← Eesti

1-17-11657/91

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11657 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Laurita Gavrilova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Juri Vorobei elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JURI VOROBEI, isikukood 38008270272, xxxx, xxxx, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 22.09.2016 ja lõpp 22.09.2026 Kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm kokkuleppel RESOLUTSIOON Jätta JURI VOROBEI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.09.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Vorobei elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 11.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11657 tunnistati Juri Vorobei süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 10 aastat. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus, mis oli määratud 28.04.2017 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1- 2 17-127 – 9 aastat ja 6 kuud vangistust – kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 10 aastat. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.09.2016, mil Juri Vorobei asus Pärnu Maakohtu 28.04.2017 otsusega (kriminaalasi nr 1-17-127) mõistetud karistust kandma. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 2 korral, vanglas viibib ta esimest korda. Viimane süüdimõistmine oli narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Eelmine süüdimõistmine oli tapmise ning tulirelva ja selle öösihiku ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude toimepanemise põhjused on erinevad: eelmise kuriteo puhul puudulik konflikti lahendamise oskus, viimase kuriteo puhul majandusliku kasu saamise eesmärk. Ühiseks jooneks kuritegude puhul on ettevalmistatus. Soodusteguriks on suhted kuritegeliku maailmaga. Kinnipeetav töötab vangla majandustöödel koristajana alates 10.04.2018 ning alates 03.03.2021 on ta määratud ka kaaskinnipeetava abistajaks. Psühholoog on kinnipeetavaga aastatel 2018-2020 läbi viinud vestlusi väärtushinnangute, suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuriteo kontekstis. Vestlused tuginesid sekkumisprogrammide „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“ põhistele struktureeritud teemakäsitlustele. Osavõtt arutlustest oli intensiivne, rohkete elukogemuslike situatsioonide analüüsiga, prosotsiaalsete järeldustega. Vestluste vältel toimus varasema, materiaalsetele väärtustele orienteeritud ning enesekeskse elustiili ja hoiakute ümberhindamine. Kujunes motiveeritus edaspidi oma elu elada ja korraldada õiguskuulekalt ning vastavuses religioosse maailmavaatega. Ilmnesid kahetsus ning enesesüüdistus, et minevikus kasutas enda hüvanguks ebaseaduslikult omandatud sissetulekuid, eriti neid, mis on teiste inimeste kannatustest (narkootikumide tarvitamisest) saadud. Hoolimatu suhtumine olevat muutunud täiesti vastuvõetamatuks. Tekkis teadlikkus oma riskikäitumisest ja oskus analüüsida õigusrikkumiste võimalikke tagajärgi. Ajavahemikul 10.02.-02.07.2020 osales isik A1-taseme riigikeele kursusel, sooritades eksami tulemusele 92% ning olles motiveeritud täiendama oma teadmisi ja jätkama õpet riigikeele A2-tasemel. Isik osaleb hingehoidlikel vestlustel kaplaniga. Kinnipeetav kannab karistust Viru Vangla tugevdatud järelevalvega üksuses. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 aastat 9 kuud vangistust. Isik elas enne kinnipidamist koos abikaasa ja lastega abikaasale kuuluvas majas aadressil xxxx. Rahvastikuregistri järgi on isiku elukoht kasuisa juures aadressil xxxx. Enda sõnul kinnipeetaval eluasemega probleeme ei ole. Võimaliku vabanemise korral enne tähtaega on kinnipeetav oma elukohaks märkinud xxxx tehtud kodukülastusest nähtub, et tegemist on 2toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava sõbrale D.N.. Korteris hakkaksid elama D.N. ja kinnipeetav. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Varasema riskihindamise kohaselt on isikul Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis omandatud keskharidus. Eesti Hariduse Infosüsteemis kinnipeetava hariduse kohta andmed puuduvad. Vanglas on kinnipeetav väitnud, et tal on üksnes põhiharidus. Vangla on Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumisse teinud päringu, kuid koolil puuduvad andmed Juri Vorobei õppimise kohta. Enne kinnipidamist töötas isik firmas H OÜ (klaasplastist tooted), kus ta oli ka juhatuse liikmeks ja üheks osanikuks. Töötamise registri (TÖR) andmetel töötas isik ettevõttes alates 02.01.
