← Eesti

2-20-10681/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-10681 Kohtuasi X hagi C vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik C apellatsioonkaebus Kaebuse hind 1737 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) X (isikukood seaduslik esindaja Q XXXXXXXXX), Kostja (apellant) C (isikukood lepinguline esindaja Anu Baum XXXXXXXXXX), Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta apellatsioonkaebusele ja vastusele lisatud tõendid vastu võtmata.
  5. Jätta C apellatsioonkaebus rahuldamata.
  6. Jätta Harju Maakohtu
  7. detsembri
  8. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
  9. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse 2-20-10681 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  10. Q (isa) esitas
  11. juulil 2020 X (hageja, laps) nimel Harju Maakohtule C (kostja, ema) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja alates
  12. märtsist 2020 kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud elatise 1306 eurot ning alates
  13. augustist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise 292 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt asus laps
  14. veebruaril 2020 püsivalt isa juurde elama. Isa on juhtinud iga kuu ema tähelepanu sellele, et ta peab maksma lapsele elatist, kuid ema ei ole seda teinud. Lapse kulud on olnud alates
  15. a veebruarist kuni novembrini 880 eurot. Alates
  16. a märtsist kuni juulini keskmiselt 680 eurot kuus, sh eluasemekulud 250 eurot, toidukulud 150 eurot, transpordikulud 20 eurot, sidekulud 30 eurot, tervishoiukulud 20 eurot, hügieeni- ja majapidamiskulud 50 eurot, koolitarbed 20 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot ning muud kulud (trenn, sünnipäevad, laager jm vaba aja veetmise kulud) 100 eurot. Isa töötasu on 2600 eurot kuus ning talle kuulub kolmetoaline korter Tallinnas ja elamumaa Saue vallas. Kostja vastuväited
  17. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja või poolte enda kanda. Kostja vastuväidete kohaselt annab ta lapsele vahetult ülalpidamist. Vanematel oli varem kokkulepe, et laps elas nädala kaupa vaheldumisi mõlema vanemaga. Alates
  18. a septembrist kuni
  19. veebruarini 2020 elas laps emaga ja isa ei andnud lapsele ülalpidamist. Ema esitas lapse nimel isa vastu elatise hagi, kuid võttis selle isa survel tagasi. Alates
  20. veebruarist 2020 elab laps isa juures, kuid ema peab last vahetult ülal, veetes lapsega iga kuu vähemalt ühe nädala koos ja ostes lapsele riideid, mida isa ei luba lapsel kasutada. Ema on alates
  21. a aprillist kuni novembrini kandnud lapsega seoses kulusid 446 euro 34 sendi ulatuses, sh kandnud lapse sidekulud ning ostnud lapsele riideid, jalanõusid, tervisetooteid ning lemmiklooma (hamstri). Laps viibib ema juures 1/3 ajast. Hagi esitamise ajal ei ole selge, kelle juures hakkab laps tulevikus elama. Maakohtu menetluses on isa avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks, milles ema soovib taastada varasema olukorra, et laps viibib võrdse aja kummagi vanema juures. Juhul, kui ema peab maksma lapsele elatist, siis tuleb arvestada, et kostja ülalpidamisel on veel üks laps, kes osutuks hageja kasuks miinimumelatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks. Kostja sissetulek on keskmiselt 584 eurot kuus, mis ei võimalda tal miinimumelatist maksta. Lisaks on kostja olnud pikalt haiguslehel, mistõttu on tema sissetulek 20% võrra vähenenud. Ema suudab lisaks vahetule ülalpidamisele maksta lapsele elatist 120 eurot kuus. 2 2-20-10681 Ema kannab lapsetoetuse iga kuu lapse pangakontole. Maakohtu otsus ja põhjendused
  22. Harju Maakohus rahuldas
  23. detsembri
  24. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks alates
  25. augustist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja elatise 193 eurot kuus. Maakohus jättis tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. 3.
