← Eesti

1-21-5782/15

Obsah (7)§ 238§ 180§ 126§ 61§ 268§ 175§ 179

Kriminaalasi nr 1-21-5782 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5782 (21278000376) Kohtunik

§ 238

lg 2 alusel vähendada Aleksander Kesale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 1 (ühe) kuu vangistuse võrra ning mõista Aleksander Kesale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

  1. KarS § 73 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Aleksander Kesa 1 (ühe) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
  2. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12.11.
  3. a.
  4. Kannatanu Txxxx Rxxxxx tsiviilhagi jätta rahuldamata. 6.

§ 180

lg 1 alusel Aleksander Kesalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot. 7.

§ 180

lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 607 (kuussada seitse) eurot 20 senti riigi kanda. 8.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Aleksander Kesal on õigus menetluskulud summas 876 eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Aleksander Kesa on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 73 (seitsekümmend kolm) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

  1. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  2. Selgitusse tuleb märkida „1-21-5782, menetluskulud, Aleksander Kesa“.
  3. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde CD-plaadid foto-ja videofailidega, Häirekeskuse kõnesalvestisega ja helifailiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu

  1. Aleksander Kesale on esitatud süüdistus - KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema 10.03.2021.a kella 14.40 paiku Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sotsiaalmaja köögis, tungis kallale sotsiaalmajas elavale ja ratastooliga köögis liikunud Txxxx Rxxxxxle, kägistas Txxxx Rxxxxx 2-3 sekundit kaelast, seejärel hoides ja raputas kannatanut riietest, karjudes samaaegselt ähvardavalt, et lööb kannatanu lihtsalt maha, millist ähvardust oli kannatanul alust reaalsena võtta, sest oma abituse tõttu ei ole ta suuteline vastupanu osutama ning ähvardusele vahetult eelnes ka vägivald, millega tekitas Txxxx Rxxxxxle füüsilist valu ja punetuse kaelale ning moraalseid üleelamisi; - KarS § 120 lg 1 järgi selles, et tema ema 06.04.2021.a kella 11.00 paiku, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx köögis, ähvardas ratastoolis liikuvat Txxxx Rxxxxx: “Lõuga ei taha selle eest saada ve?“ ja „Savi on siis, kui ma su sita ära tapan ja kogu lugu nahhui“, millega tekitas Txxxx Rxxxxxle ähvardusetega lubatud saabuva vägivalla ja tapmise ees hirmutunde, et Aleksander Kesa võibki asuda ähvardusi täide viima, sest oma abituse tõttu ei ole Txxxx Rxxxxx 2 võimeline vastupanu osutama, ennast kaitsma ning ta on ka varasemalt langenud A.Kesa poolse füüsilise ja psüühilise vägivalla ohvriks, mis süvendas hirmu veelgi ning pani kannatanut tajuma ähvardust reaalse ohuna nii oma tervisele kui elule. Peale selle tema 10.05.2021.a kella 12.00 paiku, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Jõgeva kontori ees avalikus kohas, tegi distantsilt kätega löömisliigutusi ratastoolis istuva Txxxx Rxxxxx suunas, ähvardas sõnadega Txxxx Rxxxxxle sotsiaalmajas peksa anda, millega tekitas kannatanule reaalse hirmutunde, et Aleksander Kesa võibki asuda ähvardusi täide viima ja tekitada füüsilist valu ja tervisekahjustusi löömisega. Kannatanu Rxxxxx võttis nii füüsilist kui verbaalset ähvardust reaalse ohuna oma tervisele, kuivõrd A.Kesa on talle varasemalt füüsilist valu ja tervisekahjustust tekitanud ning arvestades kannatanu abitut seisundit, liikumisvõimetust ja sõltuvust teiste abist, ei ole Rxxxxx võimeline vastupanu osutama ega ennast kaitsma. II Kohtu seisukoht Lühimenetluse kohaldamine
  2. Kriminaalasi nr 1-21-5782 saabus kohtusse lahendamiseks üldmenetluses. 29.10.
  3. a kohtuistungil esitasid prokurör ja süüdistatav Aleksander Kesa taotluse lühimenetluse kohaldamiseks. Istungil viibinud kannatanu Txxxx Rxxxxx avaldas soovi menetluses aktiivselt edasi osaleda ja esitada omapoolseid tõendeid. Kuna sellist võimalust kannatanul lühimenetluses ei ole, peab kohus siinkohal vajalikuks selgitada, miks kohus lühimenetluse kohaldamise taotlusega nõustus.
  4. Lühimenetluse kohaldamine ei sõltu seaduse kohaselt kannatanu nõusolekust. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et kannatanult võiks võtta võimaluse ausale ja õiglasele kohtupidamisele ning tõhusale õiguskaitsele. Kui lühimenetluses kohtuistungil ilmneb, et tsiviilhagi lahendamiseks on vaja koguda lisatõendeid, peab kohus tegema