  2. Firma on 04.02.2020 registrist kustutatud. TÖR-i andmetel on kinnipeetaval alates 26.01.2021 sõlmitud tööleping firmaga G Projekt OÜ, kust K-Raha andmetel saab ta igakuist tasu 150 eurot. Enda sõnul tegeleb isik seal erinevate projektidega, 3 hetkel alles õpib. Toimetulekuga isikul probleeme enda sõnul ei ole olnud. Samas konflikt kuriteos kannatanuga tekkis just ärilistel teemadel (raha ebaõnnestunud investeerimine kütuseärisse, kuhu ta kaasati, et kasutada ära tema sidemeid kannatanuga). Viimane rahvatervisevastane kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav tunnistab ka ise, et raha ja sellega kaasnev heaolu ahvatles. See viitab sellele, et isikul on kujunenud kulutamisharjumust järgiv elustiil, mida legaalsed sissetulekud ei võimalda. Seetõttu on olemas risk uue ohtliku kuriteo toimepanemiseks majandusliku heaolu nimel. Rahalisi nõudeid K-Raha andmetel ei ole, vabanemisfondis on 1752 eurot. Töötamisse suhtub isik positiivselt ja tahab töötada ka kinnipidamise ajal. Kinnipeetav on võimalikul vabanemisel oma töökohaks märkinud G Projekt OÜ. 19.08.2021 toimus telefonivestlus kriminaalhooldaja ja selle juhatuse liikme A.G .vahel, kelle sõnul on kinnipeetaval võimalik tööd saada projektijuhina. Töö oleks ühe koha peal, seega elektroonilise valvega võimalik. Palk oleks alates 1200 eurot. A.G. sõnul on kinnipeetav talle ammune väga hea tuttav. Ema S.R. ja sõber D.N. on valmis kinnipeetavat vabaduses majanduslikult toetama. Isik on kasvanud kodus, kus vanemad on olnud tihedalt seotud kuritegeliku maailmaga. Bioloogiline isa S.T. on surnud. Kasuisa V.V, kes on kinnipeetavat kasvatanud ja kes oli kannatanu kauaaegne hea sõber, on kriminaalkorras karistatud. Ema S.R. (endine Vorobei) on kriminaalkorras karistatud ning uues abielus S. R, kes on samuti kriminaalkorras karistatud. Head suhted on kinnipeetaval õe A. V-L.. Enne kinnipidamist elas isik koos abikaasa A.V (R) ja 3 lapsega (A, xxxx; D, xxxx; T, xxxx). Pojad A ja D on kinnipeetaval varasemast abielust. Lähedased käivad sagedasti vanglas pikaajalistel kokkusaamistel. Abikaasa A läks kinnipeetav vangistuse ajal lahku (plaanivad lahutada), kuid hoolimata sellest on kinnipeetava sõnul neil suhted siiski head. Kasvukeskkond on oluliselt mõjutanud kinnipeetava mõtlemisja käitumismustreid, mistõttu on välja kujunenud riskiv elustiil. Isiku tutvusringkond on olnud enamasti kriminaalse taustaga (isik võib olla nende poolt ka mõjutatav), kuid on ka seaduskuulekaid tuttavaid. Samas viimase kuriteo puhul oli isik ise peamine organisaator, järelikult on ta võimeline ka ise teisi mõjutama. Enda sõnul kinnipeetav ei suhtle enam kuritegeliku taustaga isikutega. Viru Vangla meditsiiniosakond isikul alkoholi sõltuvust ei ole tuvastanud. Kinnipeetaval ei ole enda sõnul probleeme alkoholi tarvitamisega. Tarvitas alkoholi vähe ja harva. Narkootikume isik ei tarvita. Konflikti lahendamiseks on kinnipeetav kasutanud etteplaneeritult tulirelva inimese tapmiseks. Kuriteod on ta toime pannud ettekavatsetult. Oma kuriteo tagajärgedele mõtleb isik vaid osaliselt, nähes pigem vaid isiklikke probleeme. Enda sõnul tahab isik elada seaduskuulekalt, kuid ta seab oma vajadused sageli esiplaanile ning tunnustuse saamiseks ei ole välistatud uue süüteo toimepanemine. Isiku põhiliseks eesmärgiks võimalikul vabanemisel on tööle asumine. Kindel plaan on tulevikus elama asuda välismaale (Eestisse oma maine tõttu jääda ei soovi). Isik kannab vanglakaristust esmakordselt, kriminaalhooldusega tal kogemused puuduvad. Ametnikega suheldes probleeme olnud ei ole, on koostöövalmis. Isiku maailmapilti ja hoiakuid on oluliselt kujundanud kasvamine kodus, kus vanemad olid tihedalt seotud kuritegeliku maailmaga. See kõik on mõjutanud isiku hoiakute kujunemist. Kuritegude toimepanemist isik tunnistab ning võtab süü omaks, väidetavalt tehtut ka kahetseb. Rahvatervisevastane kuritegu näitab, et isik ei pea vajalikuks oma käitumist teiste heaolu nimel piirata. Väidetavalt soovib isik elada seaduskuulekalt, kuid tihedad suhted kuritegeliku maailmaga seavad selle kahtluse alla. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 14%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 21%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava Juri Vorobei tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 4 Kui kohus peab otstarbekaks vabastada Juri Vorobei vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 22.09.2026 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 21,4,7,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 10 kuud. Juri Vorobei kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Ta on vangistuses esimest korda. Kriminaalhooldusel ei ole ta olnud, aga teab, mida see endast kujutab. Ta on nõus kriminaalhooldusametniku poolt pakutavate kohustustega. Juri Vorobei sõnul töötab ta vangistuses koristaja-hooldajana, lisaks töötab ka GM P OÜ-s ja õpib, et töötamist seal jätkata. Ta koostab erinevaid kalkulatsioone materjalide kulu kohta ja saab selle eest tasuks 150 eurot. Ta on olnud kambris kogu aeg üksi. Juri Vorobei väitel on ta teinud vangistuses väga suured järeldused. Ta tahab olla nagu kõik normaalsed inimesed, tahab omada head töökohta, perekonda. Ta muutis oma vaateid elule, soovides saada seaduskuulekaks ühiskonnaliikmeks. Tal on selleks suur tahtmine ja head võimalused. See kõik oli väga halb ja ta väga kahetseb seda kõike. Ta kahetses enda poolt toimepandud tegusid kohe, kui oli uurimise all. Kui karistuse eesmärk on inimest paremaks teha, siis see on juhtunud ammu. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Juri Vorobei tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Juri Vorobei ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Riigiprokurör Vahur Verte on edastanud kohtule täiendavad seisukohad süüdimõistetu Juri Vorobei tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse osas. Viru Vangla 20.09.2021.a koostatud iseloomustuses märgitakse, et Juri Vorobei on kahel korral kriminaalkorras süüdi mõistetud. Vangla iseloomustuses märgitakse, et eelmine süüdimõistmine oli tapmise ning tulirelva ja selle öösihiku ebaseadusliku käitlemise eest, milliste kuritegude toimepanemise tingis puudulik konflikti lahendamise oskus. Vangla iseloomustuses sedastatakse, et konflikt kuriteos kannatanuga tekkis väidetavalt ärilistel teemadel, mis vangla hinnangul suurendab Juri Vorobei vabanedes uute kuritegude toimepanemise riski. Seonduvalt eelnimetatuga selgitab prokurör, et Juri Vorobei mõisteti Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 28.04.2017.a otsusega nr 1-17-127

(16221000107)süüdi KarS § 113 lg 1, § 418 lg 1, § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning talle mõisteti liitkaristuseks vangistus 9 aastat 6 kuud (algusega 22.09.2016.a). Kohtuotsuses rõhutati, et süüdistatav Juri Vorobei tunnistas ennast kohtuistungil talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises süüdi ning kohus leidis, et Juri Vorobei ütlused kinnitavad kuriteo toimepanemist nii nagu see talle süüdistuses süüks on arvatud. Kohtuotsuses kirjeldati kuidas Juri Vorobei andis kohtuistungil üksikasjalikke ütlusi toime pandud kuritegude kohta, ent niisamuti nähtub kohtuotsusest, et Juri Vorobei andis juba koheselt pärast kahtlustatavana kinnipidamist ülekuulamisel üksikasjalikke ütlusi toime pandud tegude kohta ning ta näitas vahetult pärast kahtlustatavana ülekuulamist ütluste olustikuga seostamise käigus ette nii N.Ti tapmise koha kui ka tapmiseks kasutatud tulirelva peidiku (matmispaiga). Niisamuti rõhutati kohtuotsuses, et Juri Vorobei tegevuses on tuvastatav KarS § 57 lg 1 p 5 sätestatud karistust kergendav asjaolu, s.o Juri Vorobei pani KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime, sest Juri Vorobeil oli reaalne alus arvata, et N.T ähvardas teda tappa. Toona Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas 5 toimunud istungite raames uuriti ka 27.09.2016.a toimunud telefonikõne V.G ja seni tuvastamata isiku vahel, milles V.G andis vangla numbrile helistades teada, et Juri Vorobei on kinni peetud ning „kõik vahendid on head“, ent avaldas samas ka arvamust, et Juri Vorobeid võidakse vahi all olles politsei ja vangla poolt turvama hakata. Käesoleva Viru Vangla taotluse Juri Vorobei vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise seisukohalt on osundatud telefonikõnes sisalduv oluline kahest aspektist. Esiteks on V.G tänaseks mõistetud süüdi KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (maakohtu ja ringkonnakohtu süüdimõistvad otsused on veel jõustumata, sest Riigikohus ei ole otsustanud kassatsioonide menetlusse võtmist) ning teiseks oli nimetatud telefonikõne üheks asjaoluks, mis tingis Juri Vorobei paigutamise kinnipidamise vältel teistest kinnipeetavatest eraldi tema turvalisuse tagamiseks. Eelkirjeldatu on oluline hindamaks korrektselt Viru Vangla koostatud iseloomustuses sedastatud kinnipeetava mõtlemise ja käitumisega seotud riske, samuti hoiakutega seotud riske ning töö ja majandusliku toimetulekuga seotud riske. Vangla iseloomustuses tõdetu ei haaku paraku täielikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja otsuses sedastatuga Juri Vorobei poolt isikuvastase kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Teist korda mõisteti Juri Vorobei süüdi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11.01.2018.a otsusega nr 1-17-11657 KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, millise otsusega karistati teda vangistusega 10 aastat, milline karistus loeti eelmise Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-17-127 mõistetud kergema karistusega kaetuks ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 10 aastat (kandmise algus 22.09.2016.a). Kohtuotsusest nähtub, et teised kaassüüdistatavad jätkasid narkootilise aine käitlemist pärast Juri Vorobei vahistamist 22.09.2016.a ilma temata veel aasta aega, s.o kuni 2017.a suve lõpuni, mil kaassüüdistatavad A A., L. L., V. P., V. I. ja J. T. kinni peeti. Täiendavalt nähtub kohtuotsusest seegi, et Juri Vorobei andis 2017.a, selleks hetkeks juba karistust kandes vabatahtlikult välja suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, mis oli n-ö metsapeidikutesse ära peidetud. Prokurör selgitab, et osundatud asjaolu arvestati toona kokkuleppe läbirääkimistel KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatu alusel kaaluka karistust kergendava asjaoluna. Kokkuvõttes kannab Juri Vorobei temale mõistetud 10 aasta pikkust vangistust alates 22.09.2016.a, mistõttu avanes tal kuu aega tagasi võimalus tingimisi enne tähtaega vabanemiseks. Viru Vangla 20.09.2021.a koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla hinnangul on Juri Vorobei kõrgohtlik, mis seisneb asjaolus, et vabaduses viibides esineb vangla hinnangul risk, et Juri Vorobei võib jätkata suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist majandusliku kasu saamise eesmärgil või lahendada konflikte vägivallaga. Vangla ei toeta Juri Vorobei tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Riigiprokurör märgib, et Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid ning süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata täiendavalt veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Nimetatud asjaolud on eeskätt teada kinnipidamiskohale, kes koostab ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse läbivaatamise istungiks täitmiskohtunikule kinnipeetava iseloomustuse, milles on eelviidatud Riigikohtu hinnangul võimaliku ennetähtaegse vabastamise kaalumisel keskset rolli mängivad asjaolud põhjalikult lahti kirjutatud. Viru Vangla iseloomustuses on märgitud, et