KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- jaanuar 2022 Kohtuasja number 1-17-11657 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Juri Vorobei (isikukood 38008270272) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- novembri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Juri Vorobei kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja pooled abiprokurör Ain Tali Asja läbivaatamise viis Viru Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- novembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Harju Maakohtu
- jaanuari 2018 otsusega tunnistati Juri Vorobei süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 10-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti selle karistusega täielikult kaetuks J. Vorobeile Pärnu Maakohtu
- aprilli 2017 otsusega mõistetud karistus 9 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati
- septembrist 2016 ning karistusaeg lõppeb
- septembril
- Viru Vangla esitas
- septembril 2021 Viru Maakohtule materjalid J. Vorobei tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur J. Vorobei vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- novembri 2021 määrusega J. Vorobei tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused J. Vorobei vabastamiseks on täidetud. Küll aga on täitmata vabastamise materiaalsed eeldused.
- J. Vorobeil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Esimese kohtuotsusega tunnistati ta süüdi tapmises ning tulirelva ja selle öösihiku ebaseaduslikus käitlemises. Teise kohtuotsusega tunnistati ta süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis. J. Vorobei kuritegude toimepanemise põhjused on olnud erinevad. Ühiseks jooneks on see, et kuriteod on olnud etteplaneeritud, mis viitab isiku ohtlikkusele ning kuritegelikele hoiakutele. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud suhted kuritegeliku maailmaga.
- Kohus möönab, et J. Vorobei vangistusaegses käitumises on olnud positiivseid asjaolusid. J. Vorobei töötab alates
- aprillist 2018 majandustöödel koristajana ning alates
- märtsist 2021 on ta määratud ka ühe kaaskinnipeetava abistajaks. Lisaks on J. Vorobeil alates
- jaanuarist 2021 sõlmitud tööleping firmaga GM Projekt OÜ, kust ta saab K-Raha andmetel igakuist tasu 150 eurot. Psühholoog on viinud J. Vorobeiga läbi vestlusi väärtushinnangute, suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuriteo kontekstis. J. Vorobei osavõtt aruteludest oli intensiivne, analüüsiv ja prosotsiaalsete järeldustega. Lisaks on J. Vorobei osalenud eesti keele A1-taseme kursusel, sooritades edukalt eksami ning olles motiveeritud jätkama õpinguid A2-taseme kursusel. J. Vorobei osaleb ka hingehoidlikel vestlustel kaplaniga. Eeltoodu näitab, et J. Vorobei on teinud jõupingutusi muutmaks oma hoiakuid ja alustamaks seaduskuulekat elu. Siiski ei saa tähelepanuta jätta, et J. Vorobeil on kaks distsiplinaarkaristust. Neist üks määrati talle teiselt kinnipeetavalt esemete omandamise eest ning teine pikaajaliselt kokkusaamiselt selliste ainete kaasa võtmise eest, mida tal kokkusaamisele minnes kaasas ei olnud. Tõsi, mõlema rikkumise eest määrati J. Vorobeile noomitus, mistõttu on alust järeldada, et vangla pidas rikkumisi väheohtlikeks. Siiski näitavad distsiplinaarkaristused, et J. Vorobei rikkus vangistust puudutavates õigusaktidest sätestatut ning seetõttu ei saa tema käitumist vangistuses pidada õiguskuulekaks.
- J. Vorobei kasuisa V.V. , ema S.R. ja viimase uus abikaasa S.R. on kriminaalkorras karistatud. Ka J. Vorobei tutvusringkond on olnud enamasti kriminaalse taustaga, mida kinnitab ka narkokuriteo toimepanemine grupis. J. Vorobei enda sõnul ei suhtle ta enam kuritegeliku taustaga isikutega, kuid samas on igati mõistetav, et ta jätkab suhtlemist oma perekonnaliikmetega. Seega säilib teatav risk, et J. Vorobei võib mingil määral olla mõjutatav kuritegeliku taustaga isikute poolt.
