Obsah (4)

§ 119§ 123§ 137§ 143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-17347 Kohtuasi X avaldu

) § 137 lg-s 2 sätestatud ühise hooldusõiguse lõpetamist välistavad asjaolud. Otsustamist vajab vaid lapse kooliküsimus. Vanemate seletustega on tõendatud see, et vanematevaheline suhtlus on ebapiisav selleks, et kõiki ühiseid otsused lapse suhtes rahumeelselt vastu võtta. Seda näitab ilmekalt asjaolu, et laps käis kahe aasta vältel kahes eelkoolis, kuna kumbki vanem ei taganenud enda tehtud valikust. Vanemad ei ole praeguseks hetkeks suutnud kokku leppida, millises koolis nende laps käima hakkab. Muudes hooldusõiguse küsimustes (tervis, viibimiskoht, varahooldus, treeningud) on vanemate vahel olnud vaidluseid, kuid kohus antud asjaoludel ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ei näe.

§-s 119 esimese lause kohaselt, kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Lapse kooli valiku tegemiseks ei ole vajalik vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ning hariduse küsimuses emale ainuhooldusõiguse üleandmine. Eelduslikult on antud otsustus vajalik teha vaid ühekordselt, s.o

1. klassi astumiseks. Kohus eeldab, et lapsele valitakse kool, mille vahetamine lähiajal vajalikuks ei osutu. Seega ei ole praegusel juhul põhjendatud rahuldada ema avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Lapse huvide tagamiseks, s.o vaidluse vältimiseks on vajalik anda ühele vanemale ainuotsustusõigus lapse kooli valikuks (mis on üks piiritletud osa vanema hooldusõigusest).
2. Kohus ei otsusta, milline kool on lapsele parim, vaid annab hinnangu sellele, kumb vanem on enam suuteline tagama lapse huve. Vanemad on piisavalt kaalunud erinevate koolide plusse ja miinuseid, seda nii klassikomplektide suuruse, koolitee pikkuse, lapse võimaliku ärkamise aja, olemasoleva sõpruskonna, koolivälise tugivõrgustiku, huviringide valiku ning koolis pakutavate tugiteenuste osas. Vanemate esiletoodud teabest ei nähtu, et kumbki vanem oleks lähtunud enam lapse iseloomuomadustest ja võimetest kui lihtsalt koolide tulemustest.
3. Vanemate poolt esitatud seisukohtade pinnalt on võimalik eeldada, et kui otsustusõigus jääb isale, alustab laps kooliteed MMMs, isa kodu lähedal ning kui emale, siis Tallinnas, ema kodu lähedal. Lapse koolitee pikkus on mõlemal juhul sama (erineda võib küll lapse ärkamisaeg ning liikluse intensiivsusest sõltuv sõidu kestus ühel või teisel suunal). Kuna ema on välja toonud, et tema töö on tema elukoha lähedal, tähendaks vähemalt esialgu (kuni laps on suuteline üksinda ühistransporti kasutama, eeldab ka sobilike graafikute olemasolu) isale otsustusõiguse andmine seda, et ema peaks oma suhtluskorra ajal igal hommikul lapse MMMsse tooma ning talle pärastlõunal ka järele tulema ning need oleksid täies ulatuses lapse koolikohustuse tagamiseks vajalikud sõidud. Kui ainuotsustusõiguse saab ema, siis ei tähendaks see isale vajadust teha enda suhtluskorra ajal igapäevaselt sõite kodust Tallinnasse üksnes lapse kooli viimiseks ja koolist toomiseks, kuna isa töötab Tabasalus ning liigub kodu ja töö vahel niikuinii. Tabasalu jääb isa kodust google.maps andmetel 7,4km Tallinna suunas ning Tabasalust näiteks LLLi on veel vaid 11,2 km. Ka Rocca Al Mare, kus laps isa kinnitusel tennisetreeningutel käib, asub lapse ema elukoha ja seega ka sealsete koolide lähedal.
4. Vaidlus puudub selles, et lapse elukohaks on olnud alates sünnist Tallinn ning viibimine osa ajast Harku vallas on tekkinud alles viimasel ajal, tulenevalt isa elukoha valikust. Kohus leiab, et isal on iseenesest igati õigus elada seal, kus ta ise soovib, kuid isa ei saa sundida teisi vastutama tema enda valikute pärast. Seega on põhjendatud, kui lapse kool asub ema elukoha läheduses ning lapse kooli viimiseks peab enam panustama isa. Samuti peab kohus kaalukaks asjaoluks, et emal sõiduk puudub ning ema kinnitusel ta seda lähiajal soetada ei saa. Puudub 9 2-20-17347 alus kahelda selles, et ema elukoht kuulub emale ning ema lähiajal oma elukohta lapse koolist kaugemale muuta ei taha, samas ei kuulu isa elukoht isale ning seos MMMga ei pruugi seega olla sama püsiv kui ema side Kristiine linnaosaga. Isa elukoha muutus tingiks ilmselt lapse kooli vahetuse vajaduse, mis ei ole aga eelduslikult lapse huvides.
5. Vanemate käitumine lapse hooldusõiguse teostamisel jätab mõlemal juhul soovida ning mõlema vanema käitumine on ilmselt kiuslik teise vanema suhtes. Kohtul tuleb anda hinnang sellele, kumb vanem on enam suuteline tegema otsustusi lapse huvist lähtudes. Selleks on vaja tuvastada, kuidas on varasemad otsustused tehtud ning millise mõjuga on need lapsele olnud. Lapse ema seisukohad lapse koolivaliku osas ei ole olnud järjepidevad ning lapse ema on korduvalt muutnud oma arvamust sellest, milline kool võiks olla lapsele parim. Samas peab kohus seda arusaadavaks, arvestades igal aastal eriti Tallinnas korduva kerge peataolekuga esimesse klassi minevate laste vanemate seas. Kohus loeb üldtuntuks asjaolu, et just esimese lapse esimesse klassi astumisel ja eriti just Tallinna piirkonnas tekib paljudel lapsevanematel arusaam, et kui laps ei saa „õigesse“ kooli, siis on tema lootused saada hea haridus luhtunud.
6. Arusaamatuks jääb, miks pidi ema teavitama lasteaeda lapse võimalikust karantiinist olukorras, kus laps oli äsja koroonaviirust põdenud ning ei saanud seega mingil juhul olla nakkusohtlik. Ka on vastuoluline ema väide, mille kohaselt ei saanud ta lapse tennise treeninguid toetada, kuna ei teadnud, kus ja millal need toimuvad - ema enda avaldusele on lisatud vanemate omavaheline kirjavahetus (tl 15), milles isa on välja toonud, et laps ei saa minna vanavanemate peole, kuna „17.