Juri Vorobei on alates 10.04.2018.a töötanud vangla majandustöödel koristajana ning alates 03.03.2021.a on määratud ka kaaskinnipeetava abistajaks, mis prokuröri hinnangul kirjeldab oluliselt Juri Vorobei panust resotsialiseerumisel. Iseloomustuses märgitakse sedagi, et Juri Vorobei on viimase kolme aasta vältel osalenud psühholoogiga peetavates vestlustes ning vestluste vältel toimus varasema, materiaalsetele väärtustele orienteeritud ning enesekeskse elustiili ja hoiakute 6 ümberhindamine. Kujunes motiveeritus edaspidi oma elu elada ja korraldada õiguskuulekalt ning vastavuses religioossele maailmavaatele. Ilmnesid kahetsus ning enesesüüdistus, et minevikus kasutas enda hüvanguks ebaseaduslikult omandatud sissetulekuid, eriti teiste inimeste kannatustest (narkootikumide tarvitamisest) saaduid. Hoolimatu suhtumine olevat muutunud täiesti vastuvõetamatuks. Tekkis teadlikkus oma riskikäitumisest ja oskus analüüsida õigusrikkumiste võimalikke tagajärgi. Iseloomustuses märgitakse ühtlasi ka seda, et Juri Vorobei on osalenud kinnipidamise vältel erinevatel koolitustel ning ta osaleb aktiivselt hingehoidlikel vestlustel kaplaniga. Iseloomustuses sedastatakse, et kinnipeetaval on säilinud toetavad sotsiaalsed sidemed, tal oleks vabanedes tagatud nii elukoht kui ka töökoht. Eelnev Viru Vangla koostatud iseloomustuses sedastatu annab teatava ülevaate kuidas on Juri Vorobei ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud ning kas ja mil määral on ta täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, mis kogumis võimaldab hinnata tema resotsialiseerumise võimalusi. Lisaks vangla iseloomustuses sedastatule palub prokurör täitmiskohtunikul lisaks arvesse võtta ka ülal refereeritud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja ja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsustes kajastatut, sh mõlema kriminaalasja raames tuvastatud Juri Vorobei poolset süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist ning puhtsüdamlikku kahetsust, mis evib selliselt samuti olulist teavet Juri Vorobei hoiakute ja suhtumise kohta ning võimaldab kaudselt hinnata tema resotsialiseerumise võimalusi. Kaitsja märkis kohtuistungil, et riigiprokurör Vahur Verte, kes on olnud Juri Vorobeiga kokkupuutes alates tema kinnipidamisest ja nüüd tutvunud ka vangla poolt koostatud materjaliga, on jõudnud äratundmisele, et ajad, millal isik on allutatud kriminaalmenetlusele ja millal ta on kandnud vanglakaristust, on mõjunud talle selliselt, et isik on teinud omad järeldused, kuidas edasi elada ja nii nagu ta toimis
  1. aastal, edasi toimida ei saa. Isik ei kahetse seda, et vahele jäi, vaid isik on kahetsenud seda, mida ta tegi. Tõepoolest tegemist on kahe raske kuriteoga, mis siis tegelikult kogumis tähendavad ühte 10 aastast vangistust. Kuid Eesti Vabariigi õigusmaastik ja õigusruum ei erista kuritegude raskusi ega välista ennetähtaegse vabastamise võimalust ka avalikkuse ja seadusandja silmis raskete kuritegude toimepanemise juhul. Ja sellest johtuvalt on kaitsja seisukohal, et need tingimused, et isik on aru saanud oma kuritegude raskusest, mõistnud need hukka ja kahetsenud, on ennetähtaegse vabanemise otsustamisel kindlasti täidetud ja sellel alusel on põhjendatud isik vabastada. Nüüd mis puudutab seda, et milline elu järgneb peale vabastamist, ka nimetatud tingimused on tegelikkuses täidetud, sest isikul on toetav lähivõrgustik. Isikul on lapsed, kes teda koju ootavad ja vanemad. Tal on elu- ja töökoht. Elukoht vastab ka elektroonilise valve kohaldamise võimalusele. Ja ainsaks, mis võib öelda, mis oleks nagu tõrvatilgaks selles meepotis, võiksid olla need tänaseks päevaks 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis mõlemad on noomitused. Kohus saab nende kahe käskkirjaga tutvudes selgust, et tegelikult on tegemist vangla poolt väheohtlikeks hinnatud õigusrikkumistega, mis