Obsah (5)

§ 121§ 39§ 119§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1604 Määruse kuupäev 14. detsember 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. (X.) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vastata tema 26. ap

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas registreeriti
2. juulil 2020 X. (kaebaja) taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses tema põhjendamatu üksikvangistuses hoidmisega ajavahemikul
3. juuni kuni
4. juuli
6. Tartu Vangla jättis
7. septembri
8. a otsusega nr 1-13/177-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla sai aru, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist tema väärikust alandava kohtlemise tõttu. Kaebaja viibis vaidlusalusel ajavahemikul kambris üksinda ning tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust oli piiratud, kuid vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ning kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.
9. Kaebaja esitas
10. aprillil 2021 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema kui psüühilise puudega isiku üksikvangistuses hoidmisega. Kaebaja nõuab kahjuhüvitist liigsete ebamugavuste tekitamise eest alates karistuse algusest, s.o alates
11. oktoobrist 2015 kuni käesoleva ajani, iga päeva eest 100 eurot. Sinna hulka kuuluvad ka kartserikaristused. 3-21-1604
12. Tartu Vangla otsustas
13. mai
14. a kirjaga nr 1-13/130-2 anda kaebajale 14 päeva kahju hüvitamise taotluse puuduste kõrvaldamiseks ning menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks.
15. Kaebaja esitas
16. mail 2021 Tartu Vanglale vastuse, milles märkis, et vangla ei ole seadusandja, vaid seaduse täitja ning antud juhul on kaebaja esitanud kahjunõude karistusaja jooksul veedetud üksikvangistuses ja kartseris veedetud aja eest. Tegemist on nn kompromissettepanekuga, sest kohtusse pöördumisel suureneb kahjunõude summa kordades. Vangistusega seotud nõuded aeguvad kolm aastat pärast kaebaja vanglast vabanemist. Psüühilise puudega isiku suhtes üksikvangistuse kohaldamine peab olema psühhiaatriga kooskõlastatud.
17. Kaebaja esitas
18. juulil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks vastata kaebaja
19. aprilli
20. a kahju hüvitamise taotlusele ning vangla tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuigi vanglal on kohustus vastata kahjunõudele kahe kuu jooksul, pole vangla seda tänaseni teinud. Ühtlasi leiab kaebaja, et kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud. Kaebaja märgib, et tema piinamine algas
21. a kevadel või suvel.
22. Tartu Vangla esitas
23. juulil 2021 kohtule vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid ning teatas, et kaebaja
24. aprilli
25. a kahju hüvitamise taotlus on vanglas veel lahendamisel, kuid see lahendatakse lähipäevil.
26. Tartu Vangla teatas
27. juulil 2021 kohtule vastusena kohtunõudele, et vangla lahendas kaebaja
28. aprilli
29. a kahju hüvitamise taotluse
30. juuli
31. a otsusega nr 1-13/130-
32. Tartu Vangla jättis eelnimetatud otsusega kaebaja kahju hüvitamise taotluse ajavahemikke
33. oktoober 2015 kuni
34. aprill 2018 ja
35. juuni kuni
36. juuli 2020 puudutavas osas läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata. Vangla kirjeldab otsuses kaebaja suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ja kartserikaristusi ning saab aru, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist RVastS § 9 lg 1 mõttes väärikust alandava kohtlemise eest. 8.
37. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse
38. aprillil 2021, kuid ajavahemikku
39. oktoober 2015 kuni
40. aprill 2017 puudutavas osas on taotlus esitatud rohkem kui aasta pärast esialgse menetlustoimingu sooritamiseks ettenähtud tähtaega, mistõttu ei ole selle osas võimalik kaaluda menetlustähtaja ennistamist ning taotlus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata (haldusmenetluse seaduse § 34 lg 3). 8.
41. Ajavahemikku
42. aprill 2017 kuni
43. aprill 2018 puudutavas osas on võimalik kaaluda menetlustähtaja ennistamist. Kuivõrd vanglale ei ole teada selliseid asjaolusid, mis võiksid tingida menetlustähtaja ennistamise ning kaebaja ise ei ole taotlenud tähtaja ennistamist ega põhjendanud tähtaja ületamist, siis tuleb ka ajavahemikku
44. aprill 2017 kuni
45. aprill 2018 puudutavas osas jätta taotlus läbi vaatamata. 8.
46. Taotlus tuleb jätta läbi vaatamata ka ajavahemikku
47. juuni kuni
48. juuli 2020 puudutavas osas, kuna vangla on juba
49. septembri
50. a otsusega nr 1-13/177-2 kaebaja kahjunõude selles osas läbi vaadanud. 8.
51. Ülejäänud osas on võimalik kaebaja kahjunõue sisuliselt läbi vaadata, kuid kõik kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud ning kaebaja taotlus ei kuulu rahuldamisele.
52. Tartu Halduskohus jättis
53. augusti
54. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kohustamisnõude edasise menetluse ja tuvastamisnõudele üle minemise vajaduse osas seisukoha kujundamiseks, hüvitamisnõude täpsustamiseks ning täiendavate põhjenduste ja tõendite esitamiseks, riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks 2 3-21-1604 ning soovitava menetlusvormi teatamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kohustamisnõue enam asjakohane, sest vangla on kaebaja kahjunõude nüüdseks lahendanud ja selles osas on kaebaja oma eesmärgi saavutanud ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks selle nõude osas. Kohus palus teatada, kas kaebaja nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega ja selgitas, et kaebajal on esitatud kohustamisnõudes võimalik üle minna ka tuvastamisnõudele, kuid sellisel juhul tuleb kohtule selgitada, kuidas on see vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kahjunõudega seoses tuleb kaebajal selgitada, millise tegevusega ja millisel ajavahemikul vangla kaebajale mittevaralist kahju tekitas ning millises ulatuses kaebaja vangla otsusega ei nõustu. Samuti peab kaebaja täpsustama, millis(t)el RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud alus(t)el ta kahju hüvitamist nõuab ning selgitama, milles talle tekkinud kahju täpselt seisneb ning teatama, millises summas ta mittevaralise kahju hüvitamist nõuab. Lisaks selgitas kohus riigilõivu tasumisega seonduvat ja menetlusabi taotluse esitamise võimalust.
55. Kaebaja esitas
56. septembril 2021 kohtule avalduse, milles selgitab, et põhjendamatud lukustatud kambris hoidmised ja kartserikaristused on aset leidnud alates ajast, mil II üksuse juhi ülesandeid asus täitma konkreetne isik. Esimene lukustatud kambrisse paigutamine leidis aset
57. a suve lõpus. Vangla psühhiaater ei ole kaebaja psüühilist seisundit enne tema lukustatud kambrisse või kartserisse paigutamist hinnanud. Kaebaja tervise kahjustamise raskusastet tõendab ka Sotsiaalkindlustusameti (SKA)
58. juuni
59. a otsus nr P26O-
60. Üksuse juht kasutas ära oma ametipositsiooni, põhjustas kaebajale üleliigseid ebameeldivusi ja lõi kunstlikult distsiplinaarasju. Alusetult on kaebaja vastu algatatud ka kriminaalmenetlus.
61. Tartu Halduskohus jättis
62. septembri
63. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse tervikteksti esitamiseks ning kohtu
64. augusti
65. a määruses välja toodud kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.
66. Kaebaja esitas
67. septembril 2021 kohtule avalduse, milles selgitab, et kannab Tartu Vanglas karistust alates
68. oktoobrist 2015 ning nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja kartserikaristustega kogu selle aja eest.
69. Tartu Vangla esitas
70. oktoobril 2021 kohtule täiendava vastuse kohtunõudele.
71. Tartu Halduskohus jättis
72. oktoobri
73. a määrusega kaebuse uuesti käiguta ning andis kaebajale tähtaja ajavahemikku
74. juuni kuni
75. juuli 2020 puudutava hüvitamisnõude osas kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
76. Kaebaja esitas
77. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule taotluse ennistada kaebetähtaeg ajavahemikul
78. juuni kuni
79. juuli 2020 üksikvangistuses viibimise osas. Kaebaja põhjendas, et ei ole kursis üksikasjalikult seadustega ning tal puudub arvuti kasutamise oskus, et ennast õigusaktidega kurssi viia.
80. Tartu Halduskohus lõpetas
81. novembri
82. a määrusega haldusasja nr 3-21-1604 menetluse kohustamisnõude osas (resolutsiooni p 1). Samuti lõpetas kohus kaebuse menetluse osas, milles kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses ajavahemikul
83. juuni kuni
84. juuli 2020 tema väärikuse alandamisega (resolutsiooni p 3). Kohus jättis selles osas kaebaja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Sama määrusega tagastas kohus kaebuse osas, milles kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses ajavahemikul
85. oktoober 2015 kuni
86. aprill 2018 tema väärikuse alandamisega ning seoses tema tervise kahjustamisega (resolutsiooni p-d 4.1 ja 4.2). 3 3-21-1604 Kaebuse menetlus jätkus osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses ajavahemikel
87. aprill 2018 kuni
88. juuni 2020 ja
89. juuli 2020 kuni
90. aprill 2021 tema väärikuse alandamisega. Kohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 6) ja kaebuse selles osas käiguta ning andis riigilõivu (750 eurot) tasumiseks tähtaja 7 päeva määruse resolutsiooni p 6 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 7).
91. Kaebaja esitas eelnimetatud määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus sai määruskaebusest aru nii, et kaebaja vaidlustas halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 6, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tagastas
92. novembri
93. a määrusega määruskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. Määrus ei olnud edasi kaevatav. KOHTU SEISUKOHT 18.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 19. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. novembri
2. a määruse resolutsiooni p-dega 6 ja 7 kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning kaebuse käiguta osas, milles kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses ajavahemikel
3. aprill 2018 kuni
4. juuni 2020 ja
5. juuli 2020 kuni
6. aprill 2021 tema väärikuse alandamisega. Halduskohus andis kaebajale riigilõivu (750 eurot) tasumiseks tähtaja 7 päeva sama määruse resolutsiooni p 6 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 7). Tartu Ringkonnakohus tagastas
7. novembri
8. a määrusega Tartu Halduskohtu
9. novembri
10. a määruse resolutsiooni punkti 6 peale esitatud määruskaebuse. Kuna

§ 119

lg 1 ja § 207 lg 4 alusel ei ole ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse esitamine menetlusabi puudutavas osas lubatav, siis jõustus Tartu Halduskohtu

1. novembri
2. a määruse resolutsiooni p 6 ringkonnakohtu määruse tegemise päeval. Käiguta jäetud kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema
3. novembril 2021 ja möödus
4. detsembril
5. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X. kaebuse osas, milles ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses ajavahemikel
7. aprill 2018 kuni
8. juuni 2020 ja
9. juuli 2020 kuni
10. aprill 2021 tema väärikuse alandamisega. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 21. Kohus asendab kaebaja nime selles asjas avaldatavates halduskohtu kohtulahendites tähemärgiga X (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4