7. teavitati sind, et C käib XXX T ja N kella 17-18ni“. Samuti ei saa korrektseks pidada ema käitumist erinevatesse koolidesse avalduste esitamisel, eelnevalt isaga konsulteerimata. Samas ei tähenda avalduse esitamine veel lõpliku otsustuse tegemist.
8. Kohus ei ole veendunud, et isa valik põhineb üksnes lapse huvidel ning mitte enda mugavusel ja vajadusel emale mitte järele anda. Asjas esitatud tõenditega saab lugeda tõendatuks, et isa seisukohad on olnud muutlikud ja vastuolulised ning isa on ilma arusaadava põhjuseta korduvalt muutnud oma seisukohti lapse huvidega seonduvalt. Lapse isa on avaldanud lastekaitsetöötajale (tl 59), et on nõus arutama läbi erinevaid koolivalikuid ning on nõus ka ema pakutud kooliga, pidades oluliseks vaid seda, et lapsel on koolis hea keskkond ning vajadusel last toetavad tugiteenused, siis tegelikkuses ei ole isa andnud lõplikku nõusolekut ühegi mitte Harku vallas asuva kooli valikuks. Ema poolt pakutud koolidest kahe korral seisukoha avaldamata jätmist ei saa antud situatsioonis kuidagi pidada heausklikuks käitumiseks isa poolt. Kohtu taolist järeldust ei muuda ka asjaolu, et ka lapse ema on hiljem asunud kõhklema selles, kas LLL on just parim valik lapsele. Samuti viitab isa vastuolulisele käitumisele ja seisukohtade muutlikkusele see, et kui isa esmalt pika aja vältel kinnitas, et suhtluskorra kolmenädalaseks muutmine pole mingi probleem, on ta hakanud oma 22.03.2021 avalduses ootamatult väitma, et tegelikkuses võib selline suhtluskord lapsele halvasti mõjuda. Samuti viitab isa kiuslikule käitumisele see, et isa oli kohtus ärakuulamisel nõus muutma suhtluskorda 3-nädalaseks, aga ema ettepanekule kehtestada omavahelisel kokkuleppel taoline suhtluskord koheselt, keeldus isa ilma selgete põhjendusteta. Ka on isa väitnud esmalt, et ei ole „juba kolm aastat saanud lapsega tema sünnipäeval koos aega veeta“ millist väidet ei olnud kohtu hinnangul kontekstist tulenevalt võimalik mõista teisiti kui viitamist viimasele kolmele aastale (vastupidisel juhul jääb selgusetuks isa õiguskaitsevajadus), hiljem on isa asunud oma väidet ümber sõnastama, leides, et lapse isa ei rääkinud viimasest kolmest lapse sünnipäevast, vaid viimasest kolmest aastast ning enne seda ei olnud isa saanud kolmel lapse sünnipäeval viibida. Seega on isa esitanud kohtule teadlikult valeväiteid. Suuremaks rikkumiseks ühise hooldusõiguse teostamisel saab lugeda isa poolt kahel korral lapse elukoha registreeringu muutmist ema teadmata. Samuti võib kiuslikuks lugeda isa käitumist, kui isa lastekaitse spetsialisti kinnituse peale (tl 32), et spetsialist on tutvunud mõlema lapse ema Covid-19 testi 10 2-20-17347 vastusega ning need olid negatiivsed, keeldus lapse üleandmisest enne, kui ema esitab digiloo väljavõtte isiklikult ka lapse isale.
9. Samuti ei saa mõistlikuks ühise hooldusõiguse teostamiseks lugeda lapse isa käitumist lapse eelkooli valikul. Vanemate kirjavahetusest nähtub, et ema on üldjoontes teavitanud isa kavatsetavatest otsustest ning küsinud isa seisukohta ning alles vastuse puudumisel teinud omapoolsed otsustused. Samal ajal on isa valinud lapse tennisetreeningud ilma emaga kooskõlastamata ning ema sellest alles hilinemisega teavitades, samuti on isa otsustanud kahel korral lapse panemise eelkooli ilma emalt nõusolekut küsimata või asja emaga arutamata, seda veel olukorras, kus isale oli teada, et laps on juba registreeritud ema poolt eelkooli. Eeltoodu nähtub vanemate kirjavahetusest (tl 21-24, 27-28, 69). Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et ema on enne eelkooli suhtes otsuste tegemist arutanud küsimust isaga ning küsinud isa nõusolekut. Isalt vastuse mittesaamisel on ema lähtunud isa varasemast soovist, s.o laps eelkooli panna. Isa on algselt võtnud info teadmiseks ja hiljem asunud väitma, et teda ei ole teavitatud ning temalt ei ole nõusolekut küsitud. Seejärel on isa ema teavitamata ja nõusolekut küsimata registreerinud lapse teise eelkooli. Kohtu hinnangul on taoline käitumine äärmiselt vastuoluline ning lapse huvidest mitte lähtuv.
10. Ka lapse inglise keele tundidesse registreerimisega seonduvalt nähtub vanemate kirjavahetusest (tl 19-20), et 08.05.2018 on ema teavitanud isa lapse inglise keele proovitunnist, samuti sellest, et lapsele tunnis meeldis, isa on kutsutud teise proovitundi. 01.04.2019 on ema teavitanud isa sellest, et lapsel on lähematel päevadel inglise keel. Selle peale on lapse isa 01.04.2019 leidnud, et temaga ei ole seda arutatud ning ta kuuleb esimest korda, et laps käib inglise keeles. 01.04.2019 vastab ema, et lapse isa käis lapsega proovitunnis kaasas. Isa vastab selle peale, et ta tõepoolest käis proovitunnis kaasas, kuid aasta tagasi, teises ettevõttes ning nüüd ei ole inglise keele tunde temaga kooskõlastatud. Kohtu hinnangul ei olnud isa kuidagimoodi õigustatud eeldama, et inglise keele proovitund on ühekordne ettevõtmine ning sellega ei kaasne mitte mingisugust edasist keeleõppe kavatsust. Seega ei ole isa 01.04.2019 vastuväited, mille kohaselt tal puuduvat teadmine lapse keeletundide kohta, usutavad.