- Vabanemisjärgsetest elutingimustest võib positiivsena välja tuua selle, et J. Vorobeil on olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samuti on tal olemas töökoht GM Projekt OÜ-s vanemprojektijuhi ametikohal. S.R. ja J. Vorobei sõber D.N. on valmis J. Vorobeid vabaduses majanduslikult toetama. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et elu- ja töökoht ning toetav lähivõrgustik olid J. Vorobeil olemas ka enne vangistust. Siis need tema kuritegude toimepanemist ära ei hoidnud. Kuriteod pani J. Vorobei toime oskamatusest konflikti lahendada ning soovist saada täiendavat materiaalset kasu. Teda ahvatles raha ja sellega kaasnev heaolu. Kohtul puudub kindlus, et vangistuses viibitud aeg on olnud piisav, et J. Vorobei väärtushinnanguid ja hoiakuid täielikult muuta ning teda õiguskuulekale teele suunata. Ka Viru Vangla ei toeta J. Vorobei ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Vorobei kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning J. Vorobei ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. 2
(6)- J. Vorobei vabastamata jätmine rikub seaduse ühetaolise kohaldamise ja võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna kehtivas kohtupraktikas on arvukalt jõustunud kohtulahendeid, milles kohtud on otsustanud analoogilistes kaasustes isikud ennetähtaegselt vabastada. Kohus leidis, et J. Vorobei kehtivad distsiplinaarkaristused annavad alust jätta ta ennetähtaegselt vabastamata. Kohtupraktikas ei ole see aga ennetähtaegset vabastamist takistanud ning samuti ei sätesta sellist tingimust karistusseadustik. Tähelepanu väärib ka J. Vorobei distsiplinaarrikkumiste sisu. Üks rikkumistest seisneb selles, et J. Vorobeil oli emaga kokkusaamisele minnes 250g pähkleid vähem kui kohtumiselt tulles. Teine rikkumine puudutab kaaskinnipeetava poolt J. Vorobei kambri ukse alt sisse lükatud paberteipi, kus olid Viru Vangla raamatukogu templijäljendid, mis leiti hiljem jalutusboksist, kus J. Vorobei oli viibinud. Kohus oleks pidanud põhjendama, mil viisil võimaldavad need rikkumised asuda seisukohale, et J. Vorobei tuleb jätta ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja hinnangul ei anna kahel korral distsiplinaarkorras karistamine noomitusega väheohtlike rikkumiste eest alust väita, et vangistusseaduse § 6 lg-s 1 toodud eesmärk ei ole täidetud. Tehnilised rikkumised ei peegelda isiku retsidiivsust või ohtlikkust.
- J. Vorobei kannab esimest reaalset vangistust ning praeguseks on ta vanglas viibinud ligikaudu 5 aastat ja 3 kuud. Esimene kogemus reaalses vangistuses mõjutab suure tõenäosusega J. Vorobeid oma senist käitumist muutma: ta teab, et ennetähtaegselt vabanenuna võib ta uue kuriteo toimepanemisel sattuda tagasi vanglasse. Vangla iseloomustuse kohaselt on J. Vorobei aastatel 2018–2020 osalenud vestlustel psühholoogiga. Vestluste vältel kujunes J. Vorobeil motiveeritus korraldada oma edasist elu õiguskuulekalt, ilmnesid kahetsus ning enesesüüdistus. Ka maakohtu istungil kinnitas J. Vorobei, et on teinud vangistuses väga suured järeldused, kahetseb varasemat ja tahab saada seaduskuulekaks. Uute kuritegude toimepanemise riski muudab väiksemaks ka asjaolu, et J. Vorobeil ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootikumidest. Samuti soodustavad tema seaduskuulekust vabanemisjärgsed elutingimused. Tal on garanteeritud vabanemisjärgne töökoht, kus ta on töölepingu alusel töötanud juba alates
- jaanuarist 2021 ning saab jätkata töötamist projektijuhina töötasuga 1200 eurot. Tal ei ole võlgu ning vabanemisfondis on tal 1752 eurot. Samuti on J. Vorobeil olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele, ning tal on kolm last ja toetav perekond. J. Vorobei lähedaste karistatus ei saa olla J. Vorobei ennetähtaegselt vabastamata jätmise aluseks, kuna see asjaolu ei kuulu mingilgi määral J. Vorobei mõjusfääri. Pealegi ei asu J. Vorobei vabanedes nende karistatud inimeste juurde elama. Arvestada tuleb sedagi, et J. Vorobei on olnud kogu vangistuses viibitud aja üksikvangistuses. See avaldab paratamatult mõju tema tervisele ja ajapikku see mõju vaid süveneb.
- Maakohtu määruses puudub igasugune argumentatsioon selle kohta, miks ei maanda käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega kohtu hinnangul piisavalt uute kuritegude toimepanemise riski. Mitmed uuringud on näidanud, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annab isikute edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
- J. Vorobeist mitteolenevatel põhjustel on tal läbimata sotsiaalprogramm „Õige hetk“ – seda pole talle vanglas veel võimaldatud. Arvestades asjaolu, et vastav programm on oma olemuselt vähemahukas ning mõeldud eelkõige rakendamiseks kriminaalhoolduses, võib J. Vorobei läbida selle programmi käitumiskontrolli ajal.
