← Eesti

3-21-1872/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1872 Määruse kuupäev

  1. detsember 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi C.C (C) kaebus Viru Vangla vastu kahju summas 500 eurot hüvitamise nõudes seonduvalt televiisori vaatamise võimalusest ilmajäämisega RESOLUTSIOON
  2. Tagastada C.C kaebus.
  3. Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. C.C (kaebaja) esitas
  5. veebruaril 2021 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis 500 euro hüvitamist selle eest, et ta ei saanud ajavahemikul 2.‒
  6. detsember 2020 antennipesa rikke tõttu kambris vaadata televiisorit.
  7. Viru Vangla
  8. mai
  9. a otsusega nr 6-16/22-2 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
  10. Kaebaja esitas
  11. augustil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise summas 500 eurot väljamõistmiseks seoses televiisori vaatamise võimalusest ilmajäämisega. Kaebaja märgib, et talle tekitati suuri hingelisi kannatusi sellega, et vangla ei parandanud ära tema kambris olevat antennipesa ja ta ei saanud seetõttu televiisorit vaadata. Kaebaja väitel pidi ta pidevalt paluma, et antennipesa ära parandataks, kuid seda ei tehtud. Kaebajat ei paigutatud koheselt ka teise kambrisse, kus on terve antennipesa. Kaebaja sõnul on tal tuvastatud vaimse tervise probleemid ning vangla tegevusetus süvendas neid veelgi. Kaebaja palub ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et tal on vanglas väikses ruumis suurel hulgal dokumente ning võimatu on pidada arvestust selle üle, millal tähtaeg saabub. Kaebaja väitel avastas ta Viru Vangla otsuse nr 6-16/22-2 dokumente korrastades
  12. augustil
  13. KOHTU SEISUKOHT
  14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et hüvitamiskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
  15. Kaebaja nõuab Viru Vanglalt 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist selle eest, et talle tekkis väidetavalt tervisekahju, kui antennipesa rikke tõttu ei olnud tal võimalik televiisorit vaadata. Kohtule esitatud kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt ei saanud kaebaja tõesti kaheksa päeva jooksul oma kambris televiisorit vaadata, kuna sealne antennipesa oli rikkis. Kohtu hinnangul ei saanud see aga kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebamugavusi põhjustada, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja viitab vaimse tervise probleemide süvenemisele seoses televiisori vaatamise võimalusest ilmajäämisega. Kohus märgib, et tervise kahjustamise näol on küll tegemist olulise põhiõiguse rikkumisega, kuid kohtu hinnangul ei ole mitte igasugune haldusorgani tegevus kaebaja õigusi intensiivselt riivav, kui kaebuses sellega seonduvalt tervisekahju tekkimisele viidatakse. Tervisekahju tekkimine peab olema ka tõendatud. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et väidetav vastustaja õigusvastane tegu oleks põhjustanud kaebaja tervise halvenemise. Kohtu hinnangul ei ole see ka tõenäoline, et televiisori vaatamise võimalusest ilmajäämine kaheksa päeva jooksul tekitaks kaebajal tervisekahju.
  16. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama sätte lõike 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise või tervise kahjustamise raskus seda õigustab. Samas on mittevaraline kahju võimalik hüvitada ka toimingu õigusvastasuse tuvastamisega või teiste vahenditega, nt vabandamisega kannatanu ees (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  17. juuni
  18. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, punkt 13 ning seal viidatud kohtupraktika;
  19. juuni
  20. a otsus asjas nr 3-3-1-27-02, punkt 13). Kohus leiab, et arvestades kaebaja õiguste riive vähest intensiivsust, ei ole kahju hüvitamine rahas praegusel juhul põhjendatud. Kaebajale ei kaasnenud vangla tegevuse tõttu seoses rikkis antennipesaga tavapäraselt kaasnevatest üleelamistest oluliselt suuremal määral kannatusi ega tervisekahjustust, vaid üksnes teatud ebamugavused. Samuti ei ole vaja kohtumenetluses täiendavalt hinnata Viru Vangla tegevuse õiguspärasust või hüvitada kahju teiste vahenditega. Viru Vangla on
  21. mai
  22. a otsuses nr 6-16/22-2 möönnud, et kaebaja ei saanud kaheksa päeva jooksul televiisorit vaadata ning on kaebaja ees talle sellega tekitatud ebamugavuse pärast vabandanud. Seega on vangla oma võimaliku õigusvastase tegevuse juba heastanud ning hüvitamiskaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
  23. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
  24. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei ole kaebetähtaja küsimust vajalik lahendada ning tähtaja ennistamise taotlus jääb läbi vaatamata.
  25. Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.