11. Lapse isa käitumine on olnud vastuoluline ning eeskätt just iseenda ja olulisel määral vähem lapse huvidest lähtuv. Lapse ema kohta samasugusele järeldusele jõuda ei saa. Lapse ema on hooldusõiguse teostamisel üldjoones püüdnud teha otsuseid koos teise vanemaga ning teinud omapoolsed valikud siis, kui teine vanem ei ole tema nõusoleku küsimisele vastanud, lähtudes varasemalt lapse isa esitatud soovidest. Seetõttu peab kohus põhjendatuks anda koolivaliku ainuotsustusõigus just lapse emale.
12. Mõlemad vanemad on taotlenud ka suhtluskorra muutmist. Kohus on lähtunud suhtluskorra tingimuste määramisel eeskätt varasemast kokkuleppest, samuti mõlema vanema avalduses toodud taotlustest ning ema 31.03.2021 seisukohast. Kohus on jätnud võimalikult suures ulatuses muutmata juba olemasoleva, vanemate vahel kokku lepitud suhtluskorra. Mõlemad vanemad on nõustunud sellega, et lapse üleandmine võiks üldjuhul toimuda reedel. Kohus ei pea põhjendatuks muuta lapse üleandmist selliselt, et see toimub lasteaias või koolis. On usutav, et lapsel on vaja eelseisvateks nädalateks teise vanema juurde võtta kaasa vajalikke asju, näiteks õppevahendid. Mõistlik ei ole, kui laps peab selleks koti kooli kaasa võtma.
13. Kohus loeb põhjendatuks muuta lapse viibimisaega ühe vanema juures kahelt nädalalt kolmele. Lapse isa vastuväited ei ole piisavalt põhjendatud, samuti on ta varasemalt korduvalt kinnitanud, et 3-nädalane suhtluskord võiks lapsele sobida. Asjakohane ei ole ka isa vastuväide, mille kohaselt võib sedavõrd suure ajavahemiku korral olla lapse õpingutes aitamine keeruline. Lapsevanemal on kindlasti võimalik end kurssi viia vahepeal õpituga, et last õppetöös piisavalt aidata. Ainus argument, mis võiks olla põhjendatud, on kohtu hinnangul see, et laps võib nii pika perioodi korral hakata teise vanema järele igatsema. Samas isa taolist võimalust enne välja toonud ei ole ega ole ka leidnud, et veidi suuremad ajavahemikud lapsele ei sobi. Teised menetlusosalised on leidnud, et suhtluse aja pikendamine lapsele kahjulikult ei mõju. Kui on 11 2-20-17347 ilmne, et lapsele on veidi pikem periood liiga raske ning igatsust ei leevenda ka teise vanemaga sidekanalite teel suhtlemine, on vanematel võimalik suhtluskorda omavahelisel kokkuleppel taas lühendada. Pikemate viibimiste kasuks räägib ka see, et selliselt on lapsel vähem kordi, kus ta peab tundma vanemast lahkumise valu ning kohanema taaskord teises kodus.
14. Kohus ei pea põhjendatuks määrata, et reisid peavad jääma ilmtingimata koolivaheaja sisse. Kohus peab oluliseks seda, et lapse koolikohustus on täidetud. Heaks näiteks on praegune olukord, kus õppimiseks ei ole tähtis lapse asukoht, vaid sidevahendite ja vanema toe olemasolu. Samuti võib olla tavapärane, et reisile minek või reisilt tulek jääb päeva-paari ulatuses koolivaheaja välisesse aega ning kui piiritleda reisimise aega rangelt koolivaheajaga, siis võib see olla oluliseks takistuseks mõistlike lennuvõimaluste kasutamisel.
15. Kuivõrd laps oli
16. aastal sünnipäeval isaga, peab kohus põhjendatuks määrata, et paaritutel aastatel viibib laps sünnipäeval koos emaga - selliselt toimub sünnipäevade pidamine vaheldumisi kummagi vanema pool.
17. Kohtu hinnangul on põhjendatud lühendada isadepäeval ja emadepäeval kummagi vanemaga koos viibimist selliselt, et koosviibimine algab alles vastaval tähtpäeval ning kestab kuni järgmise päeva hommikuni. Isadepäev ja emadepäev ei kesta mitmel päeval, vaid siiski ainult vastaval pühapäeval. Vanavanemate päeva eraldi reguleerimist kohus vajalikuks ei pea, kuna tegemist ei ole sedavõrd tähtsa tähtpäevaga. Lapsel on võimalik suhelda vanavanematega antud tähtpäeval ilmselt ka sidevahendite vahendusel. Vanematel on alati võimalik vanavanemate päeva tähistamises eraldi kokku leppida.
18. Jõulude veetmise korda peab kohus põhjendatuks muuta selliselt, et 25.12 jagab jõuluvaheaja sisuliselt kaheks. Selliselt on lapsel võimalik viibida jõuluvaheajal kummagi vanema juures võimalikult suure aja kestel, saades samas osa kummagi vanema juures jõulupidustustest.
19. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1) ning lapse esindamise kulud riigi kanda. Käesolev lahend on tehtud lapse huvides. Puudub ka muu oluline põhjus jätta ühe vanema menetluskulud kasvõi mingis osas teise vanema kanda. Määruskaebus
20. 29.04.2021 esitas lapse isa maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada, jätta lapse ema avaldus rahuldamata ning rahuldada lapse isa avaldus koolivaliku küsimuses ainuotsustusõiguse saamiseks. Kaebaja palub tühistada osaliselt maakohtu määruse suhtluskorra kindlaksmääramise osas ja määrata suhtluskord kindlaks lapse isa poolt soovitud viisil: 1) tühistada määrus suhtluskorra punkti 1 osas ning määrata, et laps viibib vaheldumisi ema hoole all ja isa hoole all 14 kalendripäeva järjest; 2) tühistada määrus suhtluskorra punkti 5 osas osaliselt ning määrata üleandmise kord kindlaks ka kooli puhul; 3) tühistada määrus suhtluskorra punkti 6 osas ning määrata, et isadepäeva nädalavahetusel viibib laps isa juures reedel kl 17:00 kuni esmaspäeva õhtuni, mil isa viib lapse ema elukohta hiljemalt kell 18:00 ning emadepäeva nädalavahetusel viibib laps ema juures reedel kl 17:00 kuni esmaspäeva õhtuni, mil ema viib lapse isa elukohta hiljemalt kell 18:
