Obsah (6)

§ 23§ 65§ 164§ 158§ 661§ 12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-10041 Kohtuasi

§ 23lg-st 1-3.

Pankrotihaldus palus määrata tasu vastavalt ülesannete täitmisele kuuluvale ajale ning taotles tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 56.72 eurot tunnis. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 36.5 tundi ehk tasu moodustab 2070.23 eurot. Maakohus leidis, et märgitud summas tasu on mõistlik, põhjendatud, kooskõlas tehtud töö mahuga ning ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve. Kohus mõistis ajutise halduri tasu 2070.23 eurot välja pankrotivarast. Määruskaebus 2

1. Swedbank AS (võlausaldaja) esitas Harju Maakohtu
2. novembri
3. a määruse peale määruskaebuse, millega palus rahuldada määruskaebuse ning tühistada maakohtu määruse.
4. Võlausaldaja märkis, et Harju Maakohtu
5. novembri
6. a määrusega määratud menetluse jätkumise deposiidi summa arvestuse aluseks oli pankrotihalduri
7. novembri
8. a aruandes esitatud menetluskulude summa 3467.50 eurot 36,5 tehtud töötunni eest. Arvestuses aga nähtub, et pankrotihaldur on teinud toiminguid 29 tunni ulatuses kokku 2897.50 euro väärtuses. Maakohus jättis selle ebakõla põhjuse välja selgitamata ning määras deposiidi summa valesti.
10. novembri
11. a aruandes määras pankrotihaldur enda töötasu suuruseks terve pärandvara väärtuse ehk 2070.23 eurot, kuid palus vähendada tema tunnitasu 56.72 eurole töötunni eest, mis kokku arvestades tema poolt esitatud 36.5 töötunniga annab kogu pärandvara suuruse. Pankrotihalduri
12. augusti
13. a kuluaruandes toob pankrotihaldur välja, et prognoositav töömaht saab olema 42 tundi ja tasu selle eest 3990 eurot. Sellest olenemata taotles pankrotihaldur tasu toimingutasuna vastavalt

§ 65lg-le 113 ehk 1752 eurot.

1. Võlausaldaja asus seisukohale, et pankrotihaldur on tööülesannete täitmisel võtnud ette põhjendamatult palju sisutuid tegevusi, et paisutada töötundide mahtu suuremaks. Pankrotihalduri võlausaldajale saadetud tööülesannete loetelust on näha, et ette on võetud perspektiivituid uurimistoiminguid ja hangitud infot kohtadest, mis ei oma potentsiaali pankrotivara suurenemisel.
2. Võlausaldaja leidis, et deposiit menetluse jätkamiseks oli põhjendamatult suur ja õige pankrotihalduri tasu korral oleks deposiit olnud õigustatud ning ka võlausaldajate poolt tasutav. Lisaks leidis võlausaldaja, et pankrotihalduri tasu suurus oleks pidanud olema tema enda taotletud toimingutasu ehk 1752 eurot. Pankrotihalduri seisukoht
3. Pankrotihaldur palus jätta võlausaldaja määruskaebuse menetlusse võtmata, alternatiivselt jätta määruskaebus läbi vaatamata või alternatiivselt jätta määruskaebus rahuldamata.
4. Pankrotihaldur tugines

§ 164

lg-le 2 ning märkis, et võlausaldaja ei ole enne kaevatavat kohtumäärust esitanud vastuväidet võlgniku pankrotimenetluse lõpetamisele, kuigi oli teadlik halduri aruandest pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 158lg 1 alusel ja deposiidi maksmise ettepaneku Harju Maakohtu 17.

novembri

1. a määrusest, mistõttu puudub võlausaldajal määruskaebuse esitamiseks kaebeõigus.
2. Pankrotihaldur märkis, et deposiidisumma ei ole seotud ega tulene halduri tasust, vaid prognoositakse eeldatavast tegevusmahust ja ülesannetest pankrotihalduri praktilise kogemuse ja kohtu kaalutluse põhjal. Võlausaldaja deposiidi arvutused ei ole õiged. Haldur asus seisukohale, et maakohus on õiglaselt kaalutlenud ja määranud tasutava deposiidisumma suuruse, deposiidisumma määramine ei ole vaidlustatav.
3. Seoses töötasu suurusega selgitas pankrotihaldur, et pankrotihaldur ei saa määrata enda töötasu suurust, vaid saab taotleda kohtult vastava kalkulatsiooni alusel koostatud töötasu suuruse kinnitamist. Aruande koostamise aja seisuga oli

§ 23lg 3 kohaselt pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 116.80 eurot, alates 1.