  26. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - - hageja on sündinud XX.XX.XXXX. aastal (8-aastane) ning tema hooldusõiguslike vanematena on kantud sünniakti Q (isa) ja C (ema); lapse põhjendatud vajaduste rahuldamiseks kulub 386 eurot kuus, sh eluasemekulu 100 eurot, toidukulu 107 eurot, transpordikulu 20 eurot, sidekulu 13 eurot, tervishoiukulu 20 eurot, hügieenikulu 20 eurot, koolitarvete kulu 20 eurot, riiete ja jalanõude kulu 40 eurot, sõprade sünnipäevade kulu 7 eurot, meelelahutuskulu 29 eurot, suvelaagrikulu 8 eurot ja lukustatava koolikapi kulu 2 eurot; emale kuulub OÜ W ainuosalus, ta on äriühingu juhatuse liige ja ainuke töötaja; ema sissetulek on 644 eurot kuus, sh töötasu 584 eurot kuus, millele lisandub lapsetoetus 60 eurot kuus; emale kuulub mootorsõiduk Chevrolet Astro (ehitusaasta 1995); kinnisasju emale ei kuulu; isale kuulub Tallinnas asuv korteriomand ja Saue vallas asuv kinnisasi. 3.
  27. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab kohus võtta ema väiteid vahetu ülalpidamise kohta arvesse üksnes juhul, kui on tõendatud, kui palju viibis laps ema juures ja kui suures osas kandis ema nimetatud ajal lapse kulusid vahetult. Ema ei ole seda tõendanud. Kuigi ema on esitanud tsiviilasjas nr 2-20-11078 vastuavalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks, ei ole selles kohtuasjas kohtulahend veel jõustunud. Kuigi ema esitas
  28. novembri
  29. a menetlusdokumendis täpsustatud kulud, on need käsitatavad uue asjaoluna ja esitatud hilinenult, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. 3.
  30. Hagi tuleb edasiulatuva elatise osas osaliselt rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 193 eurot kuus. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine, seejuures määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks perekonnaseaduse (PKS) § 99 järgi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse määramisel tuleb aluseks võtta hageja
  31. septembri
  32. a menetlusdokumendis nimetatud kulud, sest kohus on need pooltega kohtuistungil läbi arutanud. Arvestades hagiavalduse ja selle täienduse põhjendusi ja esitatud tõendeid, samuti kostja vastuväiteid ja istungil antud ütlusi kulude kohta, samuti seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, mille jaoks on vaja raha, on hageja ülalpidamiskulud kokku 386 eurot kuus. Selline kulu on kooskõlas ka RAKE
  33. a uuringus 7–12-aastase Tallinnas elava lapse kulude suurusega 385 eurot. Vanemate varaline seisund ja nende käsutuses olevad vahendid mõjutavad lapse elulaadi ja ülalpidamise ulatust. Arvestades vanemate varalist olukorda, on ema võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks 193 eurot kuus (386/2). 3 2-20-10681 3.
  34. Seaduses sätestatud miinimumelatisest väiksema elatise saab kohus PKS § 102 lg 2 järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Ema ei ole toonud kohtu ette ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust vähendada lapse kasuks väljamõistetavat elatist. Emalt väljamõistetava elatise vähendamise aluseks ei ole üksnes teise lapse olemasolu, vaid tema majanduslikust olukorrast tulenev võimetus anda kõigile lastele võrdväärselt ülalpidamist. Kostja ei ole kohtule usutavalt tõendanud enda majanduslikust olukorrast tulenevat võimetust anda lastele võrdselt ülalpidamist. Kostja
  35. novembri
  36. a kulude tabel ja ostukviitungid ei tõenda hagejale tehtud kulusid. Kohtul ei ole veendumust, et elatise tasumisel hagejale jääks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Kostjal on kohustus teenida piisav sissetulek ning hankida enda ja oma laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Juhul, kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, tuleb tal leida muu viis täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulusid. Kuna laps elab isaga, kes kannab suurema osa lapse kuludest, ei anna kostja poolt üksikute kulude kandmine alust elatist vähendada, sest kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et lapsel oleks vahelduv elukoht või laps viibiks olulise osa ajast emaga. 3.
