← Eesti

1-22-717/6

Obsah (5)§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78

1-22-717 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2022, Pärnu Kriminaalasja number 1-22-717 (21267000517) Kohtunik Indrek Nummert Istungisekretär Mar

§ 121

lg 1 järgi kokkuleppemenetluse korras Veljo Kuusik Süüdistatav Elu- või asukoht ja aadress: xxx Kontaktandmed: x Isikukood või sünniaeg: 36903184226 Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Tõkend: ei kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 14.-16.07.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Veljo Kuusik

§ 121

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Veljo Kuusiku 14.-16.07.2021 eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust Lk 1 / 4 1-22-717 täitmisele pööramata, kui Veljo Kuusik ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§ 75

lg 1 p-dega 1-6 pandud kontrollnõudeid, olles kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisakohustusena

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Veljo Kuusikule kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 4 alusel kohustub Veljo Kuusik kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 4 (nelja) kuu jooksul tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) vereanalüüsi. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Veljo Kuusik on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas e-posti teel või paberkandjal. Vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Veljo Kuusik ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT väärtus suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 4 (nelja) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad.

§ 78p 1 alusel kontrollnõuete kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisel.

  1. Menetluskulud Välja mõista Veljo Kuusiku menetluskuludena riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 981 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 tasu riigi õigusabi eest 204 eurot, kokku 1185 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Veljo Kuusikult riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades Veljo Kuusikut tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu
  2. kuupäevaks menetluskulude katteks vähemalt 98,75 eurot kuni nõude tasumiseni. Antud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Lk 2 / 4 1-22-717 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
  4. Tõkendit ei ole kohaldatud.
  5. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde: - DVD-plaat 13.07.2021 ja 14.07.2021 Häirekeskusele tehtud kõnede helisalvestistega (pakend nr 1); - DVD-plaat Lai 17 ühiselamu turvakaamera videosalvestisega (pakend nr 2).
  6. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele, kannatanule ja jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Veljo Kuusikut süüdistatakse selles, et tema 13.07.2021 ajavahemikus kell 20:50 kuni 20:56 X linnas X tahtlikult lõi rusikaga korduvalt, vähemalt neljal korral, A. V-d näo ja pea piirkonda, millega tekitas kannatanule tervisekahjustused – ninaluude murru, haava ninajuurel. Seega, Veljo Kuusik, tahtliku tegevusega, s.o teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Veljo Kuusiku süüdi tunnistamist

§ 121

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 (neli) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata Veljo Kuusiku 14.-16.07.2021 eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust täitmisele pööramata, kui Veljo Kuusik ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§ 75lg 1 p-dega 1-6 pandud kontrollnõudeid.

Lk 3 / 4 1-22-717

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 4 alusel kohustub Veljo Kuusik kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 4 (nelja) kuu jooksul tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) vereanalüüsi. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Veljo Kuusik on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas e-posti teel või paberkandjal. Vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Veljo Kuusik ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT väärtus suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 4 (nelja) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tl 5. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 981 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 204 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi ei ole. Asitõend DVD-plaadid jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Tõkendit ei ole kohaldatud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert kohtunik Lk 4 / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.