§ 238

lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi, s.t tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile põhjusel, et kriminaaltoimiku materjal ei ole piisav kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses (vt Riigikohtu otsus nr 3-11-67-16, p 16).

  1. Kannatanu Txxxx Rxxxxx on 16.07.
  2. a esitanud tsiviilhagi. Selle kohaselt on süüdistatav Aleksander Kesa tekitanud kannatanule valu, hingelisi üleelamisi, unehäireid jms. Samuti tundis kannatanu ennast süüdistatava tegevuse tulemusena alaväärsena ning ei julgenud mitu nädalat inimestega suhelda, lisaks sellele ei suutnud ta mingil ajaperioodil üldse maalida. Hagiavaldusest nähtuvalt plaanis Txxxx Rxxxxx minna augustis psühhiaatri juurde. Hagile on lisatud perearsti doktor Vxxxxxxxx Zxxxxxxx tõend, mille kohaselt esinevad patsiendil terviseprobleemid seoses krooniliste haigustega ning käesoleval aastal on patsient korduvalt viibinud haiglaravil. Ühtki viidet sellele, et patsiendil esineksid mingisugused psühholoogilised läbielamised või psühhosomaatilised vaevused, tõendilt ei nähtu.
  3. Kohtuistungil avaldas Txxxx Rxxxxx, et ta peab vajalikuks esitada veel tõendeid. Kohtu hinnangul need võimalikult esitatavad tõendid asja lahendamisel tähtsust ei oma, sealhulgas ei ole need vajalikud tsiviilhagi lahendamiseks.
  4. Esiteks soovis kannatanu Txxxx Rxxxxx esitada helisalvestise enda ja süüdistatava Aleksander Kesa jutuajamisest mai lõpus, kus süüdistatav sisuliselt tunnistab kõike, mis on toimunud. Kohtu arusaamise kohaselt soovis kannatanu sellega tõendada, et süüdistatav tunnistab oma süüd. Samas ei tõendaks see helisalvestis kuriteoepisoodide faktilisi asjaolusid, sest salvestis ei ole kuriteosündmustest, ega tsiviilhagi puudutavaid asjaolusid. Väidetav helifail iseloomustaks ilmselt süüdistatava ja kannatanu omavahelist suhtlust ja üldist läbisaamist. Konkreetsel juhul ei ole see teave vajalik kriminaalasja lahendamiseks. 3
  5. Teiseks soovis kannatanu Txxxx Rxxxxx esitada oma tervisega seotud dokumente viimase poole aasta kohta. Tal on olemas üks haigla epikriis seoses vererõhuga. Kannatanul on väidetavalt olnud kogu aeg xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x
  6. Kohus mõistab, et kannatanu positsioonilt vaadates on tema vererõhu muutused tekitanud Aleksander Kesa käitumine ja ta sooviks täiendavalt tõendada esitatud tsiviilhagi. Sellegipoolest ei saaks kohus isegi juhul, kui sellised tõendid esitatud oleksid, taolist seost süüdistatava käitumise ja kannatanu terviseprobleemide vahel tõendatuks pidada. Kannatanu perearsti poolt väljastatud tõendi kohaselt on tal mitmeid terviseprobleeme ja kroonilisi haigusi, ta on
  7. aastal vajanud korduvalt kiirabi ja on viibinud korduvalt haiglaravil (sh jaanuaris, mis on enne esimest kuriteoepisoodi). Sellises olukorras ei ole võimalik seostada konkreetset muutust kannatanu tervislikus seisundis (isegi, kui terviseseisundi muutumine on tõendatud) süüdistatava käitumisega, veel vähem pidada süüdistatava käitumist kannatanu tervisenäitajate muutumise otseseks põhjuseks ja mõista sellele tuginedes välja tsiviilhagi. Järelikult ei oleks kannatanu poolt esitatavad dokumendid asja lahendamise seisukohalt olulise tähtsusega.
