Otsusele esitas menetlusaluse isik kaebuse Austatud kohus! Resolutsioon:
Väärteomenetluse käigus kuulati üle tunnistaja L, kelle ütlustest nähtub, et tema olles teenistuses patrulltoimkonnas 23.11.2021 Tallinna Lennujaamas kella 11:00 kuni 13:00 ning kell 11:25 sisenes lennujaama avalikule alale ilma kaitsemaskita meesterahvas ja suundus infoleti juurde. Tunnistaja poolt esitatud küsimusele: „miks ta maski ei kanna", vastas isik, et „tervislikel põhjustel". Tunnistaja palus isikul näidata sellekohast tõendit. Menetlusalune isik esitas ViralHelp poolt väljastatud plastikkaardi Alexander Vanin nimele. Kuna tunnistaja jaoks oli see tundmatu dokument, andis ta isiku üle patrullivanemale edasisteks menetlustoiminguteks. Väärteomaterjalidest nähtub, et Alexander Vanin'ile anti 23.11.2021 võimalus katta nägu ja suu kaitsemaskiga. A. Vanin aga seda ei teinud, vaid esitas 23.11.2021 teda kontrollinud ametnikule L dokumendi, mille on väljastanud ViralHelb ning mille pöördel on kirjas, et tegemist on tõendiga, mis vabastab vastavalt VV korraldusele nr 305 maski kandmisest. Kohtuväline menetleja leiab, et antud dokument ei ole ametlik, seega ei vabasta antud tõend kaitsemaski kandmisest. Seda kinnitab ka antud tõendi-kaardi väljaandja kodulehel olev kaardi soetamise informatsioon ja tingimused. Tingimustes on kirjas ühe punktina, et „tunnistus ei anna garantiid läbipääsule, osalemisele, sissepääsule kuhugi, seega keeldumine, mis on seaduslik või ebaseaduslik teid vastu võtta, ei eelda tunnistuse enda kehtetust" (https://viralhelp.me/et/toode/card-explainin-no-mask-reason/). Sellest tulenevalt pidi A. Vanin 3 olema teadlik ja pidanuks sellega ka arvestama, et antud kaart-tõend ei pruugi tagada talle ilma kaitsemaskita sissepääsu avalikesse siseruumidesse. Lisaks 23.11.2021 on menetlusalune isik andnud ütlused, et ta ei ole väärteoprotokolliga nõus. Seadusest tulenevalt ei ole tal kohustust kanda maski, olen terve ning kellelegi lähedale ei läinud. Menetlusalune isik A. Vanin esitas 08.12.2021 antud väärteoasjas avalduse, milles märgib, et peab enda kinnipidamist ebaseaduslikuks, kuna ei ole toime pannud ühtegi õigusrikkumist. Samuti ei ole temalt küsitud ega lastud selgitada tegelikke põhjuseid, miks oli kinnipidamise ajal maskita lennujaamas. Tema arvates vastavalt Vabariigi Valitsuse korralduse punktidele 81-4 ei kehti maski kandmise kohustus, kui see ei ole töö või tegevuse tõttu võimalik. Tema täites MTÜ XXX nimel ülesandeid vabatahtlikuna, viies läbi uuringuid ja see ei võimaldanud maski kandmist ning tema viibimine territooriumil oli kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse nr 305 nõuetega ja NETS seaduse sätetega. Ka ei saa temale kohaldada rahalist karistust, kuna vastavalt ATSS § 8 lg 1 on sunnivahendi kohaldamise üheks eelduseks kirjalik hoiatus aga tema ei ole saanud kirjalikke hoiatusi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse (edaspidi
lg 2 ja 6 nõudeid ja pani toime NETS 462 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja hinnates A. Vanini süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemises, arvestas kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt Alexander Vanin sisenes avaliku siseruumi, s.o Tallinna Lennujaama ilma kaitsemaskita, kui kaitsemask ruumi sisenemisel oli kohustuslik. Kuigi kohtuväline menetleja nendib, et olukord oleks võinud piirduda suulise hoiatusega, kui A. Vanin oleks tööülesandeid täitnud ametniku märkusele katta nägu ja suu kaitsemaskiga aga tema otsustas antud korraldust mitte täita. A. Vanin esitas hoopis ametnikule maski kandmist vabastava tõendi, mis ei ole Eesti Vabariigis aktsepteeritav. Lisaks leiab menetlusalune isik, et tema käitumises puudub süü. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik ei ole aru saanud hetkel maailmas levivast COVID pandeemia tõsidusest ning oma vastutustundetu käitumisega näitab hoopis üleolevat ja hoolimatut suhtumist teiste inimeste suhtes. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud menetluse käigus ka karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kehtivale kohtupraktikale, tuleb karistuse määramisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saab tuvastada konkreetse süüdlase süü suurus vastaval karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid asjaolusid. Kuigi karistusregistri kohaselt puuduvad Alexander Vanin'il ei ole samalaadse teo eest karistatud ning tal puuduvad kehtivad karistused, siis eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt võib esmakordsel nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise rikkumisel isikule mõista kergema karistuse, kui korduva rikkuja puhul. Samas üldpreventatiivsetest eesmärkidest lähtuvalt aga mõjutab nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise rikkumise toime pannud 5 isikute karistamine ka teisi isikuid järgima riigis kehtestatud piiranguid ning suhtuma kaaskodanikesse lugupidavalt ja hoolivamalt. Lähtuvalt eeltoodust, leiab, kohtuväline menetleja, et menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne toimepandud teoga ja puudub karistuse kergendamiseks alus. Võttes arvesse eeltoodut ning lähtudes väärteomenetluse seadustiku 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Väärteotoimikus asuvatest dokumentidest, s.h tunnistaja L ütlustest nähtub, et kaebuse esitaja Alexander Vanin viibis sisetingimustes Tallinnas Lennart Meri lennujaamas üldkasutavas ruumis ja ei kandnud maski. Samuti puudus tal maski kandmist vabastav tõend. Ka kaebuse esitaja tunnistab oma vastulauses, et viibis lennujaamas ilma maskita, kuid leiab, et talle ei kehtinud maski kandmise kohustus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusele nr 305 avalikus siseruumis maski kandmise kohustust ei kohaldata p 81 ap 1-4 toodud alustel. Alexander Vaninil ei olnud aga esitada ühtegi tõendit, mis vabastaks ta maski kandmise kohustusest. Kaebuse esitaja väitis väärteo toimepanemise asjal, et tal on maski kandmisest vabastamiseks tervislik põhjus, mille kohast tõendit tal vastavalt VV 23.08.2021 korralduse p 81 ap 2, ehk tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud tõendit, esitada ei olnud. A. Vanini poolt esitatud ViralHelp kaart ei ole ametlik dokument, mida ka kaebuse esitaja ise tunnistab. ViralHelp kodulehelt on võimalik tellida tõendit-kaarti maski mittekandmise kohta ning kaart väljastatakse isikule tema enda esitatud andmete alusel, s.o isiku enda kinnitusel, et ta on terve ja tal ei ole üritusel käies ilmseid nakkushaiguse tunnuseid. Seega võtab andmete esitaja endale tervishoiuteenuse osutaja ülesanded, tõendamaks, et ta on terve, kuid ülalviidatud korralduse p 81 ap 2 kohaselt peab isik esitama tõendi selle kohta, et kaitsemaski kandmine ei ole terviselikel põhjustel võimalik ja sellise tõendi saab välja anda tervishoiuasutus. Ei menetlusalune isik, ViralHelp ega ka MTÜ XXX ei ole tervishoiuasutuseks ülalmärgitud korralduse p 81 ap 2 mõttes, kes saaks väljastada tõendit maski kandmisest vabastuse kohta tervislikel põhjustel ja 6 kes oleks registreeritud tervishoiutöötajana või tervishoiuteenuseid osutava juriidilise isikuna Terviseametis Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse mõttes. Menetlusalune isik ei ole millegagi tõendanud ka seda, et maski kandmine ei olnud töö või tegevuse