  37. Alates
  38. märtsist 2020 kuni hagi esitamiseni tekkinud elatise võla väljamõistmiseks esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata, sest puudub mõistlik põhjendus, miks ootas hageja hagi esitamisega neli kuud. Lisaks tuleb arvestada, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks laps. Apellatsioonkaebus
  39. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja 50 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta poolte enda kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus õigesti lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse, kuid jättis vääralt arvesse võtmata PKS § 102 lg-s 2 sätestatud elatise vähendamise alused, sh vahetu ülalpidamise, kostja teise lapse ning kostja varalise seisundi. Maakohus jättis vääralt arvestamata, et ema peab last vahetult ülal. Üldjuhul viibib laps ema juures 10 päeva kuus (vähemalt 8 päeva kuus, edaspidi vähemalt 7 päeva kuus), seejuures viibis laps ema juures Portugalis alates
  40. novembrist 2020 kuni vähemalt kaks kuud ning ema andis sel ajal lapsele vahetult ülalpidamist. Olukorras, kus laps elab ema juures, ei pea ema maksma lapsele elatist. Elatist makstes peaks ema osalema lapse kulude kandmises topelt. Lisaks on ema kandud lapse sidekulusid keskmiselt 12 eurot kuus ja riiete ning ravimite kulusid keskmiselt 50 eurot kuus. Apellatsioonimenetluse ajal on ema asunud taas elama Eestisse ning laps viibib vanemate kokkuleppel regulaarselt ema juures. Vanemad on jaganud kokkuleppel lapse kulusid selliselt, et kumbki vanem kannab lapse kulusid ajal, mil laps viibib selle vanema juures, sh on isa aktsepteerinud suuremate kulutuste puhul, et ema majanduslikud võimalused on piiratumad. Paraku ei ole vanemad saavutanud elatise maksmise küsimuses kompromissi. Maakohus jättis vääralt arvestamata, et lapse kulud on osaliselt kaetud lapsetoetusega (60 eurot). Kuigi lapsetoetus laekus ema pangakontole, kandis ema selle edasi isa pangakontole. Apellatsioonimenetluse ajal on vanemad teinud avalduse ja lapsetoetus laekub isa 4 2-20-10681 pangakontole. Koosmõjus teiste asjaoludega tuleb PKS § 102 lg 2 kohaldamisel arvestada ka lapsetoetust. Arvestades seda, et RAKE
  41. a uuringu kohaselt on lapse põhjendatud kulud 396 eurot kuus, on lapse kulud 13 eurot 20 senti päevas (396/30). Kui arvestada, et lapse vajadused on 60 euro ulatuses kaetud lapsetoetusega, on vanematel kohustus kanda lapse kulusid 336 euro ulatuses kuus, s.o 11 euro 20 sendi ulatuses päevas (5 eurot 60 senti kumbki vanem). Kuna laps viibib iga kuu vähemat 8 päeva ema juures ning isa selle aja eest lapsele ülalpidamist ei anna, on lapsel õigus nõuda emalt 14 päeva eest elatist 78 eurot 40 senti. Arvestades seda, et ema kannab lisaks lapse side-, riiete ja ravimite kulusid, ei saa emalt väljamõistetav elatis olla suurem kui 50 eurot kuus. Maakohus jättis analüüsimata ja vääralt arvestamata, et ema ülalpidamisel on veel üks laps, kes ei ela emaga koos, kuid kellele ta annab iga kuu vähemalt 100 euro ulatuses ülalpidamist. Arvestades ema sissetulekut (550 eurot 38 senti neto), jääks tal 193 euro suuruse elatise tasumise järel enda ja oma teise lapse ülalpidamiseks 357 eurot 38 senti. Arvestades seda, et elatise maksmise järel peab kostjale jääma 292 eurot, ei võiks temalt väljamõistetav elatis olla suurem kui 146 eurot. Maakohus jättis analüüsimata kostja enda ja tema teise alaealise lapse vajadused ega arvestanud elatist välja mõistes proportsionaalsuse põhimõttega. Arvestades ema terviseseisundit, haridust ja kvalifikatsiooni, ei ole tal võimalik teenida suuremat sissetulekut. Alates
  42. a novembrist ei ole ka emale kuuluval osaühingul enam tööd, sest ainukeseks lepingupartneriks olnud Tallinna Lennujaama puhastusteenuse mahud vähenesid. Vastustaja seisukoht