21. Seda juhul, kui laps ei viibi suhtluskorra järgselt juba vastava vanema juures; 4) tühistada määrus suhtluskorra punkti 8 osas osaliselt ning määrata, et vanemal on õigus reisida lapsega välisriiki 1 kord kvartalis koolivaheajal ning vanemate eelneval kirjalikul kokkuleppel osaliselt kooliajal, kui lapse koolikohustus on täidetud. Laps reisib ainult koos vanemaga. Reiside planeerimisel tuleb lähtuda lapse tervislikust seisundist ning rehabilitatsiooniplaani täitmisest. Kõikidest lapse reisidest tuleb informeerida teist vanemat 12 2-20-17347 kirjalikult vähemalt 3 päeva ette, tuua välja reisi sihtkoht ja täpsed reisi kuupäevad. Muudel aegadel lapsega reisimine välisriiki toimub vanemate eelneval kokkuleppel; 5) tühistada määrus suhtluskorra punkti 9 osas osaliselt ning määrata, et vanem, kelle juures laps viibib, peab tagama lapse käimise lasteaias või koolis ning rehabilitatsiooniplaani ja jooksvate pikemaajaliste koolikohustuste (näiteks kohustusliku kirjanduse lugemine, pikema tähtajaga projektid jms) täitmise ja lapsele määratud arstide ning spetsialistide vastuvõttudel osalemise; 6) tühistada määrus suhtluskorra punkti 17 osas osaliselt ning määrata, et vanemad ei nõua teineteiselt elatist ning mõlemad vanemad kannavad lapse nende juures viibimisel tekkinud kulud. Kuivõrd emale laekuvad lapsega seonduvad perehüvitised ja muud toetused, tasub ema lapse lasteaia arved ning lasteaia lõppemisel koolikohustuse täitmisega seonduvad kulud ja maksed.
22. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et asja lahendamisel ei ole õigustatud tervikuna hooldusõiguse lõpetamine. Põhjendatud on üksnes ühekordselt koolivaliku küsimuse otsustusõiguse ühele vanemale üleandmine. Maakohus on ebaõigesti selles osas lapse isa avalduse rahuldamata jätnud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ema teeb lapse isaga koostööd ning isa on kiuslik. Kohus ei ole hinnanud esitatud tõendeid kogumis ja erapooletult. Kohus on sisuliselt jätnud lapsevanemate seisukohad lapse koolikoha valiku lapse huvidele vastamise osas analüüsimata. Maakohus jättis lapse isa seisukohad täielikult arvesse võtmata. Samuti on kohus jätnud arvestamata eestkosteasutuste 30.03.2021 ja 31.03.2021 seisukohad, mille kohaselt on ka eestkosteasutused toetanud just lapse isale lapse koolivaliku küsimuse otsustusõiguse andmist. Maakohus oleks pidanud piirama lapse ema koolivaliku otsustusõigust, selleks, et laps läheks elukohajärgsesse kohaliku omavalitsuse kooli.
23. Maakohus tegi asjas ebaõige järelduse, et lapse elukohaks on olnud sünnist alates Tallinn. Laps on osaliselt elanud koos isaga Harku vallas alates
24. aastast, mitte alles viimasel ajal. Maakohus on jätnud lapse ema elukohta puudutavad tegelikud asjaolud välja selgitamata. Maakohus on alusetult eelistanud lapse ema elukoha lähedusse lapse kooli minemist, kuigi laps on viibinud võrdselt mõlema vanema juures juba ca 5 aastat. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et lapse koolivaliku küsimuse puhul on oluline see, kas lapsevanema elukoht kuulub omandiõiguse alusel lapsevanemale või mitte. Lapse isa on Harku vallas elanud koos oma elukaaslasega ca 5 aastat. Isa elukoht kuulub omandiõiguse alusel lapse isa elukaaslasele, kellega neil on ühine laps. Lapse ema kasutab enda emale kuuluvat sõidukit. Lisaks ei pea selleks, et last kooli ja tagasi transportida lapse isa hinnangul vanemale kindlasti kuuluma sõidukit.
25. Kohus peab hindama seda, millised on olnud lapsevanemate käitumised konkreetselt koolivaliku otsustamise protsessis ning kas vanemad on selles osas lähtunud lapse vajadustest. Selliseid tõendeid, mis viitaksid sellele, et lapse isa on olnud muutlikul või vastuolulisel seisukohal lapse koolivaliku küsimuses, menetluses esitatud ei ole. Lapse isa on järjepidevalt olnud seisukohal, et laps peaks minema elukohajärgse kohaliku omavalitsuse kooli ning pakkunud välja enda elukohajärgse kooli – MMM kool – või olnud nõus kompromissina kokku leppima ka selles, et laps läheb LLL-sse. Lapse ema ei ole koolivaliku küsimuses kompromissiga nõus olnud. Ema käitumine on olnud pahatahtlik. Ema esitas salaja koolikoha avalduse ja varjas seda isa eest.
26. Maakohus pidi suhtluskorra muutmiseks kahelt nädalalt kolmele tuvastama, millised on lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud, mis õigustavad varasema kompromissi alusel ca 5 aastat kehtinud kohtumääruse muutmist. Selliselt suhtluskorra muutmine ei ole lapse huvides. Lapse ema selles osas oma taotlust põhjendanud ei ole. 13 2-20-17347
27. Maakohus oleks pidanud suhtluskorra punkti 5 lisama ka selle, et lasteaia lõppemisel ei toimu lapse üleandmist ka koolis ja koolist võib lapse võtta ainult see vanem, kelle juures laps suhtlemiskorra kohaselt viibib.
28. Suhtluskorra punktiga 6 on maakohus muutnud ebaõigesti 5 aastat kehtinud ja toiminud emadepäeva ja isadepäeva regulatsiooni, kuna kell 12 lapsele järele minemine tükeldab täielikult selle tähtpäeva tähistamise ega võimalda sisuliselt üldse sel päeval ei emadepäeva lapse isal elukaaslasega tähistada ega ka isadepäeva lapsega tähistada, sest poole päeva pealt tuleb lapsele järele minna või laps ära saata. Miks seda regulatsiooni on lapse huvidest tulenevalt vaja muuta, ei ole kohus ega lapse ema selgitanud.
29. Suhtluskorra punkti 8 osas märkis isa, et lapse huvides, kellel oli raske puue ning kes sai koolipikendust, ei ole reisimine kooliajal ja kontaktõppe ajal, vaid peamiselt siiski koolivaheajal. Kooliajal peaks lapsega reisimine toimuma siiski üksnes teise lapsevanema eelneval nõusolekul, et tagada lapse koolikohustuse täitmine ning õppetegevuses osalemine.
30. Maakohus oleks pidanud suhtlemiskorra punktis 9 reguleerima ka lapse kooliskäimise tagamise ning ka koolitööde täitmise ja pikemate kooliprojektide (näiteks kohustuslik kirjandus) jooksva täitmise.
