Obsah (6)

§ 15§ 68§ 14§ 2§ 74§ 18

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2022 , Tallinn Haldusasja number 3-22-486 Haldusasi Politsei- ja Piiriv

) § 23 lg 1 alusel kuni isiku välja saatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku suhtes ei ole võimalik muid järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada (

§ 15

lg 1) ja on olemas põgenemise oht ning välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (

§ 15lg 2 p 1, 3).

Lisaks taotles PPA Tallinna Halduskohtult luba Xi kinnipidamiseks Pärnu arestimajas kuni 04.03.2022 (k.a) ning isiku kinnipidamiskeskusesse konvoeerimiseks hiljemalt 05.03.2022. X soovib jõuda Saksamaale, kus elavad tema ema ja kaks venda. Eestis ei soovi ta varjupaika taotleda, kuna tema eesmärk on jõuda Saksamaale. X väidab, et Serbias ta ei taotlenud varjupaika. Serbias vormistati talle Subotica vastuvõtukeskuse kaart, mille alusel ta sai süüa. EURODAC-i päringu vastusest selgus, et isikult võeti 15.12.2021 sõrmejäljed Bulgaarias. PPA saatis Bulgaariasse päringu küsimusega, kellena isik registreeriti ning mis menetluse raames sõrmejäljed võeti. Vastust veel ei ole. Q väitis, et ei tunne Xi, kuid nad kohtusid Serbias smuugeldaja kaudu, kes pani neid ühisele veokile Saksamaale sõiduks. Eestis väljusid nad veoautost lagedal platsil, mida ümbritsesid puud. Nad kõndisid 5-10 minutit ja siis nägid bensiinijaama, kust ostsid suitsu. Kuna neil ei olnud aimugi, kus nad olid, palusid müüjal helistada politseisse, et politsei aitaks neil Saksamaale minna. Isikut ei ole võimalik tagasi saata Afganistani, kuna seal on tema elu ohus. Samuti ei ole Xi võimalik koheselt Serbiasse tagasi saata, kuna tal puudub reisidokument ning reisidokumendi vormistamist ei ole võimalik teha 48 tunni jooksul. Samuti on kahe riigi vahel vajalik läbida kooskõlastusprotseduurid. Eesti ja Serbia peavad omavahel kooskõlastama tagasivõtupalve. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei ole võimalik, kuna Xil puudub reisidokument ning elukoht Eestis. Paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna esineb välismaalase põgenemise oht

§ 68p 3 alusel.

X on tuvastatud tema ütluste järgi. Samuti kinnitab isik, et soovib jõuda Saksamaale, millest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ja Schengeni alalt lahkuda (

§ 68p 6).

Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toime tulekuks. Vastavalt

§ 14lg-le 1 saadetakse välismaalane Eestist välja Serbiasse.

1. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud.
2. X selgitas, et ta ei tea, kuidas ta üldse Eestisse sattus, teda sõidutati siia, kuid ta soovis minna Saksamaale. Ta on võtnud 4500 euro suuruse laenu selleks, et Afganistanist turvalisse riiki jõuda. Nad lahkusid Afganistanist 8 kuud tagasi. Isik palus, et ta saadetaks Eestist ära kiiremini kui 2 kuud, ta soovib minna Saksamaale kus on tema ema ja kaks venda. Ta selgitas, et tal on astma ja ta tunned end kinnipidamiskeskuses väga halvasti, tal on seal lämmatav tunne. Istungi lõpus leidis ta, et võib o9lla soovib ta taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 7.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lgle 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Xil puuduvad isikut tõendavad dokumendid. PPA tegi Xile 24.02.2022 ettekirjutuse nr 1052252830 Eestist lahkumiseks koheselt, kuid mitte hiljem kui 24.02.2022. Pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse lahkumisettekirjutust täitnud välismaalane vastavalt

§ 14lg-le 1 ja § 15 lg-le 1 Eestist välja Serbiasse.

Samas kohaldas PPA Xile Schengeni alale sissesõidukeelu 3 aastaks tema lahkumiskohustuse täitmise päevast alates vastavalt

§ 74lg-le 3.

8.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik. 2

§ 15

lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada

§ 15

lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 p-de 1–3 alusel võib isikut kinni pidada eelkõige siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht; välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Xi puhul kohaldub

§ 15lg 2 p-d 1 ja 3.

10.

§ 68

p 6 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus. X selgitas 24.02.2022 PPA-le, et soovib minna Saksamaale, kus elavad tema ema ja kaks venda. Ei soovi Eestisse jääda ega siin varjupaiga taotlust esitada. Samuti ei soovi varjupaika taotleda Serbias, kuna Serbia on vaene maa. Serbiasse naasma on nõus sobivama lahenduse puudumisel, kuid ei ole nõus seal olema üle ühe kuu. Arvestades Xi seisukohti, peab kohus tõenäoliseks, et ta lahkub koheselt Eestist ning põgeneks mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki, eelkõige Saksamaale.

1. Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274 p 9). PPA on esitanud taotluse Xi kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kaheks kuuks. Kaks kuud on küll suhteliselt pikk aeg, kuid arvestades, et isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid, ta ei soovi Eestis viibida ega Serbiasse naasta, on tõenäoline, et ilma kinnipidamiskeskusesse paigutamiseta ei ole võimalik tulemuslikult lahkumisettekirjutust täita.
2. Kohus leiab, et Xi kinnipidamise eeldused on täidetud. Xi kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada leebemaid,

§-s 10 loetletud meetmeid. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toime tulekuks. Ei Eesti ega rahvusvaheline õigus ei võimalda isiku saatmist Saksamaale, kus ta varjupaika taotlenud ei ole. Hetkel tuleb oodata ära EURODACi vastus Bulgaariast ja siis selgub edasine. Afganistani isikut ei saadeta, kuid varjupaika tuli taotled esimeses turvalises riigis.

1. Kohus rahuldab PPA taotluse Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.04.2022 (k.a). Lisaks annab kohus loa Xi kinnipidamiseks Pärnu arestimajas kuni 04.03.2022 (k.a) ning tema kinnipidamiskeskusesse konvoeerimiseks hiljemalt 05.03.
2. (allkirjastatud digitaalselt) 3