← Eesti

2-20-1074/56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-1074 Kohtuasi Y hagi Q vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik Y apellatsioonkaebus Kaebuse hind 2790 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ilya Zuev Kostja Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vitali Denikin Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada Y apellatsioonkaebus osaliselt.
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus osas, millega maakohus jättis elatisenõude alates
  8. jaanuarist 2020 kuni
  9. novembrini 2020 rahuldamata, ja saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse 2-20-1074 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  10. Y (hageja, tütar) esitas
  11. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule Q (kostja, isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, välja elatise 310 eurot kuus (sh
  12. a jaanuari 10 päeva eest elatise 110 eurot).
  13. detsembril 2020 palus hageja alternatiivselt rahuldada hagi kuni
  14. novembrini
  15. Hagiavalduse kohaselt sai hageja
  16. jaanuaril 2020 täisealiseks, kuid jätkab õpinguid ja omandab rakenduskõrgharidust Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Kuna hageja õpib, ei ole tal võimalik tööd teha ja end ise ülal pidada. Hagejat toetab tema ema W, kelle sissetulekuks on töötasu ca 500 eurot kuus ning töövõimetuse hüvitis ca 250 eurot kuus. Hageja vajaduste rahuldamiseks kulub 620 eurot kuus, sh on hageja eluasemekulud 300 eurot, toidukulud 200 eurot, riiete ja jalanõude kulud 40 eurot, hügieenitarvete kulud 20 eurot, meelelahutuskulud 30 eurot ning interneti- ja telefonikulud 30 eurot. Hageja eluasemekulud on tingitud sellest, et hageja on pärit Narvast, kuid õpib Tallinnas, mistõttu üürib ta Tallinnas XXX asuvat korterit 230 euro eest kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Tallinna Tehnikakõrgkool ei paku ühiselamus elamise võimalust. Alates
  17. maist 2020 üürib hageja Tallinnas YYY asuvat ühetoalist korterit 295 euro eest kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Hageja on tasunud üürikorteri eest C-lt laekunud raha eest. C oli hageja emale võlgu ja tasus selle hageja kontole. Lisaks andis ta täiendavalt raha üürikorteri eest tasumiseks, mis tuleb talle tagastada. Hageja asus
  18. novembril 2020 ½ koormusega tööle mängude esitlejana osaühingus F, töötasuga 600 eurot (bruto), millest ei piisa hageja vajaduste rahuldamiseks. Juhul, kui kohus leiab, et hageja varaline seisund on kohtumenetluse ajal muutunud, tuleb hageja kasuks elatis välja mõista alates hagi esitamisest kuni hageja tööle minekuni
  19. novembril
  20. Kostja vastuväited
  21. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on ta tasunud hagejale kuni täisealiseks saamiseni elatist 270 eurot kuus, sh
  22. a jaanuaris, mistõttu ei ole alust nõuda elatist enne
  23. veebruari
  24. Elatise maksmise ajal elas hageja rahalistes raskustes oleva isa arvel luksuslikku elu (kandis kalleid brändirõivaid ja -jalanõusid, pidas limusiiniga sõites sünnipäeva). Kostja varaline seisund ja perekondlik olukord ei võimalda tal maksta elatist hageja luksusliku elustiili tagamiseks. Kostja töötasu on keskmiselt 1150–1200 eurot (neto) kuus. Kostja tasub kodulaenu 450 eurot kuus, kommunaalmakseid keskmiselt 155–159 eurot kuus, millele lisandub elektriarve 27–64 eurot kuus, ning telefoniarve 19 eurot kuus. Lisaks tasub kostja oma isa hooldekoduarvest 110 eurot kuus (tasu 570 eurot kuus, milles 460 eurot on kaetud kostja isa pensioniga), mis suureneb alates
  25. märtsist 2020 200 euroni kuus, ning kostja isale kuuluva 2 2-20-1074 korteriomandi kommunaalmakseid 100–142 eurot kuus. Seega jääb kostjal ka kõige väiksema kuluga kuus toimetulekuks ja muude igapäevaste kulude kandmiseks 289 eurot kuus, millest ei jätku elatise tasumiseks ning elatise maksmine kahjustaks kostja enese tavalist ülalpidamist. Hageja kulud on ülepaisutatud. Hagejal ei ole vaja üürida kahetoalist korterit, sest ta saaks elada ühiselamus, kus on kohamaksumus 97 eurot kuus. Muud kulud ei ole põhjendatud, sest arvestades hageja ema sissetulekut, ei ole eluliselt usutav, et ta saaks sellises ulatuses hagejat ülal pidada. Vanemate sissetulek ei võimalda selliseid väljaminekuid. Hageja saab end ülal pidada oma teenitud vahendite eest. Hageja on asunud tööle baariteenindajana X OÜ-s ning osaühingus F. Hageja varjab oma sissetulekuid. Maakohtu otsus ja põhjendused
  26. Harju Maakohus jättis
  27. jaanuari
  28. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. 3.