31. Maakohus oleks pidanud suhtlemiskorra punktis 17 reguleerima, et kui lapse lasteaiaarveid enam lapse ema lapsele makstava riikliku toetuse arvelt ei tasu, siis peaks lapse ema tasuma selle arvelt lapse koolikohustuse täitmisega seonduvad kulud. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
32. Lapse ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 13.05.2021 vastuses määruskaebusele palus lapse ema täiendada suhtluskorda punktiga 22 järgnevalt: Kui erinevate üleandmiste puhul ei ole määratud kellaaega, siis toimub üleandmine hiljemalt kell 18.
34. Tallinna linn nõustus osaliselt määruskaebusega. Harku vald leidis, et määruskaebus on põhjendatud. Lapsele määratud esindaja palus jätta maakohtu määruse muutmata.
35. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
36. 11.11.2021 seisukohas palus lapse isa muuta täielikult lapse üleandmise korda (suhtluskorra punktid 2 ja 5) ning määrata lapse üleandmise kord kindlaks järgnevalt: Lapsele läheb suhtlemiskorra alguses reedel peale lapse tundide lõppemist lapse kooli järele lapsevanem, kelle suhtlemiskord algab. Suhtlemiskorra lõppemisel viib lapsevanem lapse reede hommikul kooli. Kui laps ei pea viibima suhtlemiskorra alguses koolis või laps ei viibi suhtlemiskorra lõppemisel koolis, toimub lapse üleandmine selliselt, et lapsele läheb reede õhtul kell 18:00 lapsega koos viibiva vanema elukohta järele lapsevanem, kelle suhtlemiskord algab. Lapsele pannakse kaasa kõik lapsele vajalikud õppevahendid. Lapse isa selgitas, et lapse õppeedukusega on ema juures viibimise ajal tõsiseid probleeme ning lapsel on sageli kodused tööd õppimata või asjad puudu (tl 62, II kd), mistõttu on lapse üleandmine pühapäeva õhtuti vastuolus lapse huvidega. Lapse isa palub määrata üleandmise päevaks reedese päeva, mis vastab enam lapse huvidele, kuna siis on võimalik lapse uue nädala õppetööd võimalusel isal ise lapsega ära teha ja vajaminevad õppevahendid eelduslikult hankida, et lapse õppeedukus ei kannataks. Lapse isa juurde pühapäeva õhtul minnes ei ole lapsel vajalikke kooliasju kaasas ning järgmise nädala kodutöö ei ole õpitud.
37. 11.11.2021 seisukohas palus lapse isa täiendada suhtluskorda järgnevalt: Vanem, kes ei viibi lapsega koos suhtleb lapsega omal äranägemisel telefoni või muu sidevahendi vahendusel igal päeval vähemalt ajavahemikus 18:00 – 20:
38. Vanem, kelle juures laps viibib, kohustub tagama, et lapsel on võimalik eemal viibiva vanemaga telefoni või muu sidevahendi vahendusel suhelda. Vanem, kelle juures laps viibib, kohustub teatama teisele vanemale lapsega suhtlemiseks lapse telefoninumbri ning lapse telefoninumbri muutumisel teatamata viivitamatult teisele vanemale uue lapse telefoninumbri. Lapse isa selgitas, et lapse ema ei 14 2-20-17347 võimalda lapse isal ja lapsel suhelda ajal, kui laps viibib ema juures. Lapse isa ostis lapsele lasteaia lõpetamiseks
39. a. juunis telefoni ja nutikella ning andis lapse emale teada lapse telefoninumbri, tagades selliselt lapse emale igal ajal lapsega suhtlemise võimaluse. Kui laps läheb lapse ema juurde, siis võtab lapse ema või tema ema lapselt aga ära nii lapse isa poolt lapsele kingitud telefoni kui nutikella, lülitab need välja ning lapsel ja isal puudub omavahel ajal, mil laps viibib lapse ema juures, igasugune võimalus omavahel suhtlemiseks. Lapse isale teadaolevalt on lapsel ema juures teine telefon ja telefoninumber, kuid ka selle numbrit lapse ema lapse isale ei anna ning laps seda telefoni/numbrit isale helistamiseks ja isa lapsele helistamiseks kasutada ei saa. Ajal, mil laps viibib ema juures, on isa lapse elust täielikult välja lõigatud ning ka õppetegevus kannatab.
40. 03.12.2021 seisukohas märkis lapse ema, et ei nõustu lapse suhtluskorra vahetuse üleviimisega reedele, kuivõrd ema on teinud pikema aja peale plaanid, mis arvestavad lapse üleandmisega pühapäeval. Lapse üleandmine võiks toimud esmaspäeval koolis. Seega ema nõustub isa ettepanekuga, et edaspidi toimub üleandmine koolis nii, et üks lapsevanem viib lapse esmaspäeva hommikul kooli ja teine lapsevanem läheb pärast tundide lõppu lapsele järele.
41. Ringkonnakohus andis 18.01.2022 kirjaga vanematele tähtaja täiendavate selgituste esitamiseks. Vanemad on esitanud kohtule täiendavad seisukohad 24.01.2022 ja 28.01.
42. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43. Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Lapse isa on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas lapse ema avalduse ning andis kooli valiku osas otsustusõiguse lapse emale ning jättis vastavas osas lapse isa avalduse rahuldamata. Lisaks on lapse isa osaliselt vaidlustanud maakohtu määruse suhtluskorra kindlaksmääramise osas (s.o suhtluskorra punktid 1, 5, 6, 8, 9 ja 17).
44. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada suhtluskorra punktide 1, 2, 5, 6, 9 ja 17 osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega muuta ja täiendada lapse ja vanemate suhtluskorda. Lisaks tuleb täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 sõnastust ning uue määruse resolutsioonis märkida üksnes, et kohus rahuldab lapse ema avalduse osaliselt ning annab lapse emale lapse kooli valikuks ainuotsustusõiguse. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
45. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha osas, milles maakohus andis lapse emale kooli valikuks otsustusõiguse