  8. Menetlusökonoomia ning mõistlikult kiire ja efektiivse kohtupidamise põhimõtetest lähtudes oleks kohtul põhjendamatu jätkata kriminaalasja arutamist üldmenetluses, et kannatanu saaks võimaluse esitada väheolulisi või isegi asjassepuutumatuid tõendeid, mis kohtu otsustust ei muudaks. Süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi
  9. Kohtu hinnangul tuleb Aleksander Kesa tegevusele anda kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt teine karistusõiguslik hinnang. Kriminaaltoimikus olevate tõenditega ei ole tõendatud, et kannatanul Txxxx Rxxxxxl tekkis süüdistatava Aleksander Kesa tegevuse tagajärjel tervisekahjustus või süüdistatav põhjustas kannatanule valu.
  10. KarS § 121 lg 1 sisaldab objektiivsest küljest tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Füüsilist tegevust, mis võib küll olla häiriv, kuid mis ei kahjusta teise inimese tervist ega tekita talle valu, käesoleva sätte järgi subsumeerida ei saa. Nii on õiguskirjanduses leitud, et KarS § 121 järgi ei subsumeeru näiteks järjekorras trügimine ja veega pritsimine, sest sellised tegevused põhjustavad vaid ebamugavustunnet ja negatiivseid emotsioone (vt J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2021, lk 485).
  11. Kannatanu Txxxx Rxxxxx ütluste (tl 2-5) kohaselt tuli Aleksander Kesa talle kätega kallale, võttis kaelast kinni ja kägistas umbes 2-3 sekundit, seejärel libises käsi riietele, kust Aleksander Kesa kinni võttis ja raputas. Kannatanu sõnul tekitas Aleksander Kesa talle füüsilist valu ründega kaela piirkonda.
  12. Aleksander Kesa on kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 36-389) 10.03.
  13. a sündmuste kohta avaldanud, et teda ajas vihale Txxxx Rxxxxx esitatud valesüüdistus ning ta võttis Txxxx Rxxxxx riietest rinna eest kinni. Sellega Aleksander Kesa sõnul asi piirdus ning mingit kägistamist ei olnud.
  14. Sündmust nägi vahetult pealt tunnistaja Mxxxxx Kxxx, kes selgitas ülekuulamisel (tl 2729), et ta nägi, kuidas Aleksander Kesa võttis Txxxx Rxxxxxl rinna kohalt pluusist kinni. Tunnistaja ei mäleta, kas kinni võtmine toimus ühe või kahe käega. Tunnistaja arvates mingit sellist vägivalda ei olnud, et Txxxx Rxxxxx oleks viga saanud ja tunnistaja ei näinud ka vajadust politseid kutsuda. Tunnistaja ei ole ülekuulamisel midagi maininud kägistamise kohta. Kohtu hinnangul ei ole võimalik, et tunnistaja seda ei näinud, sest ta viibis ise sündmuse juures süüdistatava ja kannatanu kõrval ning lahutas nad ära. Samuti ei esine ühtki asjaolu arvamaks, 4 et Mxxxxx Kxxxx kelle puhul on tegemist sotsiaalmajas töötava sotsiaaltöötajaga, oleks andnud sündmuse kohta valeütlusi.
  15. Vahetult pärast sündmust helistas Txxxx Rxxxxx Häirekeskusesse ja palus saata politsei. Kõnesalvestise vaatlusprotokollist (tl 23-25) nähtuvalt küsiti kannatanult, kas ta vajab ka kiirabi, millele kannatanu vastas eitavalt. Kirjeldades toimunut, on kannatanu Txxxx Rxxxxx avaldanud üldsõnaliselt, et teda rünnati ja rünne toimus kätega. Järelikult ei tõenda kõnesalvestise vaatlusprotokoll, millist vägivalda kannatanu suhtes kasutati või mida talle täpselt tehti.
  16. Kriminaalasjas on tõendina esitatud ka kannatanu Txxxx Rxxxxx enda poolt tehtud ja 15.03.
  17. a uurijale edastatud fotod ja videod (CD-plaat tl 22), milledest nähtub punetus kannatanu kaelal. Sellega on küll tõendatud, et kannatanu kaelal punetus esines, kuid sellest ei saa järeldada, et punetus tekkis süüdistatava tegevuse tagajärjel.