  43. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. Vastuse kohaselt ei ole ema viibinud lapsega enne ega pärast hagi esitamist keskmiselt seitse, kaheksa ega kümme päeva kuus ning ema väited on tõendamata. Ema on veetnud lapsega koos natuke üle 1/10 ajast. Seejuures viibis laps ema juures Portugalis sedavõrd kaua seetõttu, et ema ei toimetanud last tagasi Eestisse isa juurde, viidates COVID-19 olukorrale. Ka sel ajal ei viibinud laps ainult koos emaga. Isa viibis lapsega koos nädalavahetusel ja jõulude ajal. Ema ei ole kunagi kandnud lapsetoetust isa pangakontole ning ka see väide on tõendamata. Ema väide, et tema teine laps elab tema ema juures, ei vasta tõele. Pärast vanemate kooselu lõppu asus teine laps elama isapoolse vanaema juurde ning kostja ei ole teda majanduslikult toetanud ega tema kasvatamises osalenud. Väide, et kostjal ei ole piisavat sissetulekut, tuleb jätta arvestamata, sest kostja ei ole seda tõendanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  44. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. 5 2-20-10681
  45. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi kostja palus apellatsioonkaebuse taotluses tühistada maakohtu otsuse täielikult, täpsustas kostja apellatsioonkaebuse põhjendustes, et ta soovib maakohtu otsuse tühistamist üksnes osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 193 euro suuruse elatise. Seega vaidlustas kostja maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus hagi rahuldas. Kuigi hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, jättis ringkonnakohus selle
  46. märtsi
  47. a määrusega menetlusse võtmata, sest vastuapellatsioonkaebus oli esitatud hilinenult. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes kostja apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, s.o osas, millega maakohus hagi rahuldas.
  48. Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust tühistada maakohtu otsust osas, millega maakohus hagi rahuldas, ja jätta hagi rahuldamata või mõista kostjalt hageja kasuks välja väiksem elatis, sest kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust mõista temalt hageja kasuks välja maakohtu määratust väiksemat elatist. 8.
  49. Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei võinud olla igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis oli
  50. aastal 292 eurot.
  51. jaanuaril 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  52. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  53. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Arvestades kehtivat baassummat (200 eurot) ja sellele lisanduvat 3% keskmisest brutokuupalgast (43 eurot 44 senti), millest arvatakse maha pool lapsetoetust (30 eurot), on alates
  54. jaanuarist 2022 miinimumelatis ühele lapsele üldjuhul 213 eurot 44 senti. 8.
  55. Kohus võib PKS § 102 lg 2 alusel mõista alaealise lapse kasuks välja miinimumist väiksema elatise üksnes mõjuval põhjusel, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline mõjuval põhjusel andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Seejuures võib elatise vähendamise aluseks olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt 6 2-20-10681 ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada (vt Riigikohtu
  56. märtsi
  57. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18;
  58. veebruari
  59. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12;
  60. juuni
  61. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2;
  62. märtsi
  63. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Seejuures on Riigikohus möönnud, et iseenesest saavad PKS § 102 lg 2 tähenduses miinimumist väiksema elatise väljamõistmise alusena käsitatavaks mõjuvaks põhjuseks olla mh lapse miinimumist väiksemad vajadused, st kohus saab mõista vanemalt välja miinimumist väiksema elatise, arvestades mh kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad, kuid seda vaid juhul, kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu
  64. juuni
  65. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Seega, kui kohustatud vanem taotleb PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama. Riigikohus on küll viidanud sellele, et seadusandja võiks kaaluda miinimumelatise määra muutmist, sest miinimumelatis ei täida kohtumenetluses oma eesmärki, kui paljudel juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära (Riigikohtu
  66. juuni
  67. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 30). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et miinimumelatis on igal juhul ülemäärane ja miinimumist väiksema elatise väljamõistmise aluseks olevaid konkreetseid asjaolusid ei tuleks kohtumenetluses esile tuua ja tõendada. 8.
