1-18-9761/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-9761 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. veebruari 2022 määrus Sergei Smirnovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Smirnov (ik 38110215727) ja tema kaitsja Marina Valge, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga Sergei Smirnovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 98,40 eurot (sh käibemaks 16,40 eurot).
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergei Smirnovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 98,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad prokuratuur, kannatanu advokaadist esindaja või kahtlustatava advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil nad said vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidid teada saama. Asjaolud ja menetlusekäik
7. Tartu Maakohtu
8. aprilli 2019 otsusega tunnistati S. Smirnov süüdi KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Lühimenetluse tõttu vähendati karistust 1/3 võrra 4 aasta 8 kuu pikkuse vangistuseni. Seda karistust omakorda suurendati Harju Maakohtu
9. septembri 2017 otsusega nr 1-17-6674 mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 4 kuu pikkuse vangistuse, võrra. S. Smirnovile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg. S. Smirnovi karistusaeg algas
10. augustil 2018 ja lõppeb
11. augustil
13. Tartu Maakohtu
14. veebruari 2022 määrusega jäeti S. Smirnov vaatamata formaalsete aluste esinemisele tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 2.
15. Positiivseks luges kohus S. Smirnovil vabanemisel kindla elukoha olemasolu. S. Smirnov on vangistuse jooksul osalenud individuaalses täitmiskavas planeeritud rehabiliteerivates tegevustes ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Tal on toetavad suhted päritoluperekonnaga. Vabanemisel on S. Smirnov valmis liituma MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodus pakutava programmiga. 2.
16. Eeltoodud positiivsed küljed ei kaalu aga üles järgnevaid ennetähtaegsele vabastamisele vasturääkivaid argumente. S. Smirnov kannab juba
17. reaalset vangistust. Kehtivaid kriminaalkaristusi on tal Eesti Vabariigis kolm. S. Smirnovi kuritegelik käitumine ulatub ajas tagasi ning on rahvusvaheline. Senised karistused ei ole temas kutsunud esile muutust. S. Smirnovi kuriteod on ajas muutunud raskemaks ja vägivaldsemaks. Esineb ka oht seoses alkoholiga. Kinnipeetav pole endale lõpuni tunnistanud sõltuvust alkoholist. Vabaduses on alkoholi hankimine ülilihtne, mis tähendab, et süüdlane võib vähese motiveerituse tõttu üsna kiiresti uusi õigusrikkumisi toime panema hakata. 2.
18. Kuna S. Smirnovi puhul on uute kuritegude toimepanemise oht siiski kõrge, tuleb jätta tingimist ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebused
19. S. Smirnov ja tema kaitsja M. Valge paluvad määruskaebuses vaidlustatav määrus tühistada ja vabastada S. Smirnov vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta soovib minna elama MTÜsse Samaaria Misjon.
20. Kaitsja arvates on kohus jätnud arvestamata süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad asjaolud, tuginedes vaid eelnevatele kuritegudele ja süüdlase alkoholiprobleemile. Irdumine kõigi asjaolude kogumis arvestamise põhimõttest tõi kaasa põhjendamatu otsuse. S. Smirnovi isik ja tema varasem elukäik ei välista tema ennetähtaegset vabastamist. Kõige olulisemaks ennetähtaegse vabastamise tingimuseks on tema käitumine vangistuse kandmise ajal. S. Smirnovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Tema vangistuse mõju on olnud pikaajaline. Ta soovib tugiisikuteenust ning MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus esitas vastavasisulise kinnituse. Kriminaalhooldusega on võimalik S. Smirnovi edasine õiguskuulekus säilitada. Lisaks tuleks talle määrata täiendavad järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
21. S. Smirnov selgitab, et kaks eelnevat karistust tekkisid pärast tema invaliidiks jäämist. Ta oli šokis ega teadnud, kuidas edasi elada. Ta kahetseb tehtut siiralt ega soovi enam selliseid vigu teha. S. Smirnov tunnistab probleeme viha ja alkoholiga ning tegeleb aktiivselt oma vigade parandamisega. Lisapiiranguna võib talle määrata alkoholikeelu. S. Smirnov hakkas vanglas oma elu üle tõsiselt mõtlema jõudes järeldusele, et midagi peab muutma. Ta on teinud endaga piisavalt tööd mitte kordamaks vanu vigu. Vabaduses hakkamasaamiseks vajab ta toetust, mistõttu soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse, kus tugiisik ja personal teda aitab. Samuti aidatakse tal seal tugevdada tahtejõudu ja sobiv töö leida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski. Lõpetada saab vaid sellise isiku kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse normi rikkumine, mille 2