  29. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - - kostja on hageja isa; kostja ei anna hagejale ülalpidamist; hageja omandab rakenduskõrgharidust Tallinna Tehnikakõrgkoolis; hageja on jätkuvalt noorem kui 21-aastane; hageja tasus alates
  30. a juulist kuni
  31. a detsembrini korteri eest N-le kokku 2088 eurot 39 senti ning alates
  32. maist 2020 sõlmitud üürilepingu alusel 295 eurot kuus ja kommunaalkulude arved; hageja on tasunud
  33. a juulist kuni detsembrini interneti eest kokku 106 eurot 4 senti; hageja töötab alates
  34. novembrist 2020 ja tema töötasu on 600 eurot kuus (bruto); hageja on teinud oma pangakontole sularahasissemakseid; hageja pangakontole on teinud ülekandeid L, M, C, Z, A; kostja töötasu täiskohaga bussifirmas töötamise eest on 1150–1200 eurot kuus ja kulud 861 eurot kuus, sh eluasemelaen 450 eurot kuus, kommunaalmaksed keskmiselt 155– 159 eurot kuus, elektriarved 27–64 eurot kuus, kostja isa hooldekodu kulud 110 eurot kuus ning kostja isa korteri kommunaalkulud 100–142 eurot kuus, telefoni- ja internetikulu 19 eurot kuus. 3.
  35. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõue perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 p 2 ja § 99 lg 1 alusel põhjendatud. Hageja tõi esile, et tema igakuised kulud on 620 eurot. Hageja kulud toidule, riietele ja jalanõudele, hügieenile, meelelahutusele ning internetile ja telefonile ei ole ülepaisutatud ning korteri üürimine oli põhjendatud, sest TTÜ Üliõpilasküla vastuse kohaselt ei saanud nad hetkel ühiselamukohtadele pakkumisi teha. Täisealiseks saanud laps ei pruugi vajada kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks elatist, sest erinevalt alaealisest lapsest eeldatakse tema puhul, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud lapsel ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus tema abivajaduse ulatusest. Arvestades hageja töötamist alates
  36. novembrist 2020 ning tema pangakontole laekuvaid summasid, võib hageja varaline seisund olla parem, kui ta kohtule 3 2-20-1074 avaldab. Hageja suudab tema pangakontole laekuvaid summasid arvestades oma tavapäraseid kulutusi ise kanda ja end ise ülal pidada. Kostjal on seadusest tulenev kohustus pidada ülal oma isa, isa korterit ei ole võimalik võõrandada ega üürile anda, sest ei ole teada, kas isa saab hooldekodust koju. Kui hageja saab ise sissetulekut teenida, siis kostja isal see võimalus puudub. Apellatsioonkaebus
  37. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi alates hagi esitamisest kuni
  38. novembrini
  39. Menetluskulud palus hageja jätta poolte kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuleb täiskoormusega üliõpilasel omandada eriala ja keskenduda õpingutele, mitte käia tööl. Majandusliku olukorra tõttu oli hageja sunnitud asuma alates
  40. novembrist 2020 tööle. Hageja küll peab hankima rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, kuid peab teisalt ka õppima, mistõttu puudub tal võimalus tööle minna. Tööle asudes on alati oht, et langeb õpitulemus. Kohtu viide asjaolule, et hagejat toetavad kolmandad isikud, ei ole asjakohane. Hageja ülalpidamiskohustus lasub hageja vanematel, mitte kolmandatel isikutel. Seetõttu ei saa neilt laekunud rahaga arvestada. Kostja väidetud kulud on ülepaisutatud ning tal ei ole otseselt kohustust tasuda oma isa hooldekodu eest. Vastustaja seisukoht
  41. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt ei ole igal juhul alust rahuldada hagi