tavaelus meid kõiki võib-olla paneks kergelt muigama, kuid vangistus on vangistus. Esimene õigusrikkumine sedastas, et isik oli kokkusaamisel ja tema poolt kambrisse tagasi toodud pähklikott oli 250 grammi raskem, kui tema poolt kaasa võetud pähklikott. Kui ta kliendiga rääkis, siis klient ütles, et ta sai oma emaga kokku, kes kokkusaamisele võttis kaasa ka tema lemmikmaiustused, pähklid. Ja ju siis kambrisse viis ta tagasi selle ema poolt kaasavõetud pähklikoti, mitte selle, mis tal endal oli kokkusaamisele kaasa võetud ja vanglast ostetud. Tegemist oli lihtsalt inimliku eksimusega. Ja teine oli jalutusboksist leitud Viru Vangla raamatukogu kleebised, mille kohta klient ütles, et tõesti need seal olid, aga temal nendega kokkupuudet ei olnud, kuid ta lihtsalt võttis omaks selle karistuse, ei vaielnud. Kui seda tehiolustikku analüüsida, siis ilmselgelt ei peaks saama kumbki karistus takistuseks isiku ennetähtaegse vabanemise otsustamisel. Kaitsja peab vajalikuks rõhutada ja mida ta ka küsis, kas isik on olnud üksikvangistuses, see 7 tähendab, et isik on tänaseks päevaks siis arvatavalt vangla ohutuslikel kaalutlustel viibinud üksikvangistuses 5 aastat. Kui nüüd hakata hindama seda, mis tegelikult tähendab üksikvangistus, mis tähendab üksindus, mis tähendab üksi olemine. Kaitsja saab positiivselt väita seda, et nii vangla kaplan kui psühholoog on andnud oma abi ja suhelnud isikuga, kuid ta arvab, et üks hetk saabub kriitiline piir ja üksikvangistus võib hakata mõjuma isiku vaimsele seisundile viisil, mida keegi ette ei oska arvata. Sellest johtuvalt toetab kaitsja kõike seda, mida prokurör on kirja pannud, see on õige ja põhjendatud. Kaitsja juhindub ka sellest, milliseid järeldusi on vangla teinud vaatamata sellele, et vangistusest enne tähtaega vabanemist ei toetata. Kuid sellest iseloomustusest tuleb välja, et vangistus on isikule mõjunud ja isikul on vabanemisel kõik eeldused seaduskuulekat elu elada. Nagu kaitsja alati on öelnud ja ütleb ka sedapuhku, et need protsendid, see 14 ja 21, tuleb jätta tähelepanuta, sest nende protsentide saamislugu on ebaselge, nende protsentide arvutamise metoodikaid ei ole võimalik olnud tuvastada. Ja kui vaadata neid protsente 14 ja 21, siis tegelikult on need madalad ja ei peaks mingil viisil saama takistuseks isiku ennetähtaegsel vabanemisel. Kaitsja palub tähelepanuta jätta Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali arvamus, sest see on lihtsalt sedastus, seal ei ole ühtegi põhjendust, seal ei ole ühtegi argumenti ja palub arvestada riigiprokurör Vahur Verte arvamusega. Kaitsja palub Juri Vorobei tingimisi enne tähtaega vabastada, allutades ta elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtaja üle, mis on maksimaalselt 12 kuud, saab kohus otsustada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud abiprokuröri ja riigiprokuröri arvamustega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Juri Vorobei ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on KarS § 76 lg 2 p 1 järgi täidetud, sest ta kannab liitkaristust muu hulgas esimese astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud vangistusest rohkem kui poole ning andnud nõusoleku KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust. Eelmise kohtuotsusega tunnistati ta süüdi tapmises ning tulirelva ja selle öösihiku ebaseaduslikus käitlemises, viimase kohtuotsusega tunnistati ta süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt. Eelmise, s.o 28.04.2017 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud kergem karistus 9 aastat ja 6 kuud vangistust loeti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kaetuks viimase, s.o Harju Maakohtu 11.01.2018 otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o vangistusega 10 aastat ning Juri Vorobei liitkaristuseks mõisteti 10 aastat vangistust, millist karistust ta kannab alates 22.09.
