandjat ehk kostjat, kes vastutaks kahju tekitamise eest vaid juhul, kui tal oleks olnud kontroll kahju tekitanu käitumise üle. Hageja on hagiavalduses juba selgitanud, et
mõistes on käesoleval juhul mootorsõiduki otseseks valdajaks mitte autojuht kes oli vastavalt AÕS § 33 lõikele 3 valduse teenija, vaid autojuhi tööandja ja mootorsõiduki omanik ehk kostja. Lisaks
lg 1 kohaselt kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või Lk 4 / 8 2-21-2711 kutsetegevusega. Käesoleval juhul on tõendatud ja selles osas puudub vaidlus, et kostja töötaja põhjustas avarii tööülesandeid täites ning töövahendeid kasutades. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi v. vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg.1 p.5 ja 7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi v. sellega sarnase õiguse v. valduse rikkumisega ja seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Õigusvastaselt tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama kostja käitumise õigusvastasuse (
§ -d 1043 ja 1045), kahju tekkimise põhjusliku seose kostja käitumise ja kahju vahel (
Kostja vabaneb vastutusest kui ta tõendab , et ta ei ole kahju tekkimises süüdi (
8.1 Kostja töötaja poolt kohtumääruse p.6 nimetatud Liiklusseaduse rikkumiste tagajärjel tekkis kahju AS Eesti Raudteele kokku summas 45 921.99 eurot. Kahju seisneb raudtee kahjustamises (materjalid) ja selle kordategemise töödes (töölised, masinad, mehhanismide, tööriistade ja autode kulu, tellitud tööd, teenused) ja pinnasereostuse likvideerimine (tl. 5-6). Seega kostja töötaja tööülesannete täitmisel rikkudes LS § 59 lg.1,3; § 69 lg.3 põhjustas liiklusõnnetuse, milles sai kahjustada kolmanda isiku s.o. AS Eesti Raudtee vara. Kahju tekitamine hagejale on õigusvastane
Kostja ei ole tõendanud, et tema töötaja ei tekitanud kahju õigusvastaselt ega olnud kahju tekitamises süüdi. 8.2 Kahju suurust kostja ei vaidlustanud. Kindlustusandjate ERGO Insurance SE ja AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali poolt on hagejale hüvitatud kahju summas 22 963.86 eurot ja 1921.99 eurot s.o. kokku 24 885.85 eurot (tl. 78-80, 89-91). Hageja kahjunõue kostja vastu on kindlustusandjate poolt hüvitamata jäetud osa s.o. 45 921.99 – 24 885.85 = 21 036.14 eurot. 9. TsÜS § 132 lg.1 järgi isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- v. kutsetegevusega.
lg.1 järgi kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus – või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. 9.1 Kostja väited , et kahju tekitamises vastutab autojuht ja kahju tekitamises ei saa vastutama panna tööandjat, ei ole põhjendatud ega õiged. Kostja vastutab oma töötaja käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest TsÜS § 132 lg.1 alusel nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest ning õigusvastaselt tekitatud kahju eest
Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-190-14 p. 11. Tööandja vastutust oma töötaja poolt tööülesannete täitmisel kolmandale isikule tekitatud kahju eest reguleerib
Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-48-06 p. 13. A.B.´i käitumine on omistatav kostjale, kuna õnnetust ei oleks toimunud, kui A.B. ei oleks töötanud Osaühingus DUO AUTO ja olnud tööülesannete täitmisel. A.B. ja tema tööandja vastutavad kahju eest solidaarselt.
erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Lk 6 / 8 2-21-2711 9.2 Kostja väitel tööandja vastutab kahju tekkimise eest vaid juhul , kui tal oleks olnud kontroll kahju tekitanud käitumise üle. Kostja vabaneb vastutusest
Seaduse analoogiat kohaldades on seadusandja LKS muutes piiranud tööandja regressvastutust (§ 54) vaid juhtudele, mil on rikutud töö ja puhkeaja nõudeid, välistades tööandja regressvastutuse autojuhi poolt joobes kahju tekitamise eest. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et
lg.1 on kohaldatav eelkõige töötajate suhtes, kellel on neid oma majandustegevuses kasutatava isikuga püsiv lepinguline suhe.
lg.3 kohaselt kui isik teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati v. kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle. Kohus leiab, et
töövõtulepingut, mille täitjat ei kasutata püsivalt oma majandus- ja kutsetegevuses. A.B. töötab kostja juures alaliselt töölepingu alusel alates 2012 aastast ja seega antud juhul
Samuti ei kuulu antud juhul kohaldamisele Liikluskindlustuse seadus. LKS § 54 sätestab kindlustusandja regressnõuet, millega antud juhul tegemist ei ole. 12.
lg.1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta ei oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui kostja töötaja ei oleks tööülesannete täitmisel LS sätteid rikkunud ei oleks ka õnnetust juhtunud ja hagejale kahju tekkinud. Arvestades eeltoodut on hageja kahjunõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 21 036.14 eurot. 13.
lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lepingule tasuda intressi , on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.