  68. Praegusel juhul palub kostja apellatsioonkaebuses jätta oma alaealise lapse kasuks elatise välja mõistmata või mõista välja miinimumist väiksema (50 euro suuruse) elatise põhjusel, et ta peab last keskmiselt 7–10 päeva kuus vahetult ülal, lisaks hagejale peab ta ülal pidama ka oma teist alaealist last ning tema sissetulek ei võimalda mõlemat last võrdväärselt endaga ülal pidada olukorras, kus ta peab maksma hagejale elatist 193 eurot. Seejuures saab osa lapse vajadusi rahuldada lapsetoetuse arvel. Kolleegiumi hinnangul annavad need asjaolud koosmõjus iseenesest alust mõista kohustatud vanemalt alaealise lapse kasuks PKS § 102 lg 2 alusel välja väiksem elatis, kuid hoolimata kohtule esitatud vastuväidetest ei ole kostja oma väiteid kohtul nende asjaolude tuvastamiseks vajaliku siseveendumuse tekkimiseks põhistanud ega tõendanud. 8.
  69. Kostja ei ole tõendanud, et lapsel on vahelduv elukoht või laps viibib olulise osa ajast temaga ning ta teeb sel ajal lapsele olulisi kulutusi. Kuigi kostja väitel elab laps ka tema juures (sh pärast seda, kui kostja asus taas Eestis elama), ei ole kostja seda väidet tõendanud. Kostja soovis küll saada lapse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõigust tsiviilasjas nr 2-20-11078, kuid kohtute infosüsteemi andmetel on nimetatud vaidlus lõppenud sellega, et kohus on lõpetanud vanemate ühise hooldusõiguse mh lapse viibimiskoha määramise osas ja andnud selles osas ainuhooldusõiguse isale. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et kohus oleks määranud tema ja lapse suhtlemise korra, mille alusel saaks kohus järeldada, et laps viibib olulise osa ajast kostja juures ja on kostja vahetul ülalpidamisel. Kuigi kostja väitel viibib laps temaga keskmiselt 7, 8 või 10 päeva kuus, ei ole lapse isa sellises mahus suhtlemist kohtumenetluses omaks võtnud. Isa kinnitusel suhtleb ema lapsega, kuid väiksemas mahus. Kostja väitel toimub suhtlemine vanemate kokkuleppel. Eeldades seda, et ema ja laps suhtlevad ka tulevikus vastavalt vanemate igakordsetele kokkulepetele, ei ole kohtul võimalik arvestada ema ja lapse koos viibitud aega tulevikku suunatud elatise väljamõistmisel. Kohus saaks seda arvestada, kui vanemad oleksid sõlminud tulevikku suunatud kokkuleppe 7 2-20-10681 suhtlemise aegade ja/või mahu osas, kuid sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole kostja väitnud ega tõendanud. Seda arvestades ei ole ringkonnakohtul võimalik tuvastada, kas ja kui palju aega veedab laps tulevikus emaga ning kui palju peab ema sel ajal eelduslikult vahetult last ülal. Asjaolu, et laps viibib aasta lõikes keskmiselt mõned päevad kuus kostja juures, ei anna alust mõista kostjalt lapse kasuks välja väiksemat elatist. Ka asjaolu, et laps viibis kohtumenetluse ajal vanemate kokkuleppe kohaselt ema juures Portugalis, ei anna alust vähendada lapse tulevikku suunatud elatise suurust. Pooled ei vaidle selle üle, et laps viibis alates
  70. novembrist 2020 isa nõusolekul ema juures Portugalis ja jäi sinna seoses COVID-19 pandeemiaga algselt kokkulepitust kauemaks. Küll aga ei nõustu isa, et laps viibis kogu Portugalis veedetud aja emaga. Ühtlasi ei ole kohtule teada, kas ja kui palju aega veetis laps aasta lõikes keskmiselt emaga. Ainuüksi sellest, et laps viibis
  71. aasta lõpus ja
  72. aasta alguses ca ühe kuu koos emaga, ei saa kohus järeldada, et laps viibis
  73. aastal või
  74. aastal kogu aasta lõikes olulise osa ajast koos emaga ning teeb seda ka edaspidi. Ühe kuu, s.o 30 päeva ulatuses suhtlust kalendriaasta peale jagatuna teeb keskmiselt 2,5 päeva suhtlust kuus, mida ei saa pidada oluliseks kogu aasta lõikes. Kuna ema ei ole tõendanud, et laps viibib temaga olulise osa ajast, ei ole lapse kasuks regulaarset tulevikku suunatud elatist välja mõistes tähtsust sellel, et ema on teinud hagi esitamise eel ja järel mõned kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks, ega ema arvutustel suhtluspäevade arvesse võtmise korral elatise suuruse arvutamise kohta. Samuti ei saa seetõttu võtta suhtluspäevi arvesse alates
  75. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 järgi miinimumelatise suurust arvutades. 8.