- J. Vorobei ennetähtaegset vabastamist toetab Riigiprokuratuur ja vangla iseloomustuski on positiivne. Riigiprokurör palus arvestada lisaks vangla iseloomustuses sedastatule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja ja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsustes kajastatut, sh mõlema kriminaalasja raames tuvastatud J. Vorobei poolset süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist ning puhtsüdamlikku kahetsust. See evib samuti olulist teavet J. Vorobei hoiakute ja suhtumise kohta ning võimaldab kaudselt hinnata tema resotsialiseerumise võimalusi. Kohus jättis Riigiprokuratuuri vabastamist toetava seisukoha igasuguse tähelepanuta – kaitsja hinnangul 3
(6)lubamatult. Kohtupraktikas on küll levinud arusaam, et kohus saab teha ennetähtaegse vabastamise osas otsustuse ilma, et seda mõjutaks kinnipidamisasutuse seisukoht ja prokuratuuri arvamus. Kaitsja hinnangul ei saa selline diskretsiooniruum aga olla absoluutne ja ilma igasuguste piiranguteta. Nagu kriminaalmenetluses tervikuna, tuleb ka ennetähtaegse vabastamise menetluses tugineda konkreetselt selle menetluse jaoks kogutud tõenditele. Põhilisteks nimetatud menetluse läbiviimiseks kogutud tõenditeks on kriminaalhooldusametniku arvamus ja kinnipidamisasutuse poolt koostatud iseloomustus. Nende tõendite ümberhindamiseks peab kohtul olema kaalukas argumentatsioon ning selleks peavad kohtu käsutuses olema teised tõendid, mis kummutavad nt prokuröri seisukohad. Ühegi kohtulahendi tegemiseks ei piisa kohtu paljasõnalisest väitest, et kohus arvab teisiti kui tõendid kinnitavad ning tugineb ennetähtaegse vabastamise otsustamisel üksnes eelnevalt isiku suhtes tehtud kohtulahendile ja sellega mõistetud karistusele. Üksnes siseveendumusele tuginemine ja hinnangute andmine ei ole kaitsja hinnangul kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 15 lg-ga
- Kuigi vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, ei tähenda see, et kohtul oleks õigus ja võimalus asuda muutma tõendite sisu. Ringkonnakohtu seisukoht
- Esmalt selgitab ringkonnakohus, mis tähtsus on ennetähtaegse vabastamise menetluses vangla ja prokuratuuri seisukohal. Kuna KarS § 76 lg 4 ei kõnele midagi vangla või prokuratuuri seisukohast kinnipeetava vabastamise suhtes, ei saa need seisukohad iseenesest kinnipeetava vabastamist või mittevabastamist tingida. Need seisukohad on olulised vaid sedavõrd, kuivõrd neis esitatakse kinnipeetava vabastamist toetavaid või mittetoetavaid argumente, millele kohus peab põhjendamiskohustusest lähtuvalt vastama. Kui vastavaid argumente ei esitata, ei ole prokuratuuri ega vangla seisukohal üldse mingit tähtsust. Praeguses asjas on prokuratuuri seisukohas märgitud, et prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta J. Vorobei vabastamist. Vangla iseloomustuses öeldakse, et J. Vorobei vabastamist ei toetata tema „ohtlikkuse taset“ ning „uue kuriteo toimepanemise tõenäosust“ arvestades. Mida see tähendab, jääb suuresti mõistetamatuks. Samamoodi pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendid. Niisiis pole ei prokuratuur ega vangla esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi ning seetõttu jäävad need seisukohad tähelepanuta.
- Riigiprokuröri seisukoha osas tuleb märkida järgmist. Sellise seisukoha esitamist ennetähtaegse vabastamise menetluse raames seadus ette ei näe: prokuratuuri kohustus esitada oma seisukoht tuleneb KrMS § 432 lg 3 ls-st 2 ja niisuguse seisukoha esitas praegu Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali. Seepärast on riigiprokuröri saadetud dokument mõneti kummaline: prokuratuur võiks ühes menetluses kõneleda n-ö ühel häälel, piirdudes KrMS § 432 lg 3 ls 2 järgse seisukoha andmisega. Kohus ei pea mõne prokuröri enda initsiatiivil esitatud seisukohti arvesse võtma ega neile vastama – nagu ta näiteks ei pea arvestama kinnipeetava abikaasa, vanemate või sõprade arvamusi. Seaduse laiendav tõlgendamine ja kohtule menetlusväliste isikute argumentidele vastamise kohustuse panemine oleks ka vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Niisiis jäävad kaitsja etteheited riigiprokuröri seisukohtade analüüsimata jätmise kohta tähelepanuta.