§ 61lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid kogumis.

Arvestades süüdistatava Aleksander Kesa ja tunnistaja Mxxxxx Kxxxx ütlusi, mille kohaselt kägistamist ei toimunud, ning Häirekeskuse helisalvestise vaatlusprotokolli, mille kohaselt ei ole kannatanu soovinud kiirabi, ei saa fotode ja videotega pidada tõendatuks, et punetus kannatanu kaelal on tekkinud Aleksander Kesa tegevuse tulemusena. Fotod ja videod, mis on tehtud pärast kuriteosündmust iseseisvalt kannatanu poolt, haakuvad üksnes kannatanu enda ütlustega väidetava kägistamise kohta. Järelikult ei tõenda foto- ja videosalvestised Aleksander Kesa süüd KarS § 121 lg 1 järgi.

  1. Süüdistatava Aleksander Kesa ja tunnistaja Marina Keegi ütluste põhjal saab järeldada, et süüdistatav võttis kannatanul rinnust pluusist kinni, kuid ei kägistanud teda. Kannatanu Txxxx Rxxxxx vastupidised ütlused, mille kohaselt teda 2-3 sekundit kägistati, ei lükka eeltoodud järeldust ümber.
  2. Sündmust vahetult pealt näinud tunnistaja Mxxxxx Kxxx ei täheldanud, et Txxxx Rxxxxx oleks kuidagi viga saanud. Asjaolu, et kannatanu keeldus kiirabist, viitab sellele, et ka kannatanu enda hinnangul ta viga ei saanud. Järelikult kannatanule tervisekahjustust ei tekitatud.
  3. Hinnates seda, kas tegemist võis olla valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, tuleb silmas pidada, et tõendatud on üksnes Aleksander Kesa poolne rinnust haaramine. Valu tekkimine kannatanul Txxxx Rxxxxxl on tema subjektiivne aisting, kuid valuaistingu tekkimine peab olema süüdistatava teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav. See tähendab, et objektiivse kõrvalseisja vaatepunktist peab valu olema süüdistatava teo tüüpiline tagajärg. Praegusel juhul see nii ei ole. Kahtlemata võib inimene tunda ebamugavust, kui tal riietest kinni haaratakse, kuid valu tekkimine ei ole riietest kinni haaramise tüüpiline tagajärg. Järelikult ei olnud Aleksander Kesa käitumine valu tekitav kehaline väärkohtlemine.
  4. Tegemist oli väheintensiivse füüsilise kontaktiga, millega põhjustati kannatanule ebamugavusi, kuid mis ei täida KarS § 121 lg 1 objektiivset koosseisu. Seega tuleb tema tegu tulenevalt