  76. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et tal ei ole mõjuval põhjusel võimalik hankida piisavat sissetulekut ja tal ei ole piisavalt vara, et tagada oma alaealiste laste minimaalsete vajaduste rahuldamine. Kostja on küll väitnud, et ta saab iga kuu endale kuuluvalt äriühingult miinimumtöötasu, kuid ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, miks tal ei ole võimalik suuremat töötasu teenida. Kostja on ka apellatsioonkaebuses üksnes paljasõnaliselt väitnud, et ta ei saa suuremat sissetulekut teenida oma terviseseisundi, hariduse ja kvalifikatsiooni tõttu, kuid ei ole toonud esile ega tõendanud, et tema töövõime oleks püsivalt piiratud, ega selgitanud, milline haridustase ning kvalifikatsioon tal on ning mida ta on teinud selleks, et teenida kahe alaealise lapse ülalpidamiseks vajalikku sissetulekut. Lisaks nähtub kostja SEB Pank pangakonto väljavõttelt (I kd, tl 19–32), et pangakonto kuue kuu kreeditkäive (
  77. veebruarist kuni
  78. augustini 2020) oli 25 487 eurot, sh on kostjale laekunud
  79. juunil 2020 notarilt lepingu täitmisena 12 600 eurot ning
  80. juulil 2020 kostja enda suletud kontolt 8608 eurot 82 senti ning kostja on kandnud
  81. juulil 2020 9053 eurot 5 senti ning
  82. juulil 2020 11 600 eurot tähtajalisele hoiusele. Samuti nähtub kostja Swedbank pangakonto väljavõttelt (I kd, tl 34–40), et kostjale on kandnud korduvalt raha üle M. Plakk (300–1200 euro suurused maksed), selgitusega „kokkuleppel“. See annab kohtule alust arvata, et kostja ei ole kohtu ette toonud oma tegelikku varalist olukorda ning näitab seda halvemana, kui see tegelikult on. Ühtlasi kinnitab see, et kostjal on lisaks igakuisele väidetavale töötasule muud vara, mille arvel ta saab oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust täita. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et kostja ei suuda teenida miinimumist suuremat sissetulekut ning maksta hagejale elatist 193 eurot kuus. 8 2-20-10681 8.
  83. Arvestades kostja varalist seisundit ei ole kolleegiumil alust järeldada ka seda, et olukorras, kus kostja peab tasuma hagejale 193 euro suurust elatist kuus, jääks tema teine alaealine laps ebavõrdsesse olukorda. Kostja on küll tõendanud, et ta on ka
  84. märtsil
  85. aastal sündinud poja ema, ning sellest tulenevalt on ta kohustatud ka oma 17-aastast poega ülal pidama, kuid kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tema vahenditest ei piisa mõlema lapse ülalpidamiseks. Ainuüksi kostja arvutused selle kohta, et miinimumpalgast ei piisa kostja enda ja kahe alaealise lapse ülalpidamiseks, ei ole piisavad olukorras, kus kostjal on muud vara, mille arvel ta saab ülalpidamiskohustust täita, ning ei ole alust arvata, et kostja ei saa mõjuval põhjusel endale suuremat sissetulekut hankida.
  86. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastavalt poolte taotlusele jätab kolleegium apellatsioonimenetluse kulud poolte enda kanda.
  87. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebusele ja vastusele lisatud vanemate e-kirjavahetuse TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel vastu võtmata, sest vanematel ei ole vaidlust selle üle, et laps viibis alates
  88. novembrist 2020 ema juures Portugalis. Samuti jätab kolleegium vastu võtmata vastusele lisatud ülejäänud tõendid, sest need on juba esitatud maakohtule. Treeningute kulude suuruse tõendamiseks esitatud tõendi jätab kolleegium vastu võtmata seetõttu, et see on esitatud hilinenult ning tõendab vastuapellatsioonkaebuse väiteid, kuid vastuapellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus menetlusse võtmata. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.