  42. a jaanuari elatise osas, sest selle kuu eest on kostja elatist maksnud. Sama kuu eest ei ole võimalik nõuda elatist nii alaealise kui ka täisealise isikuna. Kostja ülalpidamisel on kostja abivajav isa. Hageja on olnud menetluses pahauskne, varjates oma töökohti ja sissetulekuid, sh töötamist baariteenindajana. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  43. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 1 p 5 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu vaidlustatud osas sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest tühistada ning asi tuleb tühistatud osas saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust tühistatud osas lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud valdavas osas välja selgitamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. 4 2-20-1074
  44. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hageja elatisenõude alates
  45. jaanuarist 2020 kuni
  46. novembrini 2020 rahuldamata. Edasiulatuva elatisenõude rahuldamata jätmise osas ei ole hageja maakohtu otsust vaidlustanud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust ja põhjendatust üksnes ülal nimetatud ajavahemiku osas.
  47. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja pidi andma hagejale, s.o oma täisealisele rakenduskõrgharidust omandavale lapsele alates
  48. jaanuarist kuni
  49. novembrini 2020 ülalpidamist, s.o tasuma elatist 310 eurot kuus. Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas hageja vajas ülalpidamist või sai hageja rahuldada oma vajadused teenitud töötasu ja muude tema käsutuses olnud vahendite arvel, samuti selle üle, kas kostja muid kohustusi, sh oma isa ülalpidamise kohustust, ja varalist seisundit arvestades vabanes kostja hageja ülalpidamise kohustusest.
  50. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hagejal on PKS § 97 p 2 alusel iseenesest õigus nõuda kostjalt ülalpidamist, st viidatud sätte eeldused olid vaidlusalusel ajavahemikul täidetud. Täisealine esimese astme üleneja on PKS § 96 järgi kohustatud andma ülalpidamist ning PKS § 97 p 2 järgi on mh ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on rahvastikuregistri kande järgi hageja isa (I kd, tl 4), hageja oli hagi esitamise ajal 18-aastane ning vaidlusalusel perioodil õppis hageja Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Kõrgkooli väljastatud tõendi (I kd, tl 5) kohaselt immatrikuleeriti hageja
  51. augustil 2019 ning ta õppis riigifinantseeritaval õppekohal
  52. õppeaastal keskkonnatehnoloogia ja -juhtimise õppekava alusel, mille nominaalne õppeaeg oli neli aastat. Seega oli vaidlusalusel ajavahemikul hagejal õigus saada PKS § 97 p 2 alusel ülalpidamist, nagu leidis õigesti ka maakohus.
  53. Maakohus jättis aga vaidlust lahendades nõuetekohaselt tuvastamata hageja vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse ning pooltele selgitamata nende tõendamiskoormise seoses hageja kulutuste suurusega. 10.
  54. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et õpinguid jätkava täisealise lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Riigikohus on leidnud, et erinevalt alaealisest lapsest ei kehti täisealise lapse ülalpidamise puhul PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär ja seetõttu peab täisealine õppiv laps elatise saamiseks PKS § 99 järgi igal juhul tõendama kohtumenetluses oma vajadused (vt Riigikohtu
  55. oktoobri
  56. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Eeltoodut arvestades pidi hageja elatise saamiseks põhistama ja tõendama, millised on tema tavalist elulaadi arvestades tema vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavad kulutused. Maakohus ei ole seda pooltele selgitanud ega juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et ta ei ole esitanud oma kulutuste kohta ammendavalt tõendeid ega oma kulutusi põhistanud. Selliselt on maakohus rikkunud oluliselt eelmenetluse ülesandeid, sh selgitamiskohustust. 10.
