) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p 4 ja lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata ning tagastas
Vabariigi Presidendi Kantselei 11.01.2022 vastusest nähtub, et kaebaja 17.03.2020 pöördumisele on vastatud 02.04.2020 kirjaga. Lisaks on kaebaja samasisulisele pöördumisele vastatud 23.07.2020 kirjaga. Seega on kaebuses soovitud toiming tehtud.
lg 4 teine lause) tuleb seda käsitada Tallinna Halduskohtu 11.01.2022 määruse peale esitatud määruskaebusena. Määruskaebus tuleb võtta
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 5), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
7. X taotles kaebuses Vabariigi Presidendi kohustamist vastata tema 17.03.2020 avaldusele. Seega on kaebuses esitatud toimingu tegemiseks kohustamise nõue. Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse
lg 1 p 4 alusel, kuna leidis, et Vabariigi Presidendi Kantselei 11.01.2022 vastusest nähtuvalt on kaebuses nõutav toiming tehtud 02.04.
Kõnealusele sättele tuginedes saaks menetluse lõpetamine olla asjakohane eelkõige juhul, kui vastustaja teeb kaebuses nõutud toimingu pärast kaebuse esitamist. Praegusel juhul leidis halduskohus, et taotletav toiming on tehtud juba ligi poolteist aastat enne kaebuse esitamist. Kohtul puudub mõistlik põhjus eeldada, et kaebaja on pöördunud kohtusse eesmärgiga saada oma pöördumisele sama vastus, mis on talle juba varem saadetud. 11. Ringkonnakohus leiab siiski, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, sest haldusasja menetlus tulnuks
lg 2, § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel lõpetada kaebetähtaja olulise ületamise tõttu. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja 17.03.2020 pöördumisele vastati 02.04.2020 kirjaga ning kaebaja on selle vastuse kätte saanud. Muu hulgas edastas Vabariigi Presidendi Kantselei nimetatud vastuse 07.04.2020 Tallinna Halduskohtule haldusasja nr 3-19790 raames ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on need dokumendi kaebajale kätte toimetatud 10.06.
lg 2 esimese lause kohaselt esitada täiendavaks vastamiseks kohustamise nõue kohtule 30 päeva jooksul vastuse kättesaamisest arvates (s.o kõige hiljem 10.07.2020). Kuna kaebaja on kaebuse esitanud alles 26.08.2021, siis on kaebetähtaega oluliselt ületatud. 12. Kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, tuleks ühtlasi esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (
Kui kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud või tähtaja möödalaskmist põhjendanud, tuleb kohtul üldjuhul teha kaebajale
lg 1 p 3 ja § 124 lg 1 alusel ettepanek esitada tähtaja ennistamise avaldus vastavalt
Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd praeguse vaidluse asjaoludest tulenevalt on välistatud, et kaebajal saaks olla mõjuv põhjus halduskohtusse pöördumise tähtaja ületamiseks rohkem kui aasta võrra, siis ei ole otstarbekas teha kaebajale ettepanekut taotleda kaebetähtaja ennistamist. Kuna kaebaja on varasemalt esitanud samalaadse kaebuse haldusasjas nr 3-19-790 (X kaebus Vabariigi Presidendi kohustamiseks vastata tema 22.01.2019 avaldusele), siis oli ta vastuse peale halduskohtusse pöördumise võimalusest ilmselgelt teadlik. Vabariigi Presidendi Kantselei 23.07.2020 vastusest nähtuvalt on kaebaja lisaks esitanud samal teemal uue avalduse 02.07.2020, mistõttu võib eeldada, et kui kaebaja pidas 02.04.2020 vastust enda õigusi rikkuvaks, siis ei saanud tal olla takistust pöörduda kaebusega halduskohtusse 3
lg 2 teisest lausest tulenevalt oleks kaebus esitatud oluliselt tähtaega rikkudes ka juhul, kui kaebaja 17.03.2020 avaldusele poleks üldse vastatud. Sel juhul tulnuks kohustamiskaebus esitada ühe aasta jooksul toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja (s.o MSVS §-st 6 tulenevalt 30 kalendripäeva) möödumisest ehk hiljemalt 30.04.2021. 13. Kuna
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse asjas tasutud riigilõiv nii olukorras, kus menetlus lõpetatakse
lg 1 p 4 alusel (s.o nõude rahuldamise tõttu), kui ka juhul, kui menetluse lõpetamise aluseks on
lg 1 p 2 (s.o kaebetähtaja ületamine), siis ei muuda menetluse lõpetamise aluse muutmine ebaõigeks ka halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2, mis näeb ette tasutud riigilõivu tagastamise. 14. Seonduvalt määruskaebuse väidetega, mis puudutavad kaebaja asja menetlenud Tallinna Halduskohtu kohtuniku väidetavat erapoolikust, märgib ringkonnakohus, et avaldus kohtuniku taandamiseks tulnuks
MS) § 24 lg 2 kohaselt esitada Tallinna Halduskohtule. Kuna TsMS § 23 p-des 1–6 toodud taandamise aluste esinemist ei nähtu, siis oleks taandamisavaldus pidanud TsMS § 25 lg 1 kohaselt olema esitatud esimeses sisulises menetlusdokumendis pärast kohtuniku nime teadasaamist. Avalduse hilisem esitamine on TsMS § 25 lg 2 ja § 30 järgi lubatud üksnes juhul, kui taandamise alus on tekkinud pärast menetlustoimingu või lahendi tegemist. Praeguses asjas toimetati kaebajale 15.12.2021 kätte Tallinna Halduskohtu 20.10.2021 määrus kaebuse käiguta jätmise kohta, milles oli välja toodud ka asja menetleva kohtuniku nimi. Kaebaja kõrvaldas kaebuse puudused 30.12.2021, kuid ei taotlenud seejuures asja menetleva kohtuniku taandamist. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks ka 03.01.2022 esitanud avalduse kohtuniku taandamiseks. Kohtuniku erapooletuses kahtlemiseks TsMS § 23 p 7 tähenduses ei anna põhjust pelgalt asjaolu, et kaebaja peab vaidlustatud kohtulahendit ebaõigeks. Tallinna Halduskohtu 11.01.2022 määrusest ei saa järeldada, et kohtunik peaks ennast kaebaja vaenlaseks või oleks muul põhjusel erapoolik. 15. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.01.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.