§ 268lg-st 6 ümber kvalifitseerida Kar

S § 120 lg 1 järgi. Süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi

  1. 10.03.
  2. a episoodi tõendavad kannatanu Txxxx Rxxxxx ütlused, mille kohaselt Aleksander Kesa karjus ja ähvardas teda maha lüüa. Samal ajal toimus kannatanu ja süüdistatava vahel ka füüsiline konflikt. Samuti on tunnistaja Mxxxxx Kxxx ülekuulamisel sõnaselgelt öelnud, et rinnust kinni hoidmise käigus lubas Aleksander Kesa Txxxx Rxxxxx maha lüüa ja peksa anda. Tunnistaja hinnangul oli Aleksander Kesa sel hetkel päris vihane. Ka Aleksander Kesa ise on ülekuulamisel avaldanud, et ta oli vihane. 5
  3. KarS § 120 dispositsioonis kirjeldatud süüteoga rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades selleks psüühilist vägivalda. Psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega kutsutakse kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib ähvarduse täide viia. Oluline on tähele panna, et KarS § 120 tunnuseid ei saa realiseerida igasuguse ütluse või teoga, mida võib tõlgendada ähvardusena, vaid ähvardamine tähendab vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel. Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (nt realiseerib ähvarduse omakäeliselt või mõjutab teist isikut kannatanule kahju tekitama, vt ka Riigikohtu otsus nr 1-19-1849, p 23).
  4. Olukorras, kus Aleksander Kesa oli vihane, mida tajus ka tunnistaja, ja haaras Txxxx Rxxxxxl rinnust riietest kinni, oli kannatanul põhjust võtta öeldud ähvardusi tõsiselt ja karta selle täideviimist, s.o kehavigastuste tekitamist või isegi surma põhjustamist. Aleksander Kesa võimalusi ähvarduse täideviimiseks suurendab seegi, et kannatanu Txxxx Rxxxxx on liikumispuudega, mistõttu on tal ilmselgelt raskendatud ennast kaitsta või põgeneda.
  5. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale ning asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-59-11, p-d 9.2, 10.2). Kannatanu, kelle liikumine on raskendatud, oli olukorras, kus temast füüsiliselt tugevam isik ähvardas teda peksmise ja tapmisega, hoides tal samal ajal ka riietest kinni. Sellises olukorras tekiks hirm ähvarduse täideviimise eest ka keskmisel mõistlikul kõrvaltvaatajal.
  6. 06.04.
  7. a episoodi tõendavad kannatanu Txxxx Rxxxxx ütlused, mille kohaselt ähvardas Aleksander Kesa teda sotsiaalmaja köögis tapmisega. Txxxx Rxxxxx ka lindistas seda vahejuhtumit ja edastas salvestise uurijale (CD-plaat tl 34). Salvestise vaatlusprotokollist nähtub, et Aleksander Kesa tegi Txxxx Rxxxxxle etteheiteid WC koristamata jätmise pärast ning kasutas vestluse käigus väljendeid “Lõuga ei taha selle eest saada ve?“ ja „Savi on siis, kui ma su sita ära tapan ja kogu lugu nahhui“. Vaatlusprotokollist nähtub seegi, et kannatanu Txxxx Rxxxxx ei algatanud seda sõnalist konflikti ega provotseerinud Aleksander Kesat. Süüdistatav ise on ülekuulamisel avaldanud, et ta võis vihahoos Txxxx Rxxxxxle midagi öelda, kuid päriselt ei olnud tal kavas kannatanule viga teha või teda tappa.
  8. Arvestades lisaks kannatanu tervislikule olukorrale ja füüsilisele allajäämisele sedagi, et tema ja süüdistatava vahel oli umbes kuu aega varem esinenud konflikt, tuleb Aleksander Kesa ähvardusi pidada tõsiseltvõetavaks. Tegemist ei olnud kahepoolse tulise vaidluse käigus väljaöelduga, mida võiks ehk pidada ärplemiseks. Aleksander Kesa hakkas ilma kannatanu poolse provokatsioonita talle etteheiteid tegema ja teda sõimama ning sealhulgas ähvardas teda. Süüdistatava väide, et tal ei olnud päriselt plaanis kannatanule midagi teha, ei tähenda, et tema ähvardus ei olnud kannatanu jaoks tõsiseltvõetav.
  9. 10.05.
  10. a episoodi tõendavad kannatanu Txxxx Rxxxxx ütlused, mille kohaselt ähvardas Aleksander Kesa teda xxxxxxxlinnas (praeguseks endise) xxxxxxxxxxkontori juures, öeldes, et kui nad sotsiaalmajas kokku puutuvad, lööb Aleksander Kesa kannatanu kindlasti maha. Samuti vehkis Aleksander Kesa rusikatega. Sündmust nägi pealt Txxxx Rxxxxx abiline Uxxxxx Txxx, kelle ütluste kohaselt oli Aleksander Kesa joobes ja tahtis Txxxx Rxxxxxga rääkida sellest, miks viimane teda süüdistab. Tunnistaja sõnul tegi Aleksander Kesa kätega õhus löömisliigutusi ja rääkis midagi sellest, et klaarib arved sotsiaalmajas. Tunnistaja sai aru, et Aleksander Kesa tahab Txxxx Rxxxxxle peksa anda. Tunnistaja Uxxxxx Txxx ise mingisugust ohtu ei tajunud ja võttis toimunut kui joobes isiku käitumist, kuid möönab, et Txxxx Rxxxxx 6 võis teisiti tunda. Süüdistatav on ülekuulamisel tunnistanud, et vestlus toimus ning kuigi ta on sõnades lubanud kannatanule haiget teha, siis ta päriselt seda ei teeks.
  11. Arvestades kannatanu Txxxx Rxxxxx tervislikku seisundit ning süüdistatava ja kannatanu vahel varasemalt aset leidnud konflikte, tuleb Aleksander Kesa ähvardusi pidada tõsiseltvõetavaks. Ähvarduste tõsiseltvõetavust suurendab ka see, et Aleksander Kesa tegi kannatanu suunas löömisliigutusi ja kirjeldas oma soovi klaarida arved sotsiaalmajas, kus kannatanu ja süüdistatav pidid varem või hiljem kokku puutuma. Kuigi tunnistaja Uxxxxx Txxx ei näinud Aleksander Kesa käitumises ohtu, ei saa selle põhjal öelda, et ähvardus ei olnud keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale tõsiseltvõetav. Kõikide ülalmainitud asjaolude (kannatanu piiratud liikumine, kannatanu ja süüdistatava vahelised varasemad konfliktid, rusikaga vehkimine, lubadus klaarida arveid sotsiaalmajas, s.o isikute ühises elukohas) annavad alust tunda ähvarduste täideviimise ees hirmu.