  57. Lisaks on maakohus paljasõnaliselt pidanud hageja põhjendatud vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruseks 620 eurot kuus (sh eluasemekulud 300 eurot, toidukulud 200 eurot, riiete ja jalanõude kulud 40 eurot, hügieenitarvete kulud 20 eurot, meelelahutuskulud 5 2-20-1074 30 eurot ning interneti- ja telefonikulud 30 eurot) ning jätnud hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse nõuetekohaselt tuvastamata ja esitatud tõendid kohaselt hindamata. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus jättis kostja vastuväited hageja eluasemekulude suuruse kohta osaliselt arvestamata. Kostja väitel olid hageja eluasemekulud ülepaisutatud seetõttu, et hageja ei vajanud üksi elamiseks kahetoalist korterit ning oleks saanud elada korteris mitmekesi või siis ühiselamus, mis oleks olnud odavam. Kostja avaldas kahtlust, et suure tõenäosusega elab hageja korteris koos kellegi teisega. Maakohus tuvastas, et hageja pangakontole on erinevad isikud kandnud korduvalt erineva suurusega summasid, sh oli L kandnud alates
  58. a veebruarist kuni maini iga kuu hageja pangakontole raha, kuid maakohus jättis tuvastamata, mis põhjusel L ülekandeid tegi. Võrreldes hageja ema pangakontot (I kd, tl 163–170 pöördel) ja selle väljavõtet (I kd, tl 8), järeldab ringkonnakohus, et hageja ema on teinud alates
  59. aasta juulist kuni
  60. a maini hageja elukohaks olnud Tallinnas asuva korteri eest makseid N-le ning maksetest saab järeldada, et korteri üür oli 230 eurot ja kõrvalkulud sõltuvalt kuust ca 100–150 eurot. Võrreldes hageja ema ülekantud summasid ja kuupäevi hageja pangakonto väljavõttel (I kd, tl 87–91 pöördel ja tl 142–162 pöördel ning II kd, tl 5–20) Li ülekannetega hagejale, ilmneb, et samal ajal, mil hageja ema on teinud ülekandeid N-le, on L teinud ülekandeid hagejale. Seejuures on L märkinud
  61. jaanuari 2020 ülekande selgituseks „За кв + долг“ ning
  62. jaanuaril 2020 tehtud ülekande järel on hageja teinud oma emale sama suure summaga ülekande selgitusega „Квартира от X“. L on kandnud iga kuu alguses hagejale üle 115 eurot, mis on ½ hageja ema poolt N-le iga kuu alguses ülekantud summast (230 eurot), ning lisaks iga kuu keskpaigas summa, mis on ligikaudu pool hageja ema poolt N-le kuu keskpaigas kantud summast. L on teinud makseid kuni
  63. a maini ja sama kaua on teinud makseid Nle ka hageja ema. Seega on hageja esitanud kohtule valeandmeid oma eluasemekulude suuruse kohta, kui väitis, et hageja ema kantud kulud on kogu ulatuses hageja kulud, ja vaikinud maha asjaolu, et korteris elas ilmselt ka L, kes hüvitas poole korteri kuludest. Seda arvestades võisid hageja tegelikud eluasemekulud olla kuni
  64. a maini poole väiksemad. Alates
  65. a maikuust on hageja väitel tema eluasemekulud 400 eurot. Oma eluasemekulude tõendamiseks esitas hageja
  66. detsembril 2020 üürilepingu koos üürileandja kinnitusetega iga kuu raha kättesaamise kohta (II kd, tl 27–31 pöördel). Selle kohaselt on hageja alates
