lg 11 ning § 1004 lg 4 kohaselt avalduse vastustaja otsuse uuesti läbivaatamiseks. Vastustaja (või hilisemalt
lg 2 kohaselt Siseministeeriumi) otsusest võib sõltuda käesoleva vaidluse lõplik tulemus. Kaebaja palub esmalt rahuldada esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel peatada käesolev menetlus kuni kaebaja viisa pikendamise taotluse lõpliku läbivaatamiseni (uuesti läbivaatamine Politsei- ja Piirivalveameti ning vajadusel ka Siseministeeriumi poolt).
lg 1 ja VSS § 2 lg 1 kohaselt peab Eestis viibimiseks välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kaebajal puudus ettekirjutuse tegemise ajal ja puudub ka praegu Eestis viibimiseks seaduslik alus. Seega oli vastustajal ettekirjutuse tegemiseks õiguslik alus ja ühtlasi ka vastav kohustus. VSS § 7 lg 1 ei anna vastustajale kaalutlusõigust otsustamaks, kas isiku suhtes on vajalik lahkumisettekirjutuse tegemine või mitte, olles tuvastanud, et isik viibib Eestis ebaseaduslikult. Eelnevat ei muuda ka asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud PPA 15.02.2022 otsuse nr 2022/717/302 viisa andmisest keeldumise kohta. Kaebaja ei saa ka Eestis viibimist seadustada (
lg 1 p 1), sest viibimisõiguse saamiseks peab ta ilmtingimata lahkuma Schengeni alalt ning taotlema viisat välisesinduses. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (nõndanimetatud pöördumatud tagajärjed). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi 2
lg 31 kohaselt ei ole haldusaktiga pandud kohustus Eestist lahkuda välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus
Sellest järeldub, et lahkumisettekirjutuse koostamine VSS § 2 lg 1 ja § 7 lg 1 alusel oli õiguspärane. Taolistes situatsioonides on vaidlustatud lahkumisettekirjutusi pigem osaliselt ehk sissesõidukeeldusid puudutavas osas, kuid antud juhul ei ole kaebaja suhtes sissesõidukeeldu kohaldatud. Seega on kaebus perspektiivitu ning lahkumisettekirjutuse tühistamise nõudega ei saavutata õigust Eestis viibida. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei või olla kaebus (nõue) ilmselgelt perspektiivitu. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest õiguskaitse kohaldamise eelduslikud tingimused ei ole täidetud. Ühtlasi tagastab kohus kaebuse selle ilmselge perspektiivituse ning eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktidele 1 ja 2. 7. Käesoleva määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.