  12. Aleksander Kesa on ähvardamise kõigis kolmes episoodis pannud toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
  13. Kriminaalasja materjalid ei anna alust arvata, et Aleksander Kesa oleks kannatanu ähvardamist planeerinud ja pannud teod toime kavatsetult. Pigem kasutas süüdistatav ära sobivaid olukordi, et Txxxx Rxxxxxt paika panna ja talle halvasti öelda. Sealjuures pidi süüdistatav aru saama, et ta oma väljaütlemiste ja käitumisega teist inimest ähvardab.
  14. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  15. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Aleksander Kesa süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi. III Karistus
  16. KarS 120 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  17. Kohtu hinnangul saab Aleksander Kesa süüd pidada keskmisest väiksemaks. Ta on küll lühikese ajavahemiku jooksul kannatanut Txxxx Rxxxxxt korduvalt ähvardanud, kuid sellega ei ole tekitatud kannatanule raskeid tagajärgi. Samuti tuleb silmas pidada, et süüdistatav ei ole tegutsenud plaani ja eesmärgiga kannatanut ähvardada, vaid pigem on olnud tegemist olmekonfliktidest võrsunud pingetega, mis on eskaleerunud. Praeguseks on Aleksander Kesa sotsiaalmajast, kus ta kannatanuga kokku puutus, ära kolinud ja elab kohtuistungil avaldatu kohaselt sõbra juures. Ta teeb juhutöid (lammutus, katusetööd) erinevates kohtades üle Eesti.
  18. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on süüdistatav Aleksander Kesa kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on tal kuus kehtivat karistust aastatest 2010 ja
  19. Seega tuleb karistusandmete põhjal pidada Aleksander Kesat üldiselt seaduskuulekaks isikuks, kelle puhul ei saa rääkida õigusvastasest mõtteviisist või hoolimatusest ühiskonnas kehtiva korra suhtes.
  20. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud mõista Aleksander Kesale karistus oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Prokuröri ettepanek on mõista süüdistatavale KarS § 120 lg 1 järgi karistuseks kaks kuud vangistust. Kuna kohus on kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muutnud ühes kuriteoepisoodis kuriteo kvalifikatsiooni ja tunnistab Aleksander Kesa KarS § 120 lg 1 järgi süüdi kolmes episoodis, mitte kahes, peab kohus põhjendatuks määrata süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. Karistust tuleb lühimenetluse sätete kohaselt vähendada kolmandiku võrra. 7
  21. Kohus ei pea vajalikuks allutada Aleksander Kesa käitumiskontrollile ja vabastada ta karistusest tingimisi KarS § 74 lg 1 alusel. Kriminaalhooldus on KarS §-s 73 ette nähtud karistusest tingimisi vabastamisega võrreldes raskem vangistuse alternatiiv, tulenevalt KarS § 75 alusel määratavast obligatoorsest käitumiskontrollist ja sellest tulenevatest vabadusõiguse piirangutest. Järelikult peab isiku kriminaalhooldusele määramine olema põhjendatud.
  22. Süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, kelle puhul ei ole ka alust arvata, et ta vajaks edaspidiseks seaduskuulekaks toimetulekuks kriminaalhooldaja abi. Aleksander Kesal on olemas elukoht, ta teenib endale juhutöödega sissetulekut ning asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et temast tuleneksid sellised kuriteoriskid, mida peaks maandama kriminaalhooldusega.
  23. Seega vabastab kohus Aleksander Kesa karistusest tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel üheaastase katseajaga. IV Tsiviilhagi
  24. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-de 2 ja 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (p 2).
  25. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
  26. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
  27. Kannatanu Txxxx Rxxxxx palub mõista moraalse kahju hüvitiseks Aleksander Kesalt välja 3500 eurot. Hagiavalduse kohaselt on Aleksander Kesa poolne riietest kinni haaramine ja kägistamine, peksa andmise ja tapmisega ähvardamine ning sõimamised tekitanud Txxxx Rxxxxxle xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
  28. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Praeguses asjas on kohus leidnud, et Aleksander Kesa ei ole Txxxx Rxxxxxle kehavigastusi tekitanud ega tema tervist kahjustanud. Järelikult ei ole sel alusel võimalik tsiviilhagi rahuldada.
  29. Samuti ei ole käesoleval juhul põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine seetõttu, et Aleksander Kesa on kannatanut ähvardanud. Kohus on ülal tuvastanud, et süüdistatav Aleksander Kesa on kannatanu Txxxx Rxxxxxt korduvalt ähvardanud tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega. Küll aga ei ole millegagi tõendatud, et Txxxx Rxxxxx hagiavalduse kirjeldatud arvukad kannatused (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxd jne) tõepoolest esinevad ja kui ka esinevad, siis kas need tulenevad Aleksander Kesa poolsest õigusvastasest käitumisest. Hagiavaldusele on lisatud Txxxx Rxxxxx perearsti tõend, kust ei nähtu, et patsiendil oleksid 8 hagiavalduses märgitud psühholoogilised probleemid või et tema tervis oleks seoses kuriteoepisoodidega ootamatult halvenenud.
  30. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Txxxx Rxxxxx hagi rahuldamata. V Asitõendid
  31. Kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaadid kannatanu poolt edastatud foto-ja videofailidega (tl 22), Häirekeskuse kõnesalvestisega (tl 26) ja kannatanu poolt edastatud helifailiga (tl 34). 48.