§ 119alusel.

Last puudutavas küsimuses ühele vanemale

§ 119

alusel otsustusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsustus, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (

§ 123lg 1).

Sellisesse kohtu kaalutlusotsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Lapse isa ei ole kohtu ette toonud selliseid kaalukaid asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks. Lapse isa väited ei anna alust järeldada, et lapse emale ainuotsustusõiguse andmine lapse kooli valikuks ei ole lapse huvides. Maakohus on kaalutlusõigust teostades õigesti leidnud, et lapse ema suudab koolivaliku küsimuse osas otsuse vastu võtta lapse huvidest lähtudes (vt ka RKTKm 3-2-1-96-14, p 20) ning on oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud. Kolleegium nõustub asjaolusid kogumis hinnates sellega, et maakohtu menetluses välja toodu pinnalt on lapse isa käitumine on olnud kohati vastuoluline ning lapse ema on hooldusõiguse teostamisel üldjoones püüdnud teha otsuseid koos teise 15 2-20-17347 vanemaga. Ringkonnakohus nõustub eeltoodu osas maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Kolleegium märgib ka, et 02.07.2021 määrusega rahuldas ringkonnakohus lapse ema taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning määras esialgse õiguskaitse korras, et lapse emal on ühekordne otsustusõigus lapse koolikoha valiku küsimuses. Asja materjalidest nähtuvalt käib laps alates septembrist ZZZ. 24.01.2022 seisukohas on lapse isa leidnud, et ema poolt ei ole kool valitud lapse vajadusi ja võimeid arvestades. Lapsele ei ole jõukohane kooli õppekiirus ja kodutööde maht. Lapse isa poolt esitatud info pinnalt ei pea kolleegium siiski põhjendatuks teha otsustusõiguse määramise osas teistsugust lahendit. Laps käib esimeses klassis ja arusaadavalt võtab lapsel koolieluga harjumine aega. Kolleegiumi ette ei ole käesoleval juhul toodud sedavõrd kaalukaid asjaolusid, millest tulenevalt ei ole lapse ema poolt valitud koolis käimine kooskõlas lapse huvidega. Lapse isale ainuotsustusõiguse andmine kooli valikuks tähendaks suure tõenäosusega kooli vahetamist (isa on välja toonud, et lapsele sobivaks kooliks on MMM kool), mis ei ole olukorras, kus vanemate vahelised suhted on niigi keerulised ning laps õpib alles esimeses klassis, lapse huvides ega põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul on lapse huvides jätkata haridusteed senises koolis (vt ka RKTKm nr 2-20-1708, p 23). Lapsevanemad on suutnud korraldada lapse elu ja koolis käimise alates sügisest. Selliselt on lapsele olnud tagatud stabiilsus ja turvatunne, mida laps suure elumuutuse (koolitee alustamise) ajal vajab. Kuivõrd lapse emale on antud otsustusõigus kooli valikuks, siis asjaolude muutumise korral (kui lapse huvides oleks kooli vahetamine) on võimalik vanemal esitada kohtule avaldus kooli valikuks/vahetamiseks otsustusõiguse saamiseks. 54. Maakohtu resolutsioonist nähtuvalt on maakohus märkinud, et kohus rahuldab lapse ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt. Vanemale otsustusõiguse andmise nõue (

§ 119

) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (

§ 137

) on alternatiivsed nõuded Seetõttu saab kohus lahendada avalduse kas

§ 119

või § 137 alusel, kuid mitte mõlema sätte alusel korraga (RKTKm 3-2-1-159-15, p-d 24 ja 25). Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus lapse ema nõude rahuldanud

§ 119alusel.

Eeltoodust tulenevalt on maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 sõnastus ebatäpne ja ringkonnakohus peab põhjendatuks täpsustada maakohtu resolutsiooni sõnastust selliselt, et lapse ema avaldus rahuldatakse osaliselt ning lapse emale antakse lapse kooli valikuks ainuotsustusõigus. Vastav täpsustus on kooskõlas maakohtu lahendi sisuga. 55. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus menetlusosaliste väiteid puutuvalt suhtluskorra kindlaksmääramisega (

§ 143lg-d 1 ja 21).

Suhtluskorra kindlaksmääramisel on esimese astme kohtul samuti ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Lapsega suhtlemise korra määrab kohus

§ 143

lg 2¹ järgi vanema nõudel, kuid

§ 143

lg 5 järgi võib kohus suhtlemiseks vajalikke meetmeid kohaldada ka omal algatusel. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus

§ 123

lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(

1. te)hooldusõigust, vanema(
2. te)õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm nr 3-2-1-83-11, p 22). 56. Ringkonnakohus peab põhjendatuks tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus määras, et laps viibib vaheldumisi ema hoole all ja isa hoole all 21 kalendripäeva järjest. Selliselt on maakohus muutnud vanemate vahel varasemalt aastaid kehtinud (s.o 04.05.2017 ja 06.04.2018 kompromissmääruste alusel määratud) suhtluskorda, millega eelduslikult on harjunud ka laps.