  2. Kuritegude toimepanemise põhjused on olnud erinevad. Ühiseks jooneks on see, et kuriteod on olnud etteplaneeritud, mis viitab isiku ohtlikkusele ning kuritegelikele hoiakutele. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud suhted kuritegeliku maailmaga. Kohus möönab, et kinnipeetava käitumises vangistuses on olnud positiivseid asjaolusid, mis näitavad, et ta on teinud jõupingutusi alustamaks seaduskuulekat elu: ta töötab alates 10.04.2018 majandustöödel koristajana ning alates 03.03.2021 on ta määratud ka kaaskinnipeetava abistajaks. Lisaks on kinnipeetaval alates 26.01.2021 sõlmitud tööleping firmaga GM P OÜ, kust ta K-Raha andmetel saab igakuist tasu 150 eurot. Psühholoog on 8 isikuga läbi viinud vestlusi väärtushinnangute, suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuriteo kontekstis ning osavõtt aruteludest oli intensiivne, analüüsiv ja prosotsiaalsete järeldustega. Lisaks on isik osalenud riigikeele A1-taseme kursusel, sooritades edukalt eksami ning olles motiveeritud jätkama õpinguid riigikeele A2-taseme kursusel. Kinnipeetav osaleb hingehoidlikel vestlustel kaplaniga. Eelnevast nähtub, et isik on vangistuses oma hoiakute muutmisega tegelenud. Samas tuleb märkida, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks on määratud teiselt kinnipeetavalt esemete omandamise eest ning teine pikaajaliselt kokkusaamiselt ainete kaasa võtmise eest, mida tal kokkusaamisele minnes kaasas ei olnud. Kuigi mõlema rikkumise eest on isikule määratud noomitus, millest võib järeldada, et vangla on pidanud konkreetseid rikkumisi väheohtlikeks, viitab see siiski asjaolule, et kinnipeetav on rikkunud vangistust puudutavates õigusaktidest sätestatut ning seetõttu ei saa pidada tema käitumist vangistuses õiguskuulekaks, mis on aga tingimisi enne tähtaega vabastamise üks esmaseid eelduseid. Samuti seab distsiplinaarrikkumiste olemasolu kohtu hinnangul kahtluse alla tema tegeliku valmisoleku seaduskuulekalt oma edaspidist elu jätkata. Isiku lähedased (kasuisa V. V, ema S.R. ja tema uus abikaasa S. R) on kriminaalkorras karistatud, ka isiku tutvusringkond on olnud enamasti kriminaalse taustaga, mida kinnitab ka narkokuriteo toimepanemine grupis. Kinnipeetava enda sõnul ei suhtle ta enam kuritegeliku taustaga isikutega, kuid samas on igati mõistetav, et ta jätkab suhtlemist oma perekonnaliikmetega. Seega säilib teatav risk, et kinnipeetav võib mingil määral olla mõjutatav kuritegeliku taustaga isikute poolt. Vabanemisjärgsetest elutingimustest võib positiivsena välja tuua selle, et isikul on olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning töökoht GM P OÜ-s vanemprojektijuhi ametikohal. Ema S.R. ja sõber D.N. on valmis Juri Vorobeid vabaduses majanduslikult toetama. Samas märgib kohus, et elu- ja töökoht ning toetav lähivõrgustik olid isikul olemas ka enne vangistust, kuid need ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Kuriteod on toime pandud oskamatusest konflikti lahendada ning soovist saada täiendavat materiaalset kasu, kuna isikut ahvatles raha ja sellega kaasnev heaolu. Eelnevale tuginedes puudub kohtul käesolevalt kindlus, et vangistuses viibitud aeg, veidi enam kui 5 aastat 2 kuud, on olnud piisav selleks, et isiku väärtushinnanguid ja hoiakuid täielikult muuta ning teda õiguskuulekale teele suunata. Viru Vangla ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Juri Vorobei vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
  3. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2022 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
  4. novembri 2021 määrus muutmata. Riigikohtu 14.03.2022 kohtumäärusega jäeti Juri Vorobei kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi määruskaebus menetlusse võtmata. 30.11.2021 kohtumäärus 1-17-11657 jõustus 14.03.2022 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Elena Jõgis 9 Referent

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.