KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprillil 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1938 Tsiviilasi Mittetulundusühingu Laskespor

) § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Viidatud säte kordab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg-s 1 sisalduvat üldnormi. 9.

§ 16

lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib põhikirjas sätestatust sõltumata arvata välja liikme, kes on jätnud põhikirjasätted täitmata või on ühingut olulisel määral kahjustanud. Oma otsuses ei ole kostja põhikirjaliste kohustuste täitmata jätmisele ega ühingu kahjustamisele tuginenud. Liikmetele hääletamiseks esitatud eelnõus on hageja väljaarvamise vajadust põhjendatud järgmiselt: „MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühingu liikmed otsustasid 15.07.2020.a. elektrooniliselt läbiviidud üldkoosoleku otsusega arvata MTÜ Laskespordiklubi Alpha välja MTÜ Eesti Practical-laskmise ühingu liikmete hulgast. Tulenevalt eeltoodust on MTÜ Laskespordiklubi Alpha esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse 15.07.2020.a. otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Eesti Practicallaskmise Ühing on seisukohal, et MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvamine oma liikmete hulgast oli õiguspärane ja põhjendatud. MTÜ Laskespordiklubi Alpha liikmed, kes soovivad tegeleda laskespordiga IPSC süsteemis, on tänaseks asunud ka teiste laskespordiklubide liikmeteks ning eelkirjeldatu on mõjunud positiivselt laskespordi propageerimisele ja mainele. Samuti pole MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühingust väljaarvamine kahjustanud muul viisil MTÜ Lasekspordiklubi Alpha tegevust. Kose Laskespordiklubi poolt MTÜ Laskespordiklubi Alpha lasketiirus toimunud võistlused on olnud võistlejate poolt täis registreeritud“ (hagiavalduse lisa 22, dtl 85). Vastuvõetud otsuse sõnastus on hääletusprotokolli kohaselt järgmine: „Eesti Practical-laskmise Ühing otsustab lugeda MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvatuks oma liikmete hulgast ning kinnitada üle Eesti Practical-laskmise 3 Ühingu 15.07.2020.a. otsuse MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvamise kohta oma liikmete hulgast“ (dtl 87). Otsuse põhjendused on seega ammendavalt esitatud hääletamisele pandud otsuse eelnõus. Põhjendustena on nimetatud seda, et (a) hageja on kohtus vaidlustanud üldkoosoleku 15.07.2020 otsuse tema väljaarvamise kohta, kuid kostja arvates on see otsus õiguspärane, (b) hageja liikmete tegevus on mõjunud positiivselt laskespordi propageerimisele ja mainele, ning et (b) hageja varasem väljaarvamine kostja liikmete hulgast pole hageja tegevust kahjustanud. Ükski loetletud põhjendustest ei oma puutumust

§-ga

2. 15.07.2020 üldkoosoleku otsus on Harju Maakohtu 31.12.2020 otsusega kehtetuks tunnistatud enne vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist (tsiviilasi 2-20-10571). Kohtuotsus pole veel jõustunud, kuid käesolevas asjas ei saa lahendada uuesti 15.07.2020 otsuse kehtivuse küsimust. Kohus märgib veel, et 15.07.2020 üldkoosoleku otsus tunnistati kehtetuks hagejale etteheidetud rikkumiste põhjendamatuse tõttu. 27.01.2021 otsuse vastuvõtmisel ei ole kuidagi kõrvaldatud puudusi, mille maakohus kostja 15.07.2020 üldkoosoleku otsuse osas tuvastas.
3. Kostja põhikirja p 2.1 kohaselt on tema eesmärgiks „practical-laskmise edendamine ja sportlike eluviiside levitamine üldsuse seas. Ühing propageerib ja koordineerib practical-laskesporti Eestis“ (hagiavalduse lisa 1, dtl 115). Vaidlusaluse otsuse põhjendusena esitatud väide hageja liikmete tegevuse positiivsest mõjust laskespordi propageerimisele ja mainele ei ole seega mitte põhikirjaliste kohustuste rikkumine ja kostja kahjustamine, vaid, vastupidi, nende kohustuste täitmine kostja huvides.
4. 15.07.2020 otsuse väidetav mõju hageja tegevusele ei puuduta põhikirjaliste kohustuste rikkumist ega kostja kahjustamist. Liikme väljaarvamist ei õigusta see, et väljaarvamine liikmele kahju ei põhjusta.
5. Vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse õiguspärasust saab kohus kontrollida ainult nende faktiliste asjaolude valguses, millega üldkoosoleku otsust on selle eelnõus ja hääletusprotokollis põhjendatud. Nendes dokumentides kajastamata asjaolud ei saanud olla otsuse tegemise aluseks. Riigikohus on leidnud, et liikme ühingust väljaarvamise õigsuse hindamisel tuleb otsustada, kas väljaarvamine oli sisuliselt õigustatud ja mõistlik (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
6. juuni
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03, p-d 29 ja 30). Vajadus väljaarvamise põhjendamiseks tuleneb seega sellise otsuse kohtulikule kontrollile allutatusest. Kohustus väljaarvamise sisuliseks põhjendamiseks tuleneb ka