§ 123

lg 2 järgi muudab kohus varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad 16 2-20-17347 lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Kolleegiumi hinnangul maakohus selliseid kaalukaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Laps on läinud möödunud aasta sügisel kool, tegemist on suure muudatusega lapse elukorralduses ning laps vajab sellega seoses stabiilsust ning turvatunnet. Lapse ema väidab, et seni kehtinud suhtlemisrütmi muutmine on vajalik, et vähendada vanematevahelisi konflikte lapse üleandmisel. Arvestades, et laps käib nüüd koolis ja suhtluskorra üleminek toimub kooliajal koolis, ei ole ema sellised väited põhjendatud. Lapse isa on selgitanud, et pärast 06.04.2018 kompromissmääruse tegemist ei ole konflikte enam esinenud ning sõlmitud kompromiss on taganud lapse üleandmise ja lapse suhtlemiskorra osas oluliselt stabiilsema ja rahumeelsema olukorra, kui sellele eelnevalt. Ka toimiku materjalidest ei nähtu, et alates lapse kooliminekust oleks suhtluskorra üleminekul konflikte esinenud. Lisaks nõustub kolleegium isa väidetega, et kolm nädalat võib olla liialt pikk aeg teisest vanemast eemal olemiseks. Ka võimaldab kahenädalane periood vanematel paremini kursis olla lapse õppetegevuse ja edasijõudmisega koolis. Ka Tallinna linn on toetanud lapse isa määruskaebust osas, millega isa palub määrata, et laps viibiks mõlema vanema juures vaheldumisi 14 päeva. Tallinna linn leiab, et üldisest lapse arengu aspektist lähtudes on 7-aastasel lapsel kolm nädalat ühest vanemast eemalolek liiga pikk aeg ja võib valmistada emotsionaalseid raskusi. Lapse ema ei ole põhistanud ega tõendanud oma väiteid selle kohta, et lapsel on olnud suhtluskorra alguses raskusi uue keskkonnaga kohanemisel ning seetõttu on lapse huvides viibida ühe vanema juures kauem. Lapse isa on vastupidiselt selgitanud, et lapsel ei ole senise suhtlemiskorra puhul ema juurest isa juurde minnes kohanemisraskusi esinenud (tl 111, II kd).

1. Asja materjalidest nähtuvalt on mõlemad vanemad nõus olnud, et lapse suhtluskorra üleminek võiks toimuda koolis (lapse isa 11.11.2021 seisukoht, lapse ema 03.12.2021 seisukoht; tl 60, tl 84 pöördel, II kd). Seetõttu tühistab ringkonnakohus suhtluskorra punktid 2 ja
2. Lapse isa leiab, et üleandmine võiks toimuda reedeti ning lapse ema leiab, et esmaspäeviti. Kolleegium peab põhjendatuks maakohtu seisukohta, mille järgi toimub suhtluskorra üleminek reedeti. Selliselt on vanemal nädalavahetusel võimalik ennast kurssi viia lapse järgmise nädala koolikohustusega, nädalavahetusel lapsega järgmiseks nädalaks ette valmistada, õppida ära vajalikud õppetükid, vajadusel hankida vajaminevad õppevahendid jne. Asja materjalidest nähtuvalt on laps unustanud õpikuid/vihikuid kooli ja sellest tulenevalt ei ole saanud kodutöid teha (tl 62, 65, II kd). Kui lapse üleandmine toimub esmaspäeviti, siis peab teine vanem sellisel juhul esmaspäeva õhtul ennast kurssi viima järgmise päeva kodutöödega ja vajadusel ka pikemaajaliste koolitöödega (nt luuletuse või laulu pähe õppimine, raamatu läbilugemine jne). Kolleegium nõustub lapse isa seisukohaga, et selliselt ei ole teisel vanemal võimalik piisavalt kiiresti lapsele järgmiseks koolipäevaks vajalikke vahendeid tagada ja lapsega vajaminevad kodutööd selgeks õppida. Lapse emal on võimalik planeerida pikemad nädalavahetused ja maale sõitmine sellele ajale, kui suhtluskorra järgselt viibib laps temaga.
3. Vastavalt lapse isa 11.11.2021 taotlusele (tl 60, II kd) määrab kolleegium ka, et kui laps ei pea viibima suhtlemiskorra alguses koolis või laps ei viibi suhtlemiskorra lõppemisel koolis, toimub lapse üleandmine selliselt, et lapsele läheb reede õhtul kell 18:00 lapsega koos viibiva vanema elukohta järele lapsevanem, kelle suhtlemiskord algab. Ka lapse ema on soovinud, et kui erinevate üleandmiste puhul ei ole määratud kellaaega, siis toimub üleandmine hiljemalt kell 18.00 (tl 233, I kd; tl 107, II kd). Koolivaheaegadel suhtluskorra üleminek on reguleeritud suhtluskorra punktides 6 ja
5. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendamatult lühendanud isadepäeval ja emadepäeval vastava vanemaga koos viibimist selliselt, et koosviibimine algab alles vastaval tähtpäeval ning kestab kuni järgmise päeva hommikuni. Selliselt on maakohus muutnud varasemalt aastaid kehtinud (s.o 04.05.2017 ja 06.04.2018 kompromissmääruste alusel määratud) emadepäeva ja isadepäeva regulatsiooni, mille järgi on vanem saanud lapsega veeta terve nädalavahetuse. Kolleegium nõustub lapse isaga, et kell 12 lapsele järele minemine tükeldab tähtpäeva tähistamise ning ei taga vanemale ega lapsele võimalust tervet päeva koos 17 2-20-17347 nautida, sest poole päeva pealt tuleb lapsele järele minna või laps ära saata. Lapse isa on selgitanud, et juba edasi-tagasi sõit lapsele järgi minekuks võtab ca 1,5 tundi (tl 112, II kd). Maakohus ei ole põhjendanud, mis on need lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud, mis tingisid emadepäeva ja isadepäeva regulatsiooni muutmise (

§ 123lg 2).

Ka lapse ema ei ole kolleegiumi hinnangul selliseid kaalukaid asjaolusid esile toonud.

