) § 23 lg 1 alusel kuni isiku välja saatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku suhtes ei ole võimalik muid järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada (
lg 1), on olemas põgenemise oht ning välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (
Samas taotles PPA Tallinna Halduskohtult luba X kinnipidamiseks Pärnu arestimajas kuni 04.03.2022 (k.a) ning isiku kinnipidamiskeskusesse konvoeerimiseks hiljemalt 05.03.2022. Isikut ei ole võimalik tagasi saata Afganistani, kuna seal on tema elu ohus. Välismaalase sõnade kohaselt kohtusid X ja Y Serbias. Serbias viibimist tõendavad välismaalaste ütlused ja Q nimele Serbias väljastatud vastuvõtukeskuse kaart. X ei ole võimalik koheselt Serbiasse tagasi saata, kuna tal puudub reisidokument ning reisidokumendi vormistamist või hankimist ei ole võimalik teha 48 tunni jooksul. Samuti on kahe riigi vahel vajalik läbida kooskõlastusprotseduurid. Eesti ja Serbia peavad omavahel kooskõlastama tagasivõtupalve. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate
§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei ole võimalik, kuna X puudub reisidokument ning elukoht Eestis. Paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna esineb välismaalase põgenemise oht
X on tuvastatud tema ütluste järgi. Samuti kinnitab isik, et soovib jõuda Saksamaale või Belgiasse, millest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ja Schengeni alalt lahkuda (
Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta, perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toime tulekuks. Vastavalt
lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lgle 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. X puuduvad isikut tõendavad dokumendid. PPA tegi X 24.02.2022 ettekirjutuse nr 1052252806 Eestist lahkumiseks koheselt, kuid mitte hiljem kui 24.02.2022. Pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse lahkumisettekirjutust täitnud välismaalane vastavalt
Samas kohaldas PPA X Schengeni alale sissesõidukeelu 3 aastaks tema lahkumiskohustuse täitmise päevast alates vastavalt
8.
lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik. 9.
lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada
lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 p-de 1–3 alusel võib isikut kinni pidada eelkõige siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht; välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. X puhul kohaldub
10.
p 6 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus. X selgitas 24.02.2022 PPA-le, et soovib minna Belgiasse, kus elab vend. Ei soovi Eestisse jääda, kuna ei tunne Eestis kedagi. Samas 2
§-s 10 loetletud meetmeid. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta, perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toime tulekuks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.