): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 16. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni seitsmenda ja kümnenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 17. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 18. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
Asjaolud 3
Pankroti väljakuulutamise seisuga võlgniku kontol rahalisi vahendeid ei olnud. Ka muud pankrotivara võlgnikul ei ole. Pankrotipessa on laekunud kohtutäitur O. Kutšmei poolt täitemenetluses võlgnikult kinni peetud 11.03.2021 täituri ametikontole laekunud raha 170,40 €. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta (
Pankrotimenetluses
9.
lg 1 p 4 sätestatud pankrotimenetluse kulud on: • • ajutise halduri tasu 518,40 € ja kulutused 44,40 €, kokku 562,80 €, mis on kinnitatud 4.02.2021 kohtumäärusega. Haldur taotleb ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmist 13. novembril 2020 kohtu deposiiti makstud rahast; pankrotihalduri tasu 648 €.
aasta 1.veebruari, kohaldatakse halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 65 ja 65¹ redaktsiooni, mis kehtisid
lg 1 esimese lause kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 11 esimene lause sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel (§ 23. Ajutise halduri tasu). Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teinud järgnevad toimingud: • suhtlemine võlgnikuga: teabe andmine pankrotimenetluse ja kohustustustest vabastamise menetluse toimumise põhimõtete kohta, pangakonto kasutamistingimuste selgitamine, panga 4 • • • • • ja võlgniku vahelise suhtlemise korraldamine, nõusoleku andmine konto kasutamiseks – 1 tund võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine – 1 tund nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine – 1 tund jaotusettepaneku koostamine – 0,5 tundi aruande ja ettepaneku koostamine raugemiseks – 1,5 tundi halduri toimiku koostamine - 1 tund Kokku on pankrotihaldur täitnud pankrotimenetluses ülesandeid 6 tunni ulatuses. Pankrotihalduri tunnitasu suuruseks on 90 €. Seega tasuks ülesannete täitmise eest on 6*90=540 €, millele lisandub käibemaks 108 €, kokku 648 €. Halduritasust on võimalik väike osa, s.o. 142 € + käibemaks 28,40 € = 170,40 € tasuda kohtutäituri tagastusena pankrotipessa laekunud rahast. Ülejäänud halduritasu, 397 € + käibemaks 79,40 € = 476,40 € hüvitamise taotleb pankrotihaldur määrata riigi vahenditest. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
Jaotusettepanek on kinnitatud kohtumäärusega. 11. II järk (
Holm Bank AS
Pandiesemeid ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (
Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
II rahuldamisjärk Jrk nr Võlausaldaja
Hagisid pankrotimenetluses ei ole läbi vaadatud; samuti ei ole hagisid, mida haldur kavatseb veel esitada. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
Ajutise halduri kulutused 44,40 €. Kohtukulusid ei ole. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (
Pankrotihaldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Suure osa võlgadest moodustavad erinevatelt krediidiasutustelt võetud tagastamata laenud, mis on kohtulahenditega võlgnikult välja mõistetud juba rohkem kui 10 aastat tagasi, kuid hoolimata sellest ei ole võlad oluliselt vähenenud. 28.02.2021 on R. Mxxxxxx töövõime hinnatud osaliseks kuni 27.02.2023, pärast mida hinnatakse saavutatud ravitulemusi ja töövõimet uuesti. Osalise töövõimetoetuse suurus on praegu 8,6241 eurot päevas, s.o ca 258 eurot kuus. Kui tervis võimaldab, on R. Mxxxxx proovinud ka tööl käia, kuid tihti veab tervis ikkagi alt ja ta on pidanud haiguslehe võtma. Tema ülalpidamisel on 2 last: s. xxxxxxxxxx ja s.xxxxxxxxxxx. Viimane neist on küll juba täisealine, kuid ta on omandamas gümnaasiumiharidust ning teda on siiski vaja üleval pidada. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 19.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Margo Normanniga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Rxxxxx Mxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 22. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid
23.
lg 3 alusel tuleb Margo Normann vabastada pankrotihalduri kohustusest Rxxxxx Mxxxxxxxpankrotimenetluses. 24.
lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. Pankrotihalduri tasu 25. Vastavalt
aasta
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 28. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja
lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 540 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 108 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 6. Pankrotihalduri tunnitasuks on 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades
lg 4, töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Margo Normanni taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu 540 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 108 eurot, kokku seega 648 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 33.
lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduritasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui /…/ võlausaldaja /…/ on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.
§-s 173 nimetatud kohustusi, palus kohus võlgnikul avaldust täiendada. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 04.03.2021. a. 37.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 38. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad
lg-s 2 nõutud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 39.
lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (
Võlausaldajad ei ole Rxxxxx Mxxxxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Rxxxxx Mxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 40.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kandidaati esitanud. Võlausaldajad ITM Inkasso OÜ, Holm Bank AS ja Julianus Inkasso OÜ on esitanud nõusoleku, et võlgnik ise täidab usaldusisiku kohustusi. Ülejäänud võlausaldajad ei ole oma seisukohta pankrotihaldurile esitanud. 41.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Rxxxxx Mxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.
lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Rxxxxx Mxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud 8 tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab Rxxxxx Mxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.
lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.
lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 48.
lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 49.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 50.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 51.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 52.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 53.
lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi 9 tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.