Obsah (6)

§ 371§ 168§ 434§ 667§ 372§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-18255 Ko

) § 371 lõike 2 punktidele 1 ja 2, märkides, et sellest tulenevalt peab hageja hagi esitamisel põhistama kohtusse pöördumise õigust ning õiguskaitse vajadust. Kohus tugines ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lõikele

2. Ei ole vaidlust, et PVC hall asub kinnistul, mille suhtes toimub sundtäitemenetluses enampakkumine. Kohtu hinnangul on viilhall käsitletav kinnisasja päraldisena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 57 lõike 1 ja § 59 tähenduses, sest Kärba kinnistule seatud hüpoteek laieneb ka PVC hallile. Kärba kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa ning kinnistul tegutseb kokkupandavate puitehitiste ja nende elementide tootmine ning PVC halli kasutatakse tootmiskinnistul laopinnana. Järelikult teenib PVC hall Kärba kinnistut kui peaasja ning on kinnistuga seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 343 lõike 1 järgi ulatub kinnisasja koormav hüpoteek ka kinnisasja päraldistele. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hüpoteek võib ulatuda kinnisasja päraldiseks olevale vallasasjale. Hüpoteegiga koormamise lepingu ese punkti 1.1 järgi on kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Järelikult kuulub ka PVC hall kui päraldis lepingu eseme hulka.
3. Hageja ei ole TMS § 222 lõikes 1 sätetatud kolmandaks isikuks, kes saaks selle sätte alusel hagi esitada. Hageja tugineb väitele, et on PVC halli omanik, kuid ei ole lisanud hagile tõendeid, mis kinnitaksid tema omandiõigust. Hageja on esitanud hagi lisana 4 kostja III 19.11.2021 kinnituse, et hagejale on antud seisuga 01.09.2020 tagatiseks hageja omandisse kostja III territooriumil paiknev PVC hall. Kohus leidis, et antud kinnitus ei tõenda hageja omandiõigust, kuna on antud ajal, kui kinnistu ja selle päraldisena PVC hall oli juba kohtutäituri poolt arestitud ja sellel oli käsutuskeeld. Käsutuskeeldu rikkuv tehing on algusest peale tühine, seega ei saanud hagejale üle minna omandiõigus viilhallile kui vallasasjale. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid omandiõiguse kohta ega ka tõendeid selle kohta, et arestimisakti oleks vaidlustatud. Tsiviilasjas nr 2-21-17735 esitas kostja III 11.11.2021 Harju Maakohtule hagi kostjate I ja II vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2019/6705 ja 022/2019/7934, milles kohus on rahuldanud hagi tagamise taotluse 22.11.2021 määrusega ja enampakkumiste toimumise ajavahemikul 16.11.2021 kell 14:00 kuni 23.11.2021 kell 15:00 peatanud.
4. Lähtuvalt eeltoodust keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel, kuivõrd esitatud hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kuna kohus jättis hagi menetlusse võtmata, puudub alus rahuldada hagi tagamise taotlust. 15.

§ 168lõike 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja menetlemiseks maakohtule. 3 2-21-18255
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus lahendanud hagi menetlusse võtmisel asja sisuliselt, kohaldades tuvastatud asjaoludele õigusnorme. Ühtegi

§-s 371 nimetatud alust ei eksisteeri. Kohtu järelduse, et PVC hall on käsitletav päraldisena, puhul on tegemist sisulise otsusega

§ 434tähenduses.

Kohus on ka valesti aru saanud asja sisust. Vaidlus ongi selle üle, kas viilhall on kinnistu päraldis või mitte ja seda põhjusel, et täitur müüs seda vallasasjana ehk eraldi kinnisasjast. Seega on küsitav, kas sellisel juhul laieneb sellele hüpoteek. Arusaamatuks jääb, millistel asjaoludel kohus järeldas, et PVC halli kasutati laopinnana. Kohus hindas põhjendamatult hageja omandiõigust. Jääb ka arusaamatuks, mis tõendi pinnalt kohus leidis, et tegemist on käsutuskeeldu rikkuva tehinguga, mis on algusest peale tühine. 18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 19. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 08.12.2021 määrus tuleb

§ 667

lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Vastavalt

§ 372lõikele 1 on hagi menetlusse võtmise otsustamine maakohtu pädevuses.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud tagatisomandamise kaudu PVC halli, mis asub kinnistul, mille suhtes toimub täitemenetluses enampakkumine; kohtutäitur on kõnealuse PVC halli kui vallasvara arestinud. Hageja palub PVC halli aresti alt vabastada või tunnistada sundtäitmine selle osas lubamatuks, kuivõrd sissenõudjatel puudub nõue hageja vastu. Maakohus leidis, et PVC hall on käsitletav kinnisasja päraldisena, seega laieneb kinnisasja koormav hüpoteek ka hallile, mistõttu on selle arestimine ja müük täitemenetluses õiguspärane. Samuti leidis kohus, et hageja ei ole tõendanud oma omandiõigust hallile.
2. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et praegusel juhul on tegemist õiguslikult perspektiivitu hagiga.

§ 371

lõike 2 punktide 1 ja 2 eesmärgiks on välistada ilmselgelt perspektiivitud hagid, seejuures tuleb arvestada, et kohus ei saa hagi menetlusse võtmise otsustamisel hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu lahend nr 2-19-20574, punkt 9). Maakohus on eeltoodud põhimõtte vastu eksinud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt hindas kohus tõendeid hageja omandiõiguse kohta, leides, et hageja omandiõigus PVC hallile ei ole tõendatud.

1. Lisaks eeltoodule on kohus teinud vaidlustatud määruses õigusliku järelduse, mille eeldused tulnuks tuvastada eluliste asjaolude kohta esitatud tõendite hindamise teel. Seega võib nõustuda määruskaebuse väitega, et kohus on menetlusse võtmise otsustamisel asunud vaidlust sisuliselt lahendama. Nimelt leidis kohus, et kõnealune PVC hall on käsitletav kinnisasja päraldisena TsÜS § 57 lõike 1 ja § 59 tähenduses. TsÜS § 57 lõike 1 järgi on päraldiseks vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Hageja ei ole hagis väitnud, et PVC hall on päraldis ega toonud esile ka elulisi asjaolusid, millest seda saaks järeldada. Väite, et tegemist on päraldisega, ja seda toetavad elulised asjaolud, millele maakohus ka vastava järelduse tegemisel tugines, on välja toonud kostja I oma 02.12.2021 seisukohas. Kuivõrd tegemist on asjaoludega, mis vajavad kohtupoolset tuvastamist, ei saanud kohus teha sellist järeldust hagi menetlusse võtmise otsustamise staadiumis üksnes vastaspoole väidete alusel. Asjaolud või nende puudumine tuleb kohtul tuvastada asja sisulise menetluse käigus. Seega tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja maakohtul uuesti kaaluda hagi menetlusse võtmist. 4 2-21-18255
2. Määruskaebemenetluse kulude jaotuse otsustab maakohus asjas lõpplahendi tegemisel (

§ 173lõige 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 5