jaanuarist

1. a 130.80 eurot. 3
2. Pankrotihaldur tegi maakohtule ettepaneku arvestada asja keerukusest, mahust ja pankrotihalduri kutseoskusest tulenevalt pankrotihalduri töötunni tasuks 95 eurot töötunni eest. Arvestades pankrotihalduri ülesannete täitmiseks kulunud aega 36.5 tundi moodustus seega pankrotihalduri õiges määras tasu suurus 3467.50 eurot. Kuivõrd võlgniku pankrotivarast on võimalik pankrotihalduri töötasuks maksta üksnes 2070.23 eurot, taotleski pankrotihaldur summa 2070.23 euro, mitte 3467.50 euro kinnitamist töötasuks. Väiksema töötasusumma taotlemine ei tähenda, et pankrotihaldur vähendas tehtud töö hulka ja töötasu väärtust. Kuivõrd pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsioon koostatakse eelduslikult, siis see võib, kuid ei pruugi lõpptulemusena kattuda tegeliku töömahuga. Kuna võlausaldajate
3. augusti
4. a esimene üldkoosolek ei andnud pankrotihalduri koostatud kalkulatsioonile hinnangut ega kinnitanud seda, siis pole toimingutasu ettepanek, mille puhul kuluarvestust ei peeta, pankrotihaldurile siduv. Pankrotihaldur asus planeeritud ülesandeid täitma, pidades oma tegevuse kuluarvestust, mille esitas kohtule koos
5. novembri
6. a aruandega.
7. Kuna pärandajast võlgnikul vara ei olnud, ei olnud pankrotihalduril muud võimalust kui uurida võlgniku varasemat elukorraldust, suhtlusringi ja tegevust (sh kriminaalset) eesmärgiga leida fakte võimalike (kahju)nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu eesmärgiga suurendada pankrotivara. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas pankrotihaldurile tasu määramisel

§ 65ja § 661 ebaõigesti ning jättis põhjendamata pankrotihalduri tasu suuruse.

18. Kolleegium märgib esmalt, et võlausaldajal oli praegusel juhul õigus esitada määruskaebus maakohtu määrusele, millega kohus lõpetas pankrotimenetluse raugemise tõttu

§ 158

alusel vaatamata

§ 164

lg-s 2 sätestatule.

§ 164

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lg-le 2 või § 163 lg-le 2 vastuväite. Samas ei näe pankrotiseadus ette vastuväite esitamise võimalust pankrotimenetluse lõpetamisel

§-s 158 sätestatud alusel. Määruskaebuse esitanud võlausaldaja ei ole niisugust vastuväidet menetluses ka esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 164

lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirang on kohaldatav üksnes sellistel juhtudel, kui seadus võimaldab esitada pankrotimenetluse lõpetamisele vastuväite. Kuna pankrotiseadusest ei tulene vastuväite esitamise võimalust pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu

§ 158

alusel, siis on võlausaldajal õigus esitada pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebus ka ilma, et ta oleks esitanud eelnevalt

§ 164lg-s 2 nimetatud vastuväite.

1. Võlausaldaja vaidlustab määruskaebuses pankrotihaldurile määratud töötasu suurust. Pankrotihaldur tõi
2. augusti
3. a kuluaruandes välja, et prognoositav töömaht saab olema 42 tundi ja tasu selle eest 3990 eurot ning taotles tasu toimingutasuna vastavalt

§ 65lgle 113 1752 eurot.

1. novembri
2. a aruandes tegi pankrotihaldur kohtule ettepaneku kinnitada pankrotihalduri tasu ajaperioodi
3. juuli
4. a kuni
5. november
6. a eest ajatariifi arvestades 2070.23 eurot. Võlausaldaja hinnangul on pankrotihaldur enda tööülesannete täitmisel võtnud ette põhjendamatult palju sisutuid tegevusi, et paisutada töötundide mahtu suuremaks. 4 20.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 12 järgi kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Samas näeb füüsilise isiku pankrotimenetluse korral

§ 65

lg 113 ette erisuse, seda eelkõige halduri töö lihtsustamiseks, vabastades ta ajaarvestuse pidamise kohustustest.

§ 65

lg 113 kohaselt võib haldur füüsilise isiku pankrotimenetluses taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Kuna tööaja arvestuse pidamine on haldurile täiendav ülesanne, on halduril võimalik valida, kas ta soovib seda kohustust füüsilise isiku pankrotimenetluses täita või nõustub füüsilise isiku pankrotimenetluse läbiviimise eest saama tasu toimingutasu põhimõttel. 21. Halduri tasu ja kulutuste kalkuleerimine on sätestatud

§-s 661, mille lg 1 kohaselt esitab haldur enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Haldur peab menetluse planeerimisel ja läbiviimisel püüdlema selle poole, et menetluskulud ei oleks suuremad kui vajalik. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Kalkulatsiooni koostamisel lähtub haldur selle koostamise ajaks teadaolevatest asjaoludest ja oma kogemuslikust hinnangust. Kohtul ja võlausaldajal on õigus esitada haldurile kalkulatsiooni kohta arvamusi ja ettepanekuid. Haldur peab seejuures teatama kalkulatsioonis, mis esitatakse nii kohtule kui ka võlausaldajatele enne võlausaldajate esimest koosolekut, kas soovib tasu ühekordse toimingutasuna või mitte. Võlaõigusseaduse tähenduses on kalkulatsiooni puhul tegemist mittesiduva eelarvega (VÕS § 639 lg-d 1 ja 2), mida võlausaldajate üldkoosolek ei peagi kinnitama. Mittesiduv eelarve kujutab endast esialgset tööde maksumuse kalkulatsiooni, mis on üksnes aluseks töövõtja lõpliku tasunõude suuruse määramisel, viimane sõltub tegelikust tööde läbiviimise käigus selguvast töö mahust ning selle läbiviimise kulukusest. Eelarve määrab seega üksnes tasu arvestamise põhimõtted. Juhul, kui halduril tekib kalkulatsiooni ületamise vajadus, peab ta