§ 126

lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus jätab nimetatud CD-plaadid, mis asuvad kriminaaltoimikus,

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

VI Kriminaalmenetluse kulud 49. Käesolevas kriminaalasjas on menetluse kuludeks sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), mis vastavalt

§ 179

lg 1 p 2 on 876 eurot ning kaitsjatasu (

§ 175

lg 1 p 4) summas 64,80 eurot kohtueelses menetluses ja 672 eurot kohtumenetluses.

  1. Kohus leiab, et kaitsjatasu taotlus on põhjendatud osaliselt. Kaitsja esitatud riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise ja kaitseakti koostamise peale 6 tundi. Arvestades kriminaalasja mahtu ning kaitseakti pikkust ja sisu, on põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul maksimaalselt 4 tundi. Selles osas tuleb väljamõistmisele kuuluvat kaitsjatasu vähendada ja mõista kaitsjale kohtumenetluses osutatud õigusabi eest välja 542,40 eurot.
  2. Vastavalt

§ 180

lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

  1. Aleksander Kesal puudub kindel ja stabiilne sisstulek. Kohtuistungil avaldatu kohaselt teenib ta elatist juhutöödega. Maksukohuslaste registri andmete kohaselt tal
  2. aastal ametlikku sissetulekut ei olnud. Võttes lisaks eeltoodule arvesse ka seda, et Aleksander Kesa tegevus kvalifitseeriti ümber kergema sätte järgi, on põhjendatud jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. 53.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu kokku summas 607,20 eurot jätta riigi kanda. Aleksander Kesalt mõista välja sundraha 876 eurot, mis määrata tasumisele ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Aleksander Kesa on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 73 eurot kuni kogusumma tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.