  67. maist 2020 üürinud ühetoalist korterit ning tasunud iga kuu 295 eurot üüri ning lisaks kõrvalkulusid sõltuvalt kuust 35–60 eurot kuus. Samas on hageja esitanud lisaks kaks Eesti Energia ja V KÜ esitatud arvet (II kd, tl 21–23 pöördel ja 26). Neid tõendeid koosmõjus hinnates ei ole ringkonnakohtul võimalik aru saada, kui suured olid hageja elamiskulud iga kuu lõikes, sh millised kulud tasus hageja sularahas otse üürileandjale ja millise arve alusel arve esitajale. Hageja ei ole
  68. detsembri
  69. a menetlusdokumendis oma kulusid kuidagi selgitanud ega esitanud ammendavalt tõendeid selle korteriga seotud eluasemekulude kohta kuni
  70. novembrini
  71. Kuigi hageja esitas nimetud asjaolud ja tõendid pärast maakohtu antud tähtaega, on maakohus nendega otsust tehes arvestanud. Samas ei nähtu kohtutoimikust, et maakohus oleks küsinud uute asjaolude ja tõendite kohta kostja seisukohta või et kostja oleks saanud nende kohta oma arvamust avaldada. Olukorras, kus hageja esitas uusi asjaolusid ja tõendeid, ei olnud maakohus asja ammendavalt arutanud ja asi ei olnud lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Sellest hoolimata tegi maakohus asjas
  72. jaanuaril 2021 otsuse. Ka seda, kas esmalt kahetoalise korteri ja seejärel ühetoalise korteri üürimine oli hageja tavalist elulaadi arvestades vajalik, ei ole maakohus nõuetekohaselt hinnanud. Maakohus lähtus korteri üürimise vajadust hinnates põhjendamatult üksnes TTÜ Üliõpilasküla
  73. aprilli
  74. a e-kirjast, milles oli märgitud, et nad ei saa hetkel ühiselamu toale pakkumisi teha, kuid jättis arvestamata, et see oli tol hetkel tingitud toona kehtinud eriolukorrast, samas oli neil vabu tube. 6 2-20-1074 Samuti ei ole maakohus hinnanud üürikorteris ja ühiselamus elamise korral eluasemekulude suurust. Ülejäänud kulude osas leidis maakohus, et hageja väidetud kulud ei ole ülemäärased. Samas jättis maakohus arvestamata, et hageja ei olnud oma väidetud kulude kinnituseks esitanud kohtule tõendeid ega põhistanud kulude suurust. Hageja tõendas lisaks eluasemekulule üksnes internetikulu (I kd, tl 7 pöördel), mis oli
  75. aastal keskmiselt 18 eurot kuus. Seda, kas ja millise kuutasuga internetti kasutas hageja
  76. aastal, ei ole hageja tõendanud. Ka muude kulude kohta ei esitanud hageja ühtki tõendit ega selgitust. Kolleegium möönab, et enesestmõistetavalt vajab iga inimene eluks toitu, riideid ja jalanõusid ning tänapäeval ka hügieenitarbeid, telefoni ja meelelahutust, kuid nende vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud peab hageja elatise saamiseks kohtule põhistama ja võimaluse korral ka tõendama. Praegusel juhul ei ole hageja seda teinud. Samas ei ole aga maakohus ka hagejale tema tõendamiskoormist selgitanud.
  77. Lisaks asus maakohus ennatlikult, poolte seisukohti välja selgitamata, seisukohale, et hageja vajadusi saab rahuldada tema pangakontole kolmandatelt isikutelt laekuva raha ja töötasu arvel. 11.