§ 16

lg-st 3, mille kohaselt tuleb mittetulundusühingu liikmele väljaarvamise otsust põhjendada. Otsuste õigustatuse kontrollimiseks on vältimatu, et lisaks väljaarvamise formaalse aluse nimetamisele oleks see ka faktiliste asjaoludega seostatud.

1. Eespool selgitatust tulenevalt ei oma kostja faktiväited hageja liikme Y. P. väidetavalt lubamatutest avaldustest sotsiaalmeedias ja nende avalduste väidetav heakskiit hageja poolt käesoleva asja lahendamisel tähendust.
2. Samuti ei oma tähendust pärast vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist aset leidnud asjaolud, 4 nendele ei saanud kostja liikmed otsuse tegemisel tugineda.
3. Tähendust ei oma ka faktiväited riiklikult kehtestatud tegevuspiirangute väidetavate rikkumiste kohta hageja poolt - ka neile pole otsuse vastuvõtmisel tuginetud. Kostja tegevusalaks ei ole järelevalve COVID-19 piirangute täitmise üle ja nende piirangute rikkumine pole kostja põhikirja p-st 3.7 järelduvalt liikme väljaarvamise aluseks.
4. Meelevaldne on ka otsuse põhjendamine juriidiliste isikute kuulumisega hageja liikmeskonna koosseisu. Kostja väitel ei vasta hageja tema liikmeks sobiva isiku tunnustele, kuna hageja liikmete hulgas on juriidilisi isikuid. Kostja viide kodukorra punktile 5.1 (hagiavalduse lisa 2, dtl 127) seda väidet ei toeta, sest nimetatud punkt ei keela füüsilistest isikutest liikmete kõrval juriidiliste isikute liikmesust.

§ 12lg 1 järgi saavad liikmele esitatavad kriteeriumid tuleneda ainult põhikirjast.

Kostja põhikirja p 3.1 ei keela kostja liikmele juriidilisest isikust liikmeid (hagiavalduse lisa 1, dtl 116). Kostja pole väitnud, et hageja liikmeskonna väidetav sobimatus on saanud teatavaks pärast hageja saamist tema liikmeks ega selgitanu, kuidas on hageja liikmeskonna koosseis kostjat negatiivselt mõjutanud. Kohtule näib kõnealune põhjendus tagantjärele otsitud õigustusena (19.03.2021 määruse p 2

§ 12lg 1).

Kostja seisukohaga nõustumine muudaks liikme väljaarvamiseks kehtestatud reeglid tähendusetuks (

§ 16ja kostja põhikirja p 3.7. 19.03.2021 määruse p 2

§-ga 16. Juhindudes

§ 24lg-st 1 tunnistab kohus otsuse kehtetuks.

1. Kuna hagi rahuldatakse, määrab kohus menetluskulud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1). kostja kanda
2. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduselt summas 350 eurot ja hagi tagamiselt 50 eurot. Hageja nõuab lepingulise esindaja tasu hüvitamist summas 4368 eurot esindaja 28 tunni töö eest tunnitasumääraga 130 eurot, millele lisandub käibemaks (hageja 22.04.2021 avaldus, dtl 325). 22.04.2021 kohtuistungil osalemisega seotud õigusabikulu hüvitamist soovib hageja kohtuistungi kestuse ja eelnimetatud tunnitasu järgi seega summas 78 eurot (130/2x1,
3. Istung kestis umbes pool tundi, dtl 336). Kokku taotleb hageja seega õigusabikulu hüvitamist summas 4446 eurot. Õigusabikulu hüvitamist on taotletud koos käibemaksuga, kuna hageja kinnituse kohaselt ei saa ta tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja on esitanud üksikasjaliku loetelu esindaja tehtud töödest ja kohtul pole põhjust hinnata toiminguid ebavajalikuks või nendele kulutatud aega põhjendamatult suureks. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kostja esindaja töömaht on 5 käesolevas asjas olnud umbes sama ning sama on olnud ka kohaldatud tunnitasumäär (kostja 26.04.2021 avaldus, dtl 339). Eelnimetatud põhjustel määrab kohus hüvitamisele kuuluva menetluskulu suuruseks 4846 eurot (350+50+4368+78) ja mõistab selle summa menetluskulude hüvitisena kostjalt hageja kasuks välja.
4. Vastavalt hageja taotlusele (dtl 325) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 6