lg 6 järgi jätta hageja enese kanda, kuivõrd kostja ei ole andnud põhjust kohtu poole pöördumiseks, vaid oleks hagi nõude osas olnud nõus kohtuvälise lahendusega. Hageja ei pöördunud hagis märgitud nõudega kostja poole kohtu eelselt. 3. 27.01.2022 vastuses hageja palub hagi lähtudes kostja esitatud õigeksvõtust rahuldada. Hageja leiab, et kostja taotlus menetluskulude hageja kanda jätmiseks ei ole põhjendatud. Kostja teatas 22.07.2021 hageja nõude saamisel teatanud samal päeval, et ei ole nõus arvet tasuma ja on soovitanud kahju sisse nõuda läbi kohtu (hagi lisa 9). Seega ei esine antud juhul
Kostja on ise teatanud hagejale, et oma kahjunõude sissenõudmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtu poole, mistõttu palub hageja jätta hagi rahuldamisel ka kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas vastuses oma menetluskulude nimekirja. 4. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus piirdub kirjeldavas osas vaid asjaolude kokkuvõtliku väljatoomisega.
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja 13.01.2022 hagivastusest saab üheselt järeldada, et kostjal puuduvad hagile vastuväited, kostja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid ning võtab seega hagi õigeks. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 6. Kohus, tutvudes toimikumaterjalidega ja kaaludes poolte esitatut, nõustub hagejaga, et menetluskulud tuleb
Kostja seaduslik esindaja on 22.07.2021 e-kirjas (dtl 13) teatanud, et ei ole nõus (velgede remondi) arvet tasuma, hageja saab kahju sisse nõuda läbi kohtu. Seega puudub alus jätta
lg 6 alusel menetluskulud hageja kanda, kuna kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise. 7.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks 2
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud hagi koostamiseks 1,5 tundi ja 27.01.2022 seisukoha koostamiseks 0,25 tundi. Arvestades esitatud menetlusdokumente peab kohus hageja esindaja toimingutele kulunud aega põhjendatuks. Hageja esindaja tunnitasu on ajakulu ja tasu suuruse põhjal 130 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on käibemaksukohustuslane, seega eeldatavalt on tegemist tunnihinnaga ilma käibemaksuta. Hageja ei ole ka välja toonud, et ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1115-13, p 25). Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta)), mis on muuhulgas põhjendatav advokaatidele advokatuuriseadusest tulenevate kohustustega ja allumisega kutsealasele järelevalvele. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist ei ole keskmisest keerulisema või mahukama asjaga ning arvestades esindaja kvalifikatsiooni, ei ole ka antud juhul põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu enam kui 100 eurot (käibemaksuta). Seega on hageja õigusabikulu 175 eurot 1,75 tunni eest. 11. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 350 eurot. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 350 eurot. Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata 52.50 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.