  78. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et kuigi ülalpidamist vajava isiku ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks, lähtudes tema vajadustest, tuleneb perekonnaseaduse mõttest see, et täisealisel isikul on üldjuhul õigus saada ülalpidamist siis, kui ta vajab abi, st ta ei ole võimeline ennast ise oma vahendite arvel ülal pidama. Kolleegium märgib, et täisealiseks saanud haridust omandava lapse puhul saab iseenesest eeldada, et õpingute tõttu ei ole tal võimalik oma vajaduste rahuldamiseks ise sissetulekut teenida ning tal ei ole ka sellist kohustust. Selleks, et laps saaks täisealiseks saades õpinguid jätkata ega peaks enda ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tööle minema, ongi PKS § 97 p 2 järgi lapsel õigus nõuda oma vanematelt ülalpidamist. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et juhul, kui täisealiseks saanud laps suudab õpinguid kahjustamata paralleelselt ka töötada ja endale sissetulekut hankida, ei tuleks ülalpidamise ulatust määrates arvestada tema enda teenitud sissetulekutega. Eelkõige tuleb see kõne alla osakoormusega õppimise korral. Praegusel juhul tõi hageja esile, et ta õpib täiskoormusega ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuigi hagejal ei olnud kohustust teenida endale ise sissetulekut, asus hageja
  79. novembril 2020 osalise koormusega tööle ning möönab, et alates sellest ajast ta ei vaja ülalpidamist. Samuti nähtub hageja
  80. a tuludeklaratsioonilt (I kd, tl 93–96), et hageja on saanud erinevatelt tööandjatelt palka juba
  81. aastal. Asjas ei ole siiski kogutud ega esitatud otseseid tõendeid selle kohta, et hageja oleks töötanud ja teeninud endale sissetulekut alates
  82. jaanuarist kuni
  83. novembrini
  84. 11.
  85. Samas tõi kostja esile, et hageja varjab oma sissetulekuid ja võis töötada ka sel ajal mh baariteenindajana. Kostja esitas oma väite kinnituseks väidetavalt hageja Facebooki konto väljavõtte (I kd, tl 76–79), kus hageja oli oma töö kohta
  86. jaanuaril 2020 märkinud „Barmaid B X“ (baaridaam Xs). Kuigi viidatud tõendi alusel ei saa kohus kindlalt järeldada, et hageja töötas vaidlusalusel ajal baariteenindajana ja teenis sisstulekut, ning seda ei kinnita ka maakohtu nõutud maksuandmete tõend (I kd, tl 186), annab see ometi alust kahelda ja kontrollida, kas hageja võib varjata kostja eest oma töötamist ja sissetulekuid ning on jätnud kostjale ja kohtule andmata õige teabe oma varalise seisundi kohta PKS § 104 tähenduses. Hageja pangakonto väljavõtetest (I kd, tl 87–91 pöördel ja 142–162 pöördel ning II kd, tl 5–20) nähtub, et peale hageja ema on ka kolmandad isikud kandnud hagejale teatud regulaarsusega 7 2-20-1074 märkimisväärseid summasid (sh L, C, M, M, S) ning hageja on ka ise teinud oma pangakontole märkimisväärse suurusega sularahasissemakseid. Seega ei ole välistatud, et hageja võis teenida sissetulekut, mida ta ei ole Maksu- ja Tolliametile deklareerinud. Jagades maakohtu poolt väljanõutud hageja pangakontodel kajastatud sissetulekud vastavate kuude arvuga, on hagejale nii tema emalt kui ka teistelt isikutelt laekunud alates
  87. jaanuarist kuni
  88. augustini 2020 kokku u 6948 eurot, s.o keskmiselt u 990 eurot kuus, ning sarnases suuruses on olnud kokku ka väljaminekud. Seega on hageja käsutuses olnud vaidlusalusel ajal oluliselt rohkem raha kui oli vaja tema väidetud kulude katmiseks. Seejuures ei ole hageja selgitanud, millistel asjaoludel on talle nimetatud summasid üle kantud. Hageja on paljasõnaliselt väitnud, et L ja C ei ole seotud hageja sissetulekuga, ega ole millegagi oma väiteid tõendanud ega usutavaks teinud, sh tõendanud, et C oli hageja emale võlgu ja tasus võlga tagasi hagejale ning andis hagejale laenu korterikulude tasumiseks. Ülejäänud isikute ülekannete ja sularaha sissemaksete kohta ei ole hageja kohtule midagi selgitanud. Samas ei ole maakohus ka hagejal oma sissetulekuid selgitada palunud. Seetõttu asus maakohus ennatlikult seisukohale, et nimetatud summade arvel sai hageja end ise ülal pidada. Kolleegium möönab, et asjaolu, et hageja pangakontole on laekunud erinevatelt isikutelt erinevaid summasid, ei tähenda iseenesest veel seda, et hageja sai ja pidi saadud raha arvel end ise ülal pidama. Sellest tulenevalt ei saanud maakohus jätta hagi rahuldamata seetõttu, et hageja varaline seisund võib olla parem, kui ta kohtule avaldab. Olukorras, kus ei ole teada, milleks ja millisel põhjusel on hagejale ülekandeid tehtud, ei saa kohus järeldada, et saadud raha oli hageja käsutuses tema vajaduste rahuldamiseks, ning peab nõude rahuldamata jätmiseks esmalt välja selgitama ülekannete tegemise aluse.