§ 661

lg 2 kohaselt teavitama sellest viivitamatult kohut ja võlausaldajate üldkoosolekut. Sama põhimõtet toetab mittesiduva eelarve olulise ületamise puhul VÕS § 639 lg

2. Käesolevas menetluses on pankrotihaldur
3. augusti
4. a kuluaruandes välja toonud, et prognoositav töömaht saab olema 42 tundi ja tasu selle eest 3990 eurot ning taotlenud tasu toimingutasuna vastavalt

§ 65lg-le 113 1752.00 eurot.

1. novembri
2. a aruandes taotles pankrotihaldur enda töötasu tunnitasuna

§ 12alusel summas 2070.23 eurot.

Kolleegiumi hinnangul ei ole iseenesest välistatud, et pankrotihaldur võib menetluse alguses küsida tasu toimingutasuna

§ 65

lg 113 mõttes, kuid hiljem muuta enda otsust ja taotleda tasu tunnitasuna

§ 65lg 12 mõttes.

Selleks peavad aga üldjuhul esinema sellised uued asjaolud, mis tingivad tasu kalkulatsiooni põhimõtte muutmise vajaduse, sest vastasel juhul 5 saaks pankrotihaldur toimingutasuna põhjendamatult väikese tasu. Pankrotimenetluses peab olema tagatud, et pankrotihalduri tasu kujunemine oleks prognoositav ja läbipaistev, et nii kohus kui võlausaldajad mõistaksid, milliste ülesannete täitmise eest haldur tasu küsib ning kuidas on nõutav tasu kooskõlas pankrotimenetluse tulemustega. Arvestades mh ka

§ 661

lg-st 2 tulenevat kohustust, peab pankrotihaldur tasu kalkulatsiooni põhimõtte muutmise vajadust põhjendama. Käesoleval juhul ei ole pankrotihaldur ei maakohtule esitatud

1. novembri
2. a aruandes ega ka vastuses määruskaebusele esile toonud selliseid põhjuseid, mis õigustaksid tasu muutmise vajadust. Vastupidi,
3. novembri
4. a aruandes nähtub, et pankrotimenetluse kulude kalkulatsioonis näidatud toimingud on mõnevõrra vähenenud (tl 43 p). Seega ei ilmne, miks pankrotihaldur muutis tasu nõudmise alust. Kolleegium märgib, et välistatud peab olema selline olukord, kus pankrotihaldur nõuab tunnitasu

§ 65lg 12 mõttes ainuüksi enda tasu suurendamise eesmärgil.

23. Pankrotihalduri tasu suuruse määramisel on primaarseks normiks

§ 65

lg 2, mille esimese ja teise lause kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Seega olenemata sellest, kas pankrotihaldur nõudis tasu toimingutasuna

§ 65

lg 113 või tunnitasuna

§ 65

lg 12 järgi, pidi maakohus hindama pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. 24. Ringkonnakohtu hinnangul ei kontrollinud ega analüüsinud maakohus

§ 65lg 2 teises lauses nimetatud asjaolusid.

Maakohus leidis üldsõnaliselt, et pankrotihalduri taotletud tasu 2070.23 eurot on mõistlik, põhjendatud, kooskõlas tehtud töö mahuga ning ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve. Seejuures ei hinnanud maakohus pankrotihalduri kalkulatsioonis ja aruandes esitatud kalkulatsioonide põhimõtete erinevust. Lisaks ei pööranud maakohus tähelepanu, et aruandes esitatud toimingutele kulus 29 tundi aruandesse märgitud 36,5 tunni asemel, millest tulenevalt, võttes arvesse halduri töötunnitasu 56.72 eurot, moodustaks töötasu 1644.88 eurot. Arvestades

§ 65

lg-s 2 ja §-s 661 nimetatud tuvastamist vajavate asjaolude ulatust ning seda, et kui maakohus määraks asja uuel läbivaatamisel pankrotihaldurile taotluses soovitust erineva tasu, võib see anda aluse muuta ka teisi lõpparuandes sisalduvaid arvnäitajaid (

§ 158

, 162), peab kolleegium vajalikuks saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Võlausaldaja on määruskaebuses väitnud, et maakohtu määratud deposiit menetluse jätkamiseks oli põhjendamatult suur. Kolleegium märgib, et vaidlustatud kohtumäärusega deposiiti ei määratud, mistõttu jätab ringkonnakohus võlausaldaja väited seoses deposiidi suurusega tähelepanuta.
2. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada.
3. Määruse peale saab esitada määruskaebuse (

§ 164lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 6