iseloomu tõttu võimalik korralduse p 81 ap 4 mõttes. Väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusaluse isiku töökohaks YYY OÜ, millise äriühingu juhatuse liige menetlusalune isik on ja millise äriühingu põhitegevusalaks on äriregistri andmetel hoonete puhastamine. Menetlusaluse isiku selgitustest ega ka kaebusest ei nähtu, et ta oleks täitnud äriühingu põhitegevusalaks olevat tööülesannet. Arvestades aga selle äriühingu põhitegevusala iseloomu võiks järeldada, et kaitsemaski kandmine oleks ilmselgelt sellist tööd tehes vajalik. Menetlusalune isik on oma avalduses kohtuvälisele menetlejale märkinud, et ta töötas MTÜ XXX vabatahtlikuna ja viis läbi uuringuid, kuid kohtuvälisel menetlusel ei pidanud menetlusalune isik seda väidet vajalikuks tõendada. Kaebusele on lisatud 01.11.2021 koostatud tõend, mille kohaselt on menetlusalune isik mittetulundusühingus töötaja, kes aitab teadustöös, mis on seotud transpordiga ja need projektid nõuavad kohapeal viibimist, et aidata läbi viia elanikkonna koolitamist õigusvaldkonnas ja levitada sellega seotud materjale. Seega pidi selline tõend menetlusalusel isikul kohtuvälise menetluse ajal olemas olema, kuid menetlejale ta seda ei esitanud, vaid lisas selle alles kaebusele. Seejuures on MTÜ XXX sama mittetulundusühing, mis väljastab ViralHelp n.n tervisetõendeid selle kohta, et tõendi eest mittetulundusühingule maksnud isik on tõendi väljastajale kinnitanud, et ta on tõendi saamiseks avalduse esitamise hetkel terve. Kuidas maski kandmine isikut suhtlemisel, uuringutel ja projektide tegemisel takistab, ei ole esitatud kaebuses välja toodud. Kogu menetluse kestel erinevates menetlusstaadiumites on menetlusalune isik pidanud vajalikuks erineval põhjusel tõendada seda, et ta ei pea korraldust täitma ja maski kandma, kuid ei ole vaevunud tõendama seda, et ta ei pea maski kandma seadusest tuleneval alusel. Menetlusaluse isiku esitatud vastulause kohaselt oli tema ülesandeks vabatahtlikuna viia läbi teatud uuringuid või tööandja poolt koostatud kirja kohaselt projektid, mis nõuavad viibimist transpordiorganisatsioonides viies läbi õpetusi, koolitusi ning levitada materjale. Kohtu hinnangul ei ole see asjaolu maski kandmist vabastavaks, samuti ei ole kaebuse esitaja esitanud ühtegi tema vastavaid väiteid kinnitavat tõendit, s.o juba kogutud uuringu andmeid, levitatavaid materjale jne, mis tal pidanuks kaasas olema. Kaebuses on märgitud ka seda, et menetlusalune isik läks lennujaama infolauda, et teada saada, milliseid dokumente on vaja lennukiga reisimiseks seoses uute meetmete ja piirangutega COVID-19 leviku tõkestamiseks. Kohus leiab, et kõik need andmed olid ja on kättesaadavad internetist Tallinna Lennujaama kodulehelt ja selleks ei pea lennujaama infolauda kohale minema ei maski kandes ega ka maskita. Samamoodi on kõik vajalikud andmed saadavad ka muudest allikatest internetis, n.t Terviseameti kodulehelt, Vabariigi Valitsuse kodulehelt, kriis.ee jne. Seega on menetlusaluse isiku väited paljasõnalised ja tõendamata ning tuvastamist on leidnud NETS § 462 lg 1 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik viibis sisetingimustes Tallinnas Lennart Meri lennujaamas üldkasutatavas ruumis ja ei kandnud maski, samuti puudus tal maski kandmisest vabastav tõend, millega rikkus NETS § 28 lg 6 sätestatud nõuet. Kaebusele on lisatud ka Synlab Eesti OÜ vastus saatekirjale, millest nähtuvalt on 25.11.2021 Alexander Vaninilt võetud proovi SARS koroonaviirus 2 RNA tulemus negatiivne. Mida sellega on soovitud tõendada, jääb kohtule arusaamatuks. Negatiivse tulemusega proovi analüüs ei vabasta isikut VV 23.08.2021 korralduses nr 305 sätestatud avalikus siseruumis maski kandmise kohustusest. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NETS § 462 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise kaudselt tunnistanud, tunnistades maski mitte kandmist, kuid leides, et tal oli selleks õigus. Kuna menetlusalune isik 7 viibis sisetingimustes Tallinnas Lennart Meri lennujaamas üldkasutatavas ruumis ja ei kandnud maski, mille kandmisest vabastav tõend tal puudus, siis rikkus menetlusalune isik NETS § 28 lg 6 sätestatud kohustust ja tegemist on väärteoga NETS § 462 lg 1 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri teabebüroo menetluskvaliteedi grupi vanemkorrakaitseametnik Krista Jõessar, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ja politseiametnik lg 31 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Menetlusalune isik leiab kaebuses, et kohtuväline menetleja ei ole vajalikul määral põhjendanud, miks tuleb menetlusaluse isiku vastulause ning esitatud argumendid tähelepanuta jätta, samuti seda, et väärteoprotokollis ja väärteootsuses puudub vajalikul määral rikkumise kirjeldus ja väidetav rikkumine on tõendamata. Kohus ei saa menetlusaluse isiku toodud väidetega nõustuda, kuivõrd nii väärteo protokollis kui väärteo otsuses on selgelt ja üheselt mõistetavalt rikkumise kirjeldus välja toodud, ei ole rikutud VTMS § 69 toodud nõudeid väärteoprotokollile ning VTMS § 74 toodud nõudeid väärteootsusele, väärteomaterjalides kogutud tõenditega on isiku süü tõendatud. Samuti on väärteo otsuses selgelt põhjendatud, miks on menetlusaluse isiku vastulauses toodud argumentidega jäetud arvestamata, kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud enda väiteid tõendavaid dokumente. Menetlusalune isik leiab, et seadust on rikutud ka seetõttu, et temale ei ole kaitsjat antud, kuigi ta seda väärteoprotokollis nõudis. Vastavalt VTMS § 19 lg 2 on menetlusalusel isikul õigus oma kaitsjaga ühendust võtta. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oma õigust oleks kasutanud või kohtuväline menetleja oleks selle õiguse kasutamist kuidagi takistanud. Menetlusalusel isikul oli kogu aeg võimalus temal olemasolevaid sidevahendeid kasutades kaitsjaga ühendust võtta. Väärteomenetluse seadustik ei kohusta kohtuvälist menetlejat menetlusele allutatud isikule kaitsjat andma, vaid isikul endal on õigus kaitsjaga ühendust võtta. Samuti on menetlusalusel isikul VTMS § 22 lg 1 kohaselt õigus kaitsjale riigi õigusabi korras, mille andmine otsustatakse vastavalt Riigi õigusabi seaduse § 9 sätestatud tingimustel ja menetlusaluse isiku taotluse alusel, kuid väärteoasja materjalidest nähtuvalt menetlusalune isik vastavat taotlust esitanud ei ole. Seega väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati NETS § 462 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. NETS § 462 lg 1 kohaselt karistatakse NETS § 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra vähesel määral ületavas määras. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et menetlusalusele isikule oli teada Eesti Vabariigis kehtestatud maski kandmise kohustus, kuid siiski ta seda ei täitnud, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult, s.t menetlusalune isik seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see ka saabub. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 8 Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik viibis sisetingimustes Tallinnas Lennart Meri lennujaamas üldkasutatavas ruumis ja ei kandnud maski, samuti puudus tal maski kandmist vabastav tõend, millega rikkus NETS § 28 lg 6 sätestatud nõuet ja pani toime NETS § 462 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on NETS § 462 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Hinnates menetlusaluse isiku süüd NETS § 462 lg 1 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et menetlusalune isik oli teadlik Eesti Vabariigis kehtestatud maski kandmise kohustusest sisetingimustes üldkasutatavas ruumis, kuid siiski otsustas seda nõuet mitte täita. Menetlusalusel isikul ei olnud esitada nõuetele vastavat tõendit, mis vabastaks teda maski kandmise kohustusest, seevastu esitas politseiametnikele tervisetõendi küsimise peale plastikkaardi, mis on ostetud mittetulundusühingult ja see väljastati talle tema enda esitatud andmete kohaselt. Seega on tegemist mittetulundusühingu omaalgatuslikult väljastatud tõendiga, mis ei tõenda mitte midagi ja mis ei anna tõendi esitajale ühtegi õigust ega vabasta tõendi esitajat ka ühestki kohustusest. Seega oli isik juba eelnevalt meelestatud maski kandmise kohustuse eiramisele ning hankinud endale nõuetele mitte vastava tõendi, mida vajadusel esitada, et põhjendada kohustuse eiramist. Antud käitumise puhul nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et menetlusalune isik ei ole aru saanud maailmas levivast COVID pandeemia tõsidusest ning sellega seoses kehtestatud piirangutest, otsustab neid mitte täita, millega omakorda näitab välja hoolimatut ja üleolevat suhtumist teiste inimeste suhtes ning allumatust elanikkonna tervise kaitseks kehtestatud korrale. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja lahendi tegemisel ei tuvastanud. Menetlusalune isik ei ole oma tegu kahetsenud, leiab, et ta ei ole temale etteheidetud tegu toime pannud ning menetlusaluse isiku selgitustest, avaldusest ja kaebusest nähtub pigem enda õigusrikkumise õigustamine. Seega ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitajal kehtivad karistused puuduvad. Samuti ei ole kohtul andmeid, et menetlusalune isik oleks vahepealsel ajal mõne õigusrikkumise toime pannud. Kohus leiab, et sellise asjaoluga on kohtuväline menetleja ka arvestanud, kuivõrd kehtivate karistuste olemasolul olnuks ilmselgelt ka karistus rangem. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Vabariigi Valituse kehtestatud korrad on vajalikud hetkel maailmas leviva COVID pandeemia tõkestamiseks ning need on kõigile inimestele täitmiseks nii isiku enda kui teiste inimeste heaolu silmas pidades. Vastavate korralduste rikkumiste puhul isikute karistamine annab ühiskonnale teadmise, et selline teisi ohustav käitumine on karistatav, mõjutab antud korraldusi järgima ning suurendab teiste inimeste turvatunnet avalikes ruumides senini keerulise pandeemia perioodil. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetelja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja 9 eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et keskmist määra veidi ületav karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Mis puudutab kaebusele lisatud otsust väärteoasjas nr 2315,21,004976, millest peaks karistuse määramisel juhinduma, peab kohus vajalikuks märkida, et ükski kohtuvälise menetleja ega mõne maakohtu otsus ei ole kaebust läbi vaatavale maakohtule siduv. Igas väärteoasjas on erinevad süüteo toimepanemise tehiolud ning kaebusele lisatud kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, et selles väärteoasjas menetlusalune isik oleks kontrollijale esitanud mõnda tõendit, mis ei tõenda midagi ja peaks tõendi esitaja arvates andma talle õiguse maski kandmise kohustust eirata, s.t teises väärteoasjas ei olnud menetlusalune isik süüteo toimepanemiseks nii põhjalikult ette valmistunud ja vaid püüdis ennast õigustada. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.