← Eesti

1-22-1323/7

Obsah (7)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1323 (22259000088) Kohtunik Kristel Nirgi Kohtuistungi sekr

§ 424

lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav GUNNAR HANSON, isikukood 38509172269, xxxx, elukoht xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 28.02.2022 kell 11.45; kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 306, 309, 3101, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada GUNNAR HANSON süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.02.-01.03.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka, Gunnar Hansonil kuulub kandmisele 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Gunnar Hanson ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Gunnar Hanson katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 1 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Gunnar Hansonit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 78

p 1 alusel hakkab Gunnar Hansonile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 01.03.2022.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Gunnar Hansonilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb Gunnar Hansonil 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutada oma juhiluba Transpordiametile. Kahtlustatavana kinni peetud Gunnar Hanson tuleb istungisaalis viivitamatult vabastada. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Gunnar Hansonilt menetluskuluna ½ sundrahast summas 490,50 (nelisada üheksakümmend eurot 50 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Gunnar Hansonilt menetluskuluna kaitsjatasu 97,20 (üheksakümmend seitse eurot 20 senti) eurot v.adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1,3 alusel võimaldada Gunnar Hansonil tasuda menetluskulud kokku 587,70 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 54,20 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 48,50 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99922700007861 ning selgitusega: „Gunnar Hanson, 1-22-1323, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID JA SALVESTISED 1 CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõnedega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. EDASIKAEBAMISE KORD 2 Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS Gunnar Hansoni süüdistatakse selles, et tema juhtis alkohijoobes olles 28.02.2022 kella 11.45 paiku xxxx juures mootorsõidukit xxxx riikliku registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARAF-0024 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 1,43 mg/l kohta. Vastavalt LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätetele loetakse G. Hanson alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega Gunnar Hanson, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Gunnar Hansonile mõistetavaks karistuseks

§ 424

lg 1 järgi 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 28.02.-01.03.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja Gunnar Hansonil jääb kanda 6 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta 6 kuud. Katseajaks allutada Gunnar Hanson kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Gunnar Hansoni käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Gunnar Hansonilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Süüdistatav Gunnar Hanson on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Gunnar Hanson kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Gunnar Hanson tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Asitõend, 1 CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõnedega, jätta toimikusse. KrMS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha (milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot) suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. 3 Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on Gunnar Hansoni menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha summas 490,50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 97,20 eurot vandeadvokaat Arri Toominga poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku 587,70 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 54,20 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 48,50 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.