- Kaitsja hinnangul rikub J. Vorobei vabastamata jätmine seaduse ühetaolise kohaldamise ja võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna kohtud on tihtipeale otsustanud analoogilistes kaasustes isikud ennetähtaegselt vabastada. Esiteks on võimalik, et olukorrad, mida kaitsja silmas peab, ei ole siiski täpselt samasugused, nagu on J. Vorobei olukord – ja see on ka igati tõenäoline, sest kahte täpselt ühesugust olukorda on elu mitmekülgsuse tõttu keeruline ette kujutada. Tähelepanu väärib seegi, et sama kaitsja on sarnaseid argumente esitanud organiseeritud kuritegevusega seonduva inimese ennetähtaegse vabastamise menetluses varemgi – toona aga märkis ringkonnakohus, et mõned 4
(6)kaitsja välja toodud parajasti menetletavaga väidetavalt sarnased juhtumid olid asjasse puutuvast juhtumist tegelikult drastiliselt erinevad (Tartu Ringkonnakohtu
- aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 26). Teiseks aga on kaitsja arusaam põhimõtteliselt väär. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ennetähtaegse vabastamise menetluses on kohtul ulatuslik kaalutlemisruum (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Seetõttu võib olla igati seaduslik see, kui üks kohtunik mõne kinnipeetava vabastab, aga teine kohtunik jätab sarnase taustaga kinnipeetava vanglasse.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. J. Vorobei kannab liitkaristust tapmise, tulirelva ja selle öösihiku ebaseadusliku käitlemise ning narkootikumide käitlemise eest. Need on juba iseenesest rasked kuriteod – eeskätt just tapmine, aga ka uimastite käitlemine – seda eriti moel, nagu neid käitles J. Vorobei (vt all). Niisiis eeldab J. Vorobei vabastamine väga väikest uute kuritegude tõenäosust. Eeskätt J. Vorobei kuriteod ja tema vangistuse eelne elu aga ei võimalda kuidagi jaatada niisugust madalat tõenäosust.
- J. Vorobei oli väga tugevasti seotud organiseeritud kuritegevusega.
- Esiteks kinnitab seda äärmiselt ilmekalt J. Vorobei uimastite käitlemine. Nimelt oli J. Vorobei suuremastaapse narkoäri juhtfiguur (või vähemasti üks juhtfiguure). J. Vorobei tegi A.A. ile ülesandeks leida kedagi, kes oleks nõus valmistama fentanüüli ja koht, kus fentanüüli valmistada. A.A. täitiski J. Vorobei korralduse ja leidis sobiva inimese ning koha. Uimastite valmistamiseks kasutati J. Vorobeilt saadud oskusteavet, kemikaale ja tehnilisi vahendeid. Fentanüüli valmistati tohutu suures koguses: sadu gramme, kusjuures ühe inimese joovastamiseks piisab 0,13 milligrammist fentanüülist (ehk 100 grammiga saab uimastada ca 770 000 inimest ja 500 grammiga ligi 4 miljonit inimest). Kasutati keerulist peidikute süsteemi.
- Samamoodi viitab organiseeritud kuritegevusele N.T. i tapmine. Tapmise kohta tehtud maakohtu otsusest nähtuvalt oli N.T. oluline tegelane Eesti n-ö allilmas, st organiseeritud kuritegevuse ringkonnas. Juba see, et J. Vorobei N.T. iga lävis ja n-ö äridest kõneles, viitab J. Vorobei endagi seotusele organiseeritud kuritegevusega. Mingit rolli ei mängi tõik, et J. Vorobei käis N.T. iga läbi seetõttu, et N.T. iga oli suhelnud juba J. Vorobei isa. Nimelt on kaitsja väärarusaamal selle osas, kas kinnipeetavaga seotud inimeste tausta saab retsidiivsusriski hinnates arvesse võtta – või on tegemist millegi sellisega, mida inimene ise mõjutada ei saa. Kui keegi suhtleb (tihedalt) organiseeritud kuritegevuse esindajatega, tõstab see sama hästi kui alati selle inimese retsidiivsusriski. Lahendus oleks selliste inimestega mitte suhelda – vajadusel tuleb katkestada suhted ka oma kõige lähemate pereliikmetega. Niisiis pole võimalik inimese retsidiivsusriski tuletada sellest, et tema isa või abikaasa vms on kurjategija – küll aga sellest, et ta sellise kurjategijaga läbi käib.
- Selgeid viiteid kuritegelikele sidemetele näitab ka tõsiasi, et J. Vorobei hankis endale püstoli. N-ö normaalse inimese jaoks pole mustalt turult püstoli kätte saamine sugugi lihtne – küll aga talitatakse nii organiseeritud kuritegevuse ringkondades.
- Kui keegi on seotud organiseeritud kuritegevusega, lähtub temast sama hästi kui alati tõsine uute kuritegude oht. Nimelt saab üldjuhul väita, et sellise taustaga inimene on omaks võtnud väärtushinnangud, mille kohaselt on kuritegelik eluviis igati õige, oma eesmärkide saavutamiseks pole tarvis seadust järgida ja kui keegi n-ö teele ette jääb, võib oma huvisid tagada ka vägivalla abil. Midagi ebatavalist pole ka selles, et niisuguse taustaga kurjategija on mõnda aega vanglas ja 5
(6)jätkab siis sealt, kus ta pooleli jäi: nt uimastiäriga. Seda just eeltoodud põhjustel: tema jaoks on selline eluviis loomulik ja tal puuduvad igasugused moraalsed pidurid, mis teda sellelt eemal hoiaks.
- J. Vorobei retsidiivsusriski suurendab ka viis, kuidas N.T. i tapmine toimus. Maakohus tuvastas, et suhted J. Vorobei ja N.T. i vahel olid muutunud halvaks ja J. Vorobeil oli tekkinud arusaam, et N.T. võib talle midagi halba teha – võib-olla isegi tappa. Seetõttu soovis J. Vorobei N.T. iga asjad „ära klaarida“. Ta varitses N.T. i, ilmus viimase jaoks ootamatult inimtühjas kohas rohu seest välja ja üritas N.T. iga rääkida. Kuivõrd viimane aga millestki rääkida ei soovinud, lasi J. Vorobei N.T. i maha, tehes seitse lasku, kusjuures viimane oli n-ö kontroll-lask pähe. Ringkonnakohtu hinnangul läks J. Vorobei N.T. i sisuliselt hukkama. Tõsi, ta võis loota, et ehk õnnestub tal siiski tapmisest hoiduda – kui N.T. n-ö järgi annab ja lubab J. Vorobeile mitte midagi teha. Samas aga arvestas J. Vorobei kõigiti ka võimalusega, et midagi sellist ei juhtu – ja kui ei juhtu, siis tapab ta N.T. i. Nii läkski. See aga viitab J. Vorobei tõsisele ohtlikkusele: J. Vorobei on suuteline otsima inimese ette planeeritult üles ja ta hukkama.
- Eelöeldut silmas pidades on kaitsja viidatud positiivsed asjaolud vähetähtsad: eesti keele õppimine, vanglas töötamine või programmide läbimine, kaasvangi aitamine ja võlgade ning sõltuvuste puudumine. Nagu juba eelnevast ilmneb, võivad küllaltki intelligentsed organiseeritud kuritegevusega seotud inimesed olla vanglas õiguskuulekad, ent jätkata pärast vabanemist oma kuritegelikku karjääri. Kuigivõrd oluline pole ka töö- ja elukoha olemasolu: need olid J. Vorobeil olemas ka enne vangistust, ent ei hoidnud ära kuritegusid. Küllaltki vähetähtsad on ka distsiplinaarrikkumised: need rikkumised pole tõsist laadi. Siiski viitavad nad mõnevõrra sellele, et J. Vorobei ei pea alati reeglitest lugu. J. Vorobei puhul ei saaks retsidiivsust maandavaks pidada elektroonilist valvet või kriminaalhooldust: tegemist on inimesega, kes võib vajadusel organiseerida kuritegusid ka sellistele meetmetele allutatuna. J. Vorobei vabastamist ei tingi ka see, et ta aitas omal ajal uurimisele kaasa: seda tehes võis ta lähtuda soovist saada kergem karistus kui ta muidu saanud oleks. Niisugune soov on mõistetav, ent ta ei viita kuidagi sellele, et inimeselt pole karta uusi kuritegusid.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- novembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- Määruskaebuses taotleb kaitsja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuna KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud, ei pea ringkonnakohus tarvilikuks otsustada, kas tasutaotlus on põhjendatud või mitte: niikuinii jääb kogu kulu J. Vorobei kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus Ingeri Tamm 6
(6)