Plus Capital (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse H. A.´i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on kostja ja AS L vahel 11.07.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 17.01.
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult 2 põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi, lepingutasu, sissenõudmiskulude ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 300 euro, intressi 36,6 euro, sissenõudmiskulu 25 euro, sissenõutavaks muutunud viivise summas 18,02 euro ja alates 01.10.2021 väljamõistetava viivise osas kuni võlgnevuse tasumiseni. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 40,10 (58,12 – 18,02) eurot. 2.
Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). 2.3. Kohus on tuvastanud, et hageja arvestab viivist laenulepingu eritingimuste ja laenulepingu üldtingimuste punkti 7.2 alusel lepingus kokku lepitud lepingujärgse intressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 25,9%. Kohus on seisukohal, et laenulepingu nr xxxx üldtingimuste punkt 7.2, mille kohaselt, juhul kui laenusaaja jätab maksetähtpäevaks tasumata või tasub mittetäielikult osamakse või mis tahes muu lepingu alusel tasumisele kuuluva summa, on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist, mida arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt eritingimustes sätestatud määras ja laenulepingu nr xxxx eritingimuste punkt, mille kohaselt on viivisemääraks lepingujärgse intressi aastane määr, on tühised. Lepingus kokkulepitud intressi määraks on 25,9% aastas. Arvestades, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt
lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on käesolevalt laenulepingu üldtingimustes viivise kohta sätestatu puhul tegemist tühiste tüüptingimustega, kuivõrd see kahjustab kostjat ebamõistlikult. 3 VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Kohus on seisukohal, et üldtingimuste ja eritingimuste punkt, mille kohaselt kaasneb maksetega hilinemisel krediidiandja õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras, on tühine. Lepingus kokkulepitud intressi määraks on 25,90% aastas. Laenulepingus märgitud viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on laenulepingu üldtingimuste viivise kohta sätestatud punkt tühine aastas arvutatava 25,90% suuruse viivise määra osas. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 25,90 % aastas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab võlasummalt 300 eurot perioodi 31.12.2020 kuni 30.09.2021 (274 päeva) eest viivist järgnevalt: Võlaperiood % aastas 31.12.2020 - 31.12.2020 01.01.2021 - 30.06.2021 01.07.2021 - 30.09.2021 Kokku 8 8 8 % päevas Summa päevas 0,021858 0,065574 0,021918 0,065753 0,021918 0,065753 Perioodis päevi 1 181 92 Perioodi summa 0,065574 11,901293 6,049276 18,02 Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivised alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni (perioodi 31.12.2020-30.09.2021 eest) summas 18,02 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 90 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 419,72 eurot (põhinõue 300 eurot + intress 36,6 eurot + sissenõudekulud 25 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 58,12 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 379,62 eurot (põhinõue 300 eurot + intress 36,6 eurot + sissenõudekulud 25 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 18,02 eurot). Kohus jätab
lg 1 alusel hageja menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses kostja enda kanda. 4 4. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 500 eurot tasuda riigilõiv summas 100 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuga), kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 100 eurot ilma käibemaksuta (120 eurot käibemaksuga) tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (nt Riigikohtu lahend 3-2-1-131-16, 3-2-1-159-16). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on lepingulise esindaja kulu põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on käesolevas menetluses tehtud toimingutele piisav ajakulu 2 tundi. Kohtu hinnangul on 2 tundi piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 340 eurot (riigilõiv 100 eurot + lepingulise esindaja kulud 240 eurot). 5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 6. Kuivõrd kohus jätab 90% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 306 eurot (340 x 90%). 7. Hageja taotlusel märgib kohus
lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.