kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised järelmaksulepingu nr 19361239844 alusel 0,04% päevas alates 12.12.2020 kuni põhinõude 361,90 euro tasumiseni ning järelmaksulepingu nr 34741239711 alusel 0,05% päevas alates 12.12.2020 kuni põhinõude 644,31 euro tasumiseni. Kohus leiab, et täiendava viivise nõuded tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb 8 kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 200 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 200 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2160 eurot (km-ta).
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabile on kulunud 18h, tasumääraga 120€/h (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane). Kohus leiab, arvestades esindaja kvalifikatsiooni, et esindaja tasumäär 120 €/h on põhjendatud. Riigikohus on nt leidnud, et põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja tasumäär on 120 eurot nii käibemaksuga kui ilma (01.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Kohtu hinnangul vastab tasumäär keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Kohus hindab, arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu, esitatud dokumente, menetluse pikkust ja asja keerukust, et ajakulu 18h on mõistlik ja põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirja tabelis nr 1-3, 6-7, 9-10 ja 12 ridadel märgitud toimingutele kulunud aeg 8h on mõistlik ja põhjendatud. Ridadel 4, 5, 8 ja 11 märgitud toimingutele kulunud aeg on aga põhjendatud osaliselt. Real 4 märgitud hagiavaldusega seonduvad toimingud olid menetluskuludena märgitud ka hagiavaldusse, kus toimingutele kulunud aeg oli 3,5h. Menetluse lõpus oli aeg 1h võrra vähenenud. Ajakulu on seega olnud vastuoluline ja kohus leiab, et ajakulu pole realistlik. Hagimenetluseks ettevalmistumine algas juba enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamist. Selleks ajaks olid olemas kõik peamiselt vajalikud tõendid. Samuti oli esindaja selleks ajaks juba analüüsinud nõuet (eraldi tasustatud, rida 1). Hagiavaldus iseenesest ei olnud n.ö nullist kirjutatud. Hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud erinevate võlausaldajate nimel samasisulisi hagisid (erinevad enamasti vaid poolte ja võlgnevuse andmete poolest), seega pole hageja esindaja pidanud kulutama nii palju aega hagiavalduse koostamisele. Hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine ei saanud aega võtta 2,5h. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 1,5h. Kohus leiab, et menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja selle analüüs ei kulutanud 0,5h esindaja aega. Tegemist on lühikese määrusega, mis sisu poolest on pigem suunatud kostjale. Hagejale on see teadmiseks, et menetlus on algatatud. Hageja esindaja on selliseid määruseid saanud eeldatavalt sadades kordades, neist äärmiselt palju ka Jõgeva kohtumajalt ning käesolevat tsiviilasja menetlenud kohtunikult. Menetlusse võtmise määrusega tutvumise ajakulu on põhjendatud 0,1h ulatuses. 12.07.2021.a määruse analüüs 2h on ülepaisutatud. Tegemist oli väga lühikese ja õiguslikult mitte keeruka määrusega, millega kohus lahendas kostja taotluse menetluse peatamiseks ja kolmanda isiku kaasamiseks. Määrus oli vaid osaliselt edasikaevatav ning hagejal puudus 9 põhjus edasikaevamiseks. Kohtumääruse resolutsioon oli sama, mida väljendas hageja enda vastuses enne taotluse lahendamist. Kohus leiab, et ajakulu määruse analüüsile on mõistlik 0,5h ulatuses. 05.11.2021 seisukoha koostamisele, kohtupraktika analüüsile, täiendavate tõendite kogumise, analüüsi ja kohtule esitamise peale kulus esindajal 5h. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga. Seisukoht koos poolte andmetega on kokku ainult pool lehekülge, milles hageja annab sisuliselt teada, et esitab tõendid hilinemisega. 05.11.2021 seisukohta koostades ei tegelenud hageja esindaja nende toimingutega, mis on kirjas tabelis real 11. Põhjendatud ajakulu 05.11.2021 seisukoha osas on 0,5h. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku on 10,6h. Esindajakulud sellest lähtuvalt 1272 eurot (10,6h x 120€/h, km-ta). Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 1472 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 1272 eurot lepingulise esindaja tasu (käibemaksuta). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1472 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). 08.03.2021.a määrusega rahuldas kohus kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning andis kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohus leiab, et
lg 7 alusel tuleks kostjale määratud esindaja tasu ja kulud jätta riigi kanda, arvestades kostja halba majanduslikku seisundit. Kostja esindaja ei esitanud tasutaotlust 11.01.2022.a määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui esindaja soovib enda tasu ja kulude kindlaksmääramist, tuleb tal kohtule esitada vastav taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.