1. Kolleegium peab põhjendatuks, et vanemal on õigus reisida lapsega välisriiki 1 kord kvartalis, kui koolikohustus on täidetud. Lapse isa ei ole piisavalt põhistanud oma väidet, mille järgi peaks vanemal olema õigus reisida lapsega ainult koolivaheajal. Seega nõustub kolleegium maakohuga, et lisapiirangud reisimise ajaks vanemaga, kellega koos on laps suhtluskorra järgselt, ei ole põhjendatud. Eelkõige on tähtis, et lapse koolikohustus oleks täidetud.
2. Vastavalt lapse isa taotlusele määrab kolleegium ka, et vanem, kelle juures laps viibib, peab tagama lapse käimise koolis ja jooksvate pikemaajaliste koolikohustuste (näiteks kohustusliku kirjanduse lugemine, pikema tähtajaga projektid jms) täitmise (käesoleva määruse suhtluskorra p 8). Lapse ema on sellises sõnastuses suhtluskorra muutmisega nõustunud (24.01.2022 seisukoht; tl 106 pöördel, II kd).
3. Lapse ema on palunud 24.01.2022 seisukohas määrata, et arstiaegade broneerimiseks teise vanema suhtluskorra ajaks on vajalik eelnev kokkulepe teise vanemaga. Ringkonnakohus märgib, et vastav regulatsioon on olemas juba maakohtu poolt kindlaks määratud suhtluskorra punktis 16 (käesoleva määruse suhtluskorra punkt 15).
4. Vastavalt vanemate selgitustele peab kolleegium põhjendatuks määrata, et lapse ema tasub lapse kooliga seotud kulud (käesoleva määruse suhtluskorra punkt 16). Puudub vaidlus, et lapse emale laekub lapsetoetus, mille arvelt on lapse ema varasemalt maksnud lasteaia tasu. Lapse ema on selgitanud, et ta on alates sügisest tasunud lapse koolikulu, sh ostnud lapsele koolivormikomplekti, vajalikud koolitarbed ning tasunud klassiraha (tl 106, II kd). Seega ei ole vanemate vahel sisulist vaidlust, et ema kannab lapsetoetuse arvel lapse kooliga seotud kulud.
5. Kolleegium peab põhjendatuks täiendada suhtluskorda selliselt, et vanem, kelle juures laps viibib, kohustub tagama, et teisel vanemal on võimalik lapsega suhelda telefoni või muu sidevahendi vahendusel igal päeval vähemalt ajavahemikus kl 18:00 – 20:
6. Isa on menetluses selgitanud ja põhjendanud, et tal on olnud probleeme lapsega suhtlemisel, kui laps viibib ema juures. Lapse ema ei taga lapse isale lapsega suhtlemiseks samasuguseid võimalusi nagu lapse isa lapse emale tagab (lapse isa 11.11.2021 ja 28.01.2022 seisukohad, tl 59, 67 ja 112 pöördel, II kd). Lapse isal ei ole võimalik lapsega suhelda enda poolt lapsele ostetud telefoni teel, sest isa väidete kohaselt on see väljalülitatud ajal, mil laps viibib ema juures. Lisaks ei saa lapse isa lapsega suhtlemiseks kasutada telefoni ja telefoninumbrit, mida kasutab laps ema juures viibimise ajal. Asja materjalidest nähtuvalt on isa selles osas korduvalt teinud emale ettepanekuid võimaldada isal lapsega suhelda ning lahendada lapse telefoni probleem selliselt, et lapsel oleks üks telefon (tl 59 pöördel, 67, II kd). Lapse isa on selgitanud, et kuigi lapsel on kaks telefoni, siis saab lapse isa lapsega suhelda ema juures viibimise ajal ainult läbi lapse ema telefoni ja siis kui lapse isale seda võimaldatakse. Sageli on lapse isa telefoninumber aga lapse emal blokeeritud ning seega puudub tegelikult võimalus lapsega suhtlemiseks (tl 112, pöördel, II kd). Lapse ema väidab küll, et ta ei ole suhtlemisel isale takistusi teinud, aga arvestades lapse isa väiteid ja tõendeid (e-kirjavahetus, Messengeri vestlus), ei ole lapse ema kolleegiumi hinnangul usutavalt ümber lükanud lapse isa väiteid selles osas, et lapse isal esineb probleeme lapsega suhtlemisel ema suhtluskorra ajal. Arvestades, et laps viibib suhtluskorra järgselt mõlema vanema juures vaheldumisi kaks nädalat, mis on küllaltki pikk periood, on kolleegiumi hinnangul isa poolt taotletud regulatsiooni kohaldamine põhjendatud. See, et lapse emale on lapsega suhtlemine eemalviibimise ajal tagatud, ei anna alust väita, et isal vastavat probleemi ei esine ning jätta isa poolt soovitud regulatsioon kohaldamata. Lapse emal on võimalik oma 18 2-20-17347 tegevusi lapsega koos vastavalt planeerida ning teavitada teist vanemat, kui suhtlemise võimaldamisel esineb takistusi.
7. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha veel lahendamata taotluste osas. TsMS § 442 lg 5 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 peab kohus hagita asjas tehtava lõpplahendi (määruse) resolutsioonis lahendama veel lahendamata taotlused ning samuti rakendatud esialgse õiguskaitse abinõuga seotud küsimused.
8. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.
9. Lapse ema esitas 24.01.2022 taotluse, milles palus kohtu luba registreerida lapse elukoht rahvastikuregistris aadressile MMM (tl 107 pöördel II kd). Sisuliselt soovib lapse ema saada selliselt ainuotsustusõigust lapse elukohaandmete muutmiseks rahvastikuregistris. Ringkonnakohus jätab lapse ema taotluse läbi vaatamata, kuivõrd tegemist ei ole käesolevas menetlusetapis enam vaidluse esemega (lapse ema ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis lapse ema avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata). Lisaks on lapse isa selgitanud, et tegemist on põhimõttelist laadi küsimusega, mille osas on vanematel olnud aastaid erimeelsus (tl 113, II kd) ning mis vajab seetõttu eraldi lahendamist. Laps on elanud aastaid vaheldumisi võrdselt mõlema vanema juures ning vanematel on aastaid olnud erimeelsus selles osas, kumma vanema elukoha aadress peaks olema rahvastikuregistris lapse õigusliku tähendusega elukoha aadress (tl 113, II kd). 28.01.2022 seisukohas on lapse isa lisaks selgitanud, et kuivõrd lapse isal on kokku kolm last, siis oleks lapse isal võimalik saada lastetoetusi kokku 520 eurot (sh lasterikka pere toetus) ning võimaldada lapsele selliselt riiklikke toetusi ca 173 euro eest, mille arvelt oleks oluliselt suuremas mahus võimalik kanda lapse kooli- ja tennisetreeningu kulusid (tl 111 pöördel, II kd). Eeltoodu oleks kahtlemata lapse huvides. Seetõttu tuleb vastav küsimus lahendada vanematel eraldi menetluses.
10. Kolleegium tühistab TsMS § 386 lg 4 alusel koosmõjus TsMS § 477¹ lg 2 teise lausega ringkonnakohtu 02.07.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Arvestades vaidluse sisu ning seda, et otsustusõigust ja suhtlemiskorda puudutav lahend tehakse eelkõige lapse huvides ning asjaolu, et ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, on põhjendatud jätta ka ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3). Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määrab ringkonnakohus kindlaks eraldi määrusega. Teistel menetlusosalistel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 19