  89. Viimaks märgib kolleegium, et arvestades hageja vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit, tuli maakohtul hinnata, kui suur on kummagi vanema osa hageja ülalpidamiskulude kandmisel, ning kas kostja võiks oma kohustuste ja varalise seisundi tõttu vabaneda (mingis ulatuses) hageja ülalpidamise kohustusest. Ringkonnakohus selgitab, et esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega sõltub kummagi vanema osa tema sissetulekust ja varalisest seisundist ning erinevalt alaealise lapse ülalpidamisest ei pea vanem täisealise lapse ülalpidamiseks oma tavapäraseid vajadusi piirama ega pidama täisealist last endaga ühetaoliselt ülal (vt Riigikohtu
  90. oktoobri
  91. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Maakohus arvestas elatisenõuet lahendades mh vääralt ka asjaolu, et kostja peab kandma oma isa hooldekodu kulusid ja korteri kommunaalkulusid. Ringkonnakohus selgitab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse PKS § 98 lg 1 järgi alanejat sugulast ülenejale sugulasele. Seega pidi kostja vaidlusalusel ajavahemikul enne oma isa kulude kandmist andma hagejale ülalpidamist ning nende kuludega ei saa kohus PKS § 102 lg 1 kohaldamisel arvestada.
  92. Eeltoodut arvestades jättis maakohus kolleegiumi hinnangul vaidlust lahendades olulisel määral täitmata TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud eelmenetluse ülesanded ja rikkus olulises ulatuses selgitamiskohustust. Samuti jättis maakohus kohtuotsuse TsMS § 436 järgi olulises ulatuses nõuetekohaselt põhjendamata. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kohus teeb TsMS § 435 8 2-20-1074 lg 1 järgi otsuse alles siis, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Seejuures hindab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Praegusel juhul on maakohus teinud asjas ennatlikult otsuse, mistõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab vaidluse maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus tõendada ja põhistada oma vajaduste rahuldamiseks alates
  93. jaanuarist kuni
  94. novembrini 2020 tehtud kulutusi, hinnata hageja esitatud tõendeid ning tuvastada nende alusel kohaselt hageja tavapärasest elulaadist tulenevad vajadused ja nende vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus. Samuti tuleb maakohtul välja selgitada, kas ja millises ulatuses sai hageja vaidlusalusel ajavahemikul oma vajadusi rahuldada oma sissetuleku või muude tema käsutuses olnud vahendite arvel. Ulatuses, milles hageja ei saanud oma sissetuleku ja vara arvel oma vajadusi rahuldada, on hagejal õigus nõuda ülalpidamist oma vanematelt, kuid vastavalt nende sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile. Seejuures tuleb kohtul hinnata, kas kostja on oma kohustuste ja varalise seisundi tõttu vabastatud talle langevas osas ülalpidamiskohustuse täitmisest. Maakohtul tuleb mh hinnata, kas kostja on
  95. a jaanuari eest juba elatist maksnud või pidi tasutud elatis katma hageja vajadused üksnes kuni tema täisealiseks saamiseni.
  96. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.