(16221000107)süüdi KarS § 113 lg 1, § 418 lg 1, § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning talle mõisteti liitkaristuseks vangistus 9 aastat 6 kuud (algusega 22.09.2016.a). Kohtuotsuses rõhutati, et süüdistatav Juri Vorobei tunnistas ennast kohtuistungil talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises süüdi ning kohus leidis, et Juri Vorobei ütlused kinnitavad kuriteo toimepanemist nii nagu see talle süüdistuses süüks on arvatud. Kohtuotsuses kirjeldati kuidas Juri Vorobei andis kohtuistungil üksikasjalikke ütlusi toime pandud kuritegude kohta, ent niisamuti nähtub kohtuotsusest, et Juri Vorobei andis juba koheselt pärast kahtlustatavana kinnipidamist ülekuulamisel üksikasjalikke ütlusi toime pandud tegude kohta ning ta näitas vahetult pärast kahtlustatavana ülekuulamist ütluste olustikuga seostamise käigus ette nii N.Ti tapmise koha kui ka tapmiseks kasutatud tulirelva peidiku (matmispaiga). Niisamuti rõhutati kohtuotsuses, et Juri Vorobei tegevuses on tuvastatav KarS § 57 lg 1 p 5 sätestatud karistust kergendav asjaolu, s.o Juri Vorobei pani KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime, sest Juri Vorobeil oli reaalne alus arvata, et N.T ähvardas teda tappa. Toona Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas 5 toimunud istungite raames uuriti ka 27.09.2016.a toimunud telefonikõne V.G ja seni tuvastamata isiku vahel, milles V.G andis vangla numbrile helistades teada, et Juri Vorobei on kinni peetud ning „kõik vahendid on head“, ent avaldas samas ka arvamust, et Juri Vorobeid võidakse vahi all olles politsei ja vangla poolt turvama hakata. Käesoleva Viru Vangla taotluse Juri Vorobei vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise seisukohalt on osundatud telefonikõnes sisalduv oluline kahest aspektist. Esiteks on V.G tänaseks mõistetud süüdi KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (maakohtu ja ringkonnakohtu süüdimõistvad otsused on veel jõustumata, sest Riigikohus ei ole otsustanud kassatsioonide menetlusse võtmist) ning teiseks oli nimetatud telefonikõne üheks asjaoluks, mis tingis Juri Vorobei paigutamise kinnipidamise vältel teistest kinnipeetavatest eraldi tema turvalisuse tagamiseks. Eelkirjeldatu on oluline hindamaks korrektselt Viru Vangla koostatud iseloomustuses sedastatud kinnipeetava mõtlemise ja käitumisega seotud riske, samuti hoiakutega seotud riske ning töö ja majandusliku toimetulekuga seotud riske. Vangla iseloomustuses tõdetu ei haaku paraku täielikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja otsuses sedastatuga Juri Vorobei poolt isikuvastase kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Teist korda mõisteti Juri Vorobei süüdi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11.01.2018.a otsusega nr 1-17-11657 KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, millise otsusega karistati teda vangistusega 10 aastat, milline karistus loeti eelmise Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-17-127 mõistetud kergema karistusega kaetuks ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 10 aastat (kandmise algus 22.09.2016.a). Kohtuotsusest nähtub, et teised kaassüüdistