KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-1953 Haldusasi AS East-West Consulting kaeb
) § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus aga järgmist.
- Kaebaja esitas 09.12.2019
- aasta november TSD vormi, mille lisal 6 deklareeriti maksustatud summa vähendamist 336 520,46 euro ulatuses maksustamisperioodil jaanuar
- Deklaratsiooni muutmise alusena esitas kaebaja tema ja X vahel 02.11.2016 digitaalselt allkirjastatud nõuete tasaarvestamise kokkuleppe4 (edaspidi tasaarvestamise kokkulepe), mille kohaselt tasaarvestatakse seisuga 31.10.2016 nõue 1 summas 168 181,72 eurot (edaspidi nõue 1) ja nõue 2 summas 168 338,74 eurot (edaspidi nõue 2) täielikult nõudega 3 summas 600 000 eurot (edaspidi nõue 3). Maksuhaldur leidis, et nõude 1 osas oli tasaarvestamine lubatav, kuid nõude 2 osas mitte. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas maksuhaldur keeldus nõude 2 osas õiguspäraselt tasaarvestamise lubamisest. Seejuures leiab maksuhaldur, et nõude 2 tasaarvestamise välistab asjaolu, et seda nõuet ei olnud enne tasaarvestamise kokkuleppe sõlmimist kaebaja raamatupidamises nõudena üles võetud, mistõttu ei ole selle esialgne olemasolu tõendatud.
- Vaidlust ei ole, et nõuet 2 ei olnud kaebaja raamatupidamises üles võetud, see võeti kaebaja raamatupidamises üles tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimisel ning kaebaja sõnul on nõude aluseks 04.09.2009–05.10.2010 tehtud kolm ülekannet summas 150 000 eurot (04.09.2009), 11 964,45 eurot (25.08.2010) ja 6374,26 eurot (05.10.2010). Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud summad kandis X enda isiklikult arvelduskontolt Türgi äriühingu Infoline Rehberlik Ve Cagri Merkezi Hitzmetleri AS arvelduskontole. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et nimetatud nõuded jäid raamatupidamises arvele võtmata põhjusel, et sel ajal viibis X korduvalt statsionaarsel ja mittestatsionaarsel ravil ning tema töövõime oli sel ajal oluliselt häiritud. X oli lisaks Q kaebaja juhatuse liige ajavahemikul 12.06.2006–17.04.2008, 30.09.2010–26.11.2010 ning alates 22.08.
- Sel põhjusel ei pea kohus ka eluliselt usutavaks, et X unustas ära maksekorralduste edastamise või et sellise nõude puudumine oleks võinud jääda kahe silma vahele. Lisaks märgib kohus, et kuigi 16.12.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/22869-165 (haldusasi 3-16-448) aluseks oli tulu- ja käibemaksu arvestamise, deklareerimise õigsus perioodil 01.2011–08.2014, siis oleks pidanud selles maksumenetluses ilmnema, et osa X väidetavast laenust on jäänud nõudena üles võtmata. Seejuures märgib kohus, et haldusasjas 3-16-448 oli tehingutena vaatluse all samuti Y laen Xle ning sellega seonduv. Et mõni X antud laen oleks raamatupidamises jäänud üles võtmata, seda aga ei ilmnenud. 1 Kaebuse lisa
- Maksuhalduri lisad 3 ja
- 3 Kaebuse lisa
- 4 Maksuhalduri lisad, tõend
- 5 Maksuhalduri lisad, tõend
- 2 4
(5)- Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kogu investeering Türgi äriühingusse ja Türgi projekti toimus selliselt, et X laenab raha eraisikuna, annab saadud raha laenuks kaebajale, kes omakorda laenab selle EWC Infoline OÜ-le (kustutatud) ja kes investeerib selle Türki. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt X võttis Ylt laenu eesmärgiga laenata see kaebajale, kuid selliselt, et raha liigub otse Türgi äriühingule
- Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et kogu Ylt saadud raha oleks tulnud investeerida kaebuse punktis 1.11.2 ja 2.19 kirjeldatud skeemis ning et X ei võinud kasutada saadud laenu ise ning investeerida otse. Sel põhjusel on asjakohane ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2018 otsuse nr 3-16-448 punktides 25 ja 26 avaldatud seisukohad, mille kohaselt kui X poolt Türgi projekti investeeritud laenusummad ei liikunud tegelikkuses kaebaja kaudu, siis ei saanud kaebaja kajastada ka neid summasid oma raamatupidamises kui laenukohustust X ees. Samuti ei saa asjaoludest järeldada, et kogu investeerimistegevus pidi tingimata toimuma sel viisil, et kaebaja kaudu pidid liikuma ka Ylt võetud laenusummad.
- Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur on põhjendamatult eristanud nõudeid 1 ja
- Maksuhaldur on maksuotsuse punkti 3 selgitanud, miks nõude 1 osas maksuhaldur tagastusnõude aktsepteeris, kuid nõude 2 osas mitte. Suurim erinevus kahe nõude vahel seisnebki selles, et nõude 2 osas puudusid raamatupidamise kanded täielikult, kuid nõude 1 osas oli kaebaja raamatupidamises tehingu toimumise ajal üles võetud laenukohustus X ees ning teisalt laenunõue EWC Infoline OÜ vastu. Samuti oli kaebaja Xlt saadud Sampo Panga laenu põhiosa talle ka tagastanud, ning maksuhaldur luges selle piisavaks tõendiks, et väita laenu liikumist läbi kaebaja. Nõude 2 osas aga igasugused tõendid puuduvad.
- Eelnevast tulenevalt on kohus nõus maksuhalduriga, et nõue 2 osas on tõendamata, et tegemist on kaebaja kohustusega X ees, mistõttu on ka põhjendatud maksuhalduri järeldus, et nõue 2 on lisatud tasaarvestamise kokkuleppesse maksukohustuse alusetuks vähendamiseks (MKS § 92 lg 1 punkt 3) ning MKS § 33 lg 1 ei kohaldu. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused 12.
§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (
§ 108lg 1 ja § 109 lg 1).
13. Kohtulahendi avaldamisel asendada X, Q ning Y nimed tähemärgiga (
§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 6 Vt 13.05.2020 kontrollakt punkt 2.1.2.2 alapunkt 2). 5
(5)