1-20-3914/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. veebruar 2022 1-20-3914 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Raigo Aanja (isikukood 38304040294) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a määrus Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, määratud korras Lõuna Ringkonnaprokuratuur Raigo Aanja RESOLUTSIOON
4. Jätta Raigo Aanja kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi määruskaebus Tartu Maakohtu
5. jaanuari
6. a määruse peale läbi vaatamata.
7. Määrata OÜ-le Valga Advokaadibüroo määruskaebemenetluses Raigo Aanjale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 75 (seitsekümmend viis) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 12 eurot 60 senti.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Raigo Aanjalt Eesti Vabariigi kasuks välja 75 eurot 60 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tartu Maakohtu
10. juuni
11. a otsusega tunnistati Raigo Aanja (end Rehe) süüdi KarS § 4231 ja KarS § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu
12. mai
13. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva võrra. Liitkaristuseks mõisteti kohtuotsuste kogumis 2 aastat 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja loeti vangistuse kandmise algusajaks
14. juuni
15. Karistuse lõpptähtaeg saabub
16. jaanuaril
18. Tartu Vangla edastas maakohtule materjalid R. Aanja vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Vangla ega prokuratuur R. Aanja tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
19. Tartu Maakohtu
20. jaanuari
21. a määrusega jäeti R. Aanja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tuvastas, et formaalsed eeldused R. Aanja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks on täidetud.
22. R. Aanjal on elukoht, mis on tingimisi ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks luges kohus veel R. Aanja individuaalses täitmiskavas planeeritud rehabiliteerivates tegevustes osalemise ning arvestas nende tagasisidega.
23. Negatiivse poole pealt tõi kohus välja R. Aanja 3 kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab
24. reaalset vangistust. Varasemalt on R. Aanjat karistatud varavastaste kuritegude (sh röövimise) ning kehaliste väärkohtlemiste eest. Mootorsõiduki joobes juhtimise eest on ta saanud kriminaalkorras karistada neljal korral. Praegu kannab ta karistust mootorsõiduki joobes juhtimise ning sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega ei ole varasemalt sama kuriteo eest mõistetud karistused täitnud soovitud eesmärki. R. Aanja on jätkanud sarnaste kuritegude toimepanemist. Varasemalt oli kuritegude soodusteguriteks majandusliku kasu saamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ning alkoholi kuritarvitamine. Praeguse kuriteo toimepanemist soodustasid alkoholi kuritarvitamine ja impulsiivne käitumine.
25. Ka R. Aanja käitumine vangistuse jooksul ei ole korrektne – teda on 7 korral distsiplinaarkorras karistatud. Avavanglas pani ta toime kolm rikkumist, kinnisesse vanglasse tagasipaigutamise järel on teda karistatud nelja rikkuse eest - kahel korral allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumiste ja kahel korral muude rikkumiste eest. Nende pinnalt pidas kohus vägagi kaheldavaks, et R. Aanja suudab oma käitumise viia normidega kooskõlla vabaduses.
26. Negatiivne on vabaduses garanteeritud töökoha puudumine. Ametlikult on R. Aanja töötanud kahel töökohal (
27. augustist -
28. septembrini 2014 ning
29. augustist 2016 -
30. juulini 2019). Peamiselt on ta aga teinud juhutöid, esinenud on ka töötuse perioode. Suutmatusele oma tulusid ja kulusid tasakaalus hoida viitavad varavastased kuriteod.
31. novembri 2021 seisuga on R. Aanjal võlgnevusi 4858,89 eurot ning vabanemisfondis 882,50 eurot. Arvestades R. Aanja senist töökäiku ning võlgnevusi, säilib vaatamata vanglas töötamise motivatsioonile kindla töökoha puudumisel oht, et ta võib jätkata majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist.
32. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud alkoholijoobes toime panud kuritegude ja väärtegude eest. Üksi tarvitades võis ta ühe õhtu jooksul ära juua pool liitrit viina, vahel tarvitas igapäevaselt õhtuti 2-3 pudelit õlut. R. Aanja sõnul on tal olnud ka kaineid perioode, kus ei tarbinud üle aasta alkoholi, kuid sõprade mõjutusel hakkas uuesti tarvitama. Praegusele vangistusele eelnenud kriminaalhoolduse ajal rikkus süüdimõistetu kohustust mitte tarvitada alkoholi ning pani alkoholijoobes toime kaks uut kuritegu. Seega ei pannud tingimisi karistuse mõistmine ja kriminaalhooldusele määramine R. Aanjat eluviise muutma.
33. Kriminaalhoolduse ajal registreeris R. Aanja end kohtu määratud kohustuse täitmiseks programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Ta käis esmasel hindamisel, kus tal hinnati võimalik alkoholisõltuvus. R. Aanja korduvatele kohtumistele ei läinud, mis näitab tema motivatsiooni puudumist tegeleda alkoholiprobleemiga. Süüdlasel on läbitud sotsiaalprogrammi “Eluviisitreening”. Tagasiside kohaselt on R. Aanja seadnud eesmärgiks alkoholi tarvitamise vähendamise ja lõpetamise, teadvustamata, et muutuse tegemine võib osutuda vabaduses olles oodatust keerulisemaks. Nimelt on kinnipeetav muutuse saavutamises kindel, sest on vanglas 2 olles suutnud olla ilma alkoholita. Tegemist on aga kontrollitud keskkonnaga, kus isikul ei ole nagunii võimalik joovasteid tarvitada. Vanglast vabanedes võib osutuda muutuse saavutamine raskeks. Kohtuistungil väitis R. Aanja, et on mõelnud vabanedes pöörduda uuesti programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Kohus ei olnud veendunud, et R. Aanja programmis käimist pikema perioodi vältel jätkaks, sest ta ei olnud selleks motiveeritud ka enne praegust vangistust.
34. Määruskaebuses palub kaitsja tühistada Tartu Maakohtu
35. jaanuari 2022.a. määrus ning teha uus lahend, millega vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 2.jaanuar
36. a. Määrata talle lisaks käitumiskontrolli tavakohustustele lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja otsida töökoht või võtta end arvele Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. Täiendavalt osaleda programmis “Kainem ja tervem Eesti.”
37. R. Aanja käitumist vangistusest saab iseloomustada positiivses võtmes – ta osales sotsiaalprogrammis “Eluviisitreening” ning alates
38. a vangla tööhõives. Karistuse algusperiood oli igati normaalne ning R. Aanja viidi
39. a kevadel üle avavanglasse. Negatiivseks pidas kohus mitmeid distsiplinaarkaristusi, süüdlane avaldas kaitsjale, et need määrati vähetähtsate üleastumiste eest (nt nimesildi puudumine). Kaitsja arvates saab üleastumisi põhjendada R. Aanja psüühilise seisundiga. R. Aanjal on vabanedes kindel elukoht ja toetavad lähedased. Asjakohane ei ole kohtu osundus töökoha puudumisele ja sellega seotud riskidele. Viimastel aastatel enne vangistust töötas R. Aanja Gigant OÜs, kust lahkus seoses vanglasse minekuga. Minimaalse sissetuleku saamiseks saaks ta endale vormistada töövõimetuspensioni. Samuti saaks talle panna kohustuse end töötuna arvele võtta või töökoht otsida. Ka vanglas on R. Aanja töötanud, mis viitab tööharjumuse säilimisele. Kunagise varavastase teo pinnalt ei saa järeldada ohtu uute samaliigiliste kuritegude toimepanemiseks. Viimased kuriteod on seotud mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis. Alkoholiprobleem R. Aanjal tõepoolest esineb, ent ta tunnistab seda ning soovib vabanemisel pöörduda programmi “Kainem ja tervem Eesti.” Ravi on ainult abistav faktor ja ilma süüdlase soovita sõltuvusest vabaneda ka väheefektiivne. R. Aanja on pikaajalisest reaalsest vangistusest vajalikud järeldused teinud ning tema vabastamine on võimalik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40. Kaalutlusõigusele on olemuslikult omane menetleja kaalutlusruum, mis vaid erandjuhtudel võib redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Reeglina on aga õiguspäraseid lahendusi mitu. Märgitust järeldub, et sageli võib sarnasetel asjaoludel olla õiguspärane nii süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine kui ka vabastamata jätmine. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
41. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
42. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et korduvalt kriminaalkorras karistatud 3 R. Aanja karistuse eesmärgid on täidetud. Maakohus ei omistanud R. Aanja vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
43. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks.
44. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata.
45. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 30 minutit, kaitsealusega rääkimiseks 10 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 30 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Valga Advokaadibüroo riigi õigusabi tasu 75 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 12 eurot 60 senti). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
46. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R. Aanja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4