Obsah (7)

§ 33§ 31§ 22§ 108§ 86§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2022 kell 13.00, Rakveres Tsiviilasja number 2-21-20299 Tsiviilasi T.N.

) § 102 lg

1. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
2. Pankrotihalduril teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.
3. Kohustada T.N.d vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
4. märtsil 2022, algusega kell 10.55, Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Kui T.N. vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Määrata ajutise pankrotihalduri Svetlana Pilden tasu suuruseks 1 380.00 eurot, millele lisandub käibemaks 276.00 eurot.
6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 654.00 eurot (lisandub käibemaks summas 130.80 eurot). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ (arvelduskonto xxxx AS-is SEB Pank).
7. Jätta ajutise halduri tasu summas 871.20 eurot (sh käibemaks) võlgniku kanda ja mõista see võlgnikult ajutise halduri kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ (arvelduskonto xxxx AS-is SEB Pank).
8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Määrus teha teatavaks

§ 33lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus T.N. esitas kohtule pankrotiavalduse, millest nähtub, et tal on kohustusi 45 842.06 euro ulatuses. Võlgnik sissetulekuks on töötasu 1 200.00 eurot (bruto) kuus, muu oluline vara võlgnikul puudub. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 11.01.2022 määrusega on T.N. ajutiseks halduriks nimetatud Svetlana Pilden. Ajutine haldur esitas aruande 28.01.2022 ja täiendava selgituse 02.02.2022. Võlgnik esitas ajutise halduri aruande osas oma seisukoha 02.02.2022. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ning välja tuleb kuulutada T.N. pankrot. T.N. pankrotihalduriks tuleb nimetada Svetlana Pilden. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

2 Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku nimele ei ole ega polnud kinnisasju registreeritud. Samuti ei ole ega polnud võlgniku elukaaslasele kinnistuid registreeritud. Vastavalt Maanteeameti poolt esitatud andmetele olid võlgniku nimele registreeritud järgmised sõidukid: - alates 09.06.2017 - 03.03.2020 xxxx, reg. märk xxxx, esm. reg aasta

1. Võlgniku seletuse kohaselt oli sõiduauto võõrandatud hinnaga 1 100.00 eurot, ostuhind oli tasutud sularahas. Võlgnik kasutas saadud raha üürilepingu sõlmimisel tagatisraha tasumiseks ning osa läks kolimiskulude katteks; - 21.06.2019 - 26.04.2020 xxxx, reg. märk xxxx, esm. reg. aasta 2004, mis oli võõrandatud J.M., hinnaga 2 100.00 eurot, ostuhinna tasumine toimus samuti sularahas. Võlgniku seletuse kohaselt läks raha elamiseks vajaliku mööbli, nagu voodi, kapp ja kummut, ostmiseks; - 05.06.2020 - 02.09.2020 xxxx, reg. märk xxxx, esm. reg. aasta 2004, soetatud hinnaga 4 490.00 eurot. Võõrandatud oli sõiduauto võlgniku emale, hinnaga 3 000.00 eurot, raha oli jällegi kulutatud vajaliku, nt turvatool, käru, söögitool ja tegelusmatt, ostmiseks ning ülejäänud raha läks elukaaslase onu kodu remontimiseks. Pärast nimetatud sõiduauto võõrandamist jäi selle kasutajaks võlgnik; - 13.08.2019 - 29.11.2021 xxxx, reg. märk xxxx, esm. reg. aasta 2010, mis oli samuti võõrandatud võlgniku emale, hinnaga 2 000.00, tasumine toimus väidetavalt taas sularahas ning saadud raha eest olid ostetud külmkapp ning pesumasin. Pärast sõiduauto võõrandamist jäi auto kasutajaks E.A. (võlgniku elukaaslane); - alates 26.11.2015 on võlgniku nimele registreeritud xxxx, reg. märk xxx esm. reg. aasta
2. Registrikanne on peatatud. Võlgniku seletuse kohaselt oli sõiduk võõrandatud füüsilisest isikust metalli kokkuostjale, kes ei olnud sõidukit kustutanud. Sõiduk ei asu seega võlgniku valduses ning selle asukoht ei ole teada. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul puudub seos äriühingutega. Pensionifondi (II sammas) konto saldo on 0.00 eurot. Võlgnik ei olnud liitunud III samba pensionifondiga. II samba pensioniosakud olid realiseeritud septembris-oktoobris 2021, neto summas 7 199.45 eurot. Nimetatud summast vähemalt 5 300.00 eurot oli ühe kuu jooksul sularahas välja võetud. Võlgniku nimele on avatud konto SEB Pank AS-is, mille saldo oli seisuga 18.01.2022 – 15.32 eurot ning hoiukonto saldo 104.57 eurot. Swedbank AS-i kontode saldod on negatiivsed. Võlgniku sissetulek on varieeruv, s.o ca 1 000.00 – 1 250.00 eurot (bruto) kuus. Võlgniku seletuse kohaselt muu realiseeritav vara ja debitoorsed võlgnevused puuduvad. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 51 472.41 euro ulatuses, lisanduvad viivised. Täitemenetlused puuduvad. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on tuvastatud, et võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustused summas vähemalt 51 472.5 eurot, realiseeritav vara võlgnikul puudub. Võlgniku sissetulekuks on ca 1 100.00 eurot kuus, arestitav osa sellest ca 228.00 eurot. Võlgniku vara ei katta sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgniku ülalpidamisel on ka üks alaealine laps. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.

§-st 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. 3 Analüüsides võlgniku kontode väljavõtteid viimase viie aasta kohta, võlgniku varalise seisu muutmist, ning võlgniku seletusi, leiab ajutine haldur, et võlgnik on võtnud põhjendamatuid laenukohustusi, muuhulgas selleks, et aidata teisi inimesi. Kas ja mis ulatuses väidetav abi emale, vanaemale, elukaaslase vanematele ja onule toimus, ei ole kontrollitav, haldur ei ole sellekohaseid väljaminekuid tuvastanud (v.a sularaha väljavõtted). Ema ja elukaaslane on sel perioodil samuti töötanud. Rõhutamist vajab, et see toimus võlgniku seletuse kohaselt nii aastal 2020, kus võlgnikule oli juba selge, et ta ei ole suuteline igakuiseid laenukohustusi täita, kui ka 2021 septembris - oktoobris ehk siis ajal, mil võlgnik on juba esitanud kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Lisaks sellele on võlgnik enne pankrotiavalduse esitamist võõrandanud temale kuulunud sõiduautod oma emale. Sõidukite kasutajateks jäid aga võlgniku elukaaslane ning võlgnik, mida kinnitab muuhulgas regulaarne kütuse ost võlgniku poolt. Vaatamata sellele, et võlgniku emal juhiload puuduvad, väitis võlgnik korduvalt, et ema ostis võlgniku käest autosid oma isiklikuks tarbeks. Nimetatud asjaolude puhul esinevad ajutise halduri hinnangul alused võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Käesoleval juhul on võlgnik raisanud võlausaldajate vara, pakkudes väidetavalt finantsabi teistele isikutele maksejõuetuse olukorras, ilma, et nimetatud abi oleks võimalik ka tagasi saada. Kohus peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Pankrotivara moodustamise alus saab

§ 108kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine.

Tagasivõitmise alused esinevad võlgniku emale sõiduautode müügi osas. Tagasivõidetava vara võimalik väärtus on ca 3 800.00 eurot (sõiduauto xxxx) ning 2 800.00 eurot (xxxx). Lõplik hind selgub siiski pärast enampakkumiste läbiviimist. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.

§ 31lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 86

lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 12 töötunni eest kokku summas 1 380.00 eurot, millele lisandub käibemaks 276.00 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu 4 määr 115.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1 380.00 eurot, millele lisandub käibemaks 276.00 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasu summas 654.00 eurot hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 654.00 eurot (lisandub käibemaks summas 130.80 eurot) riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 871.20 eurot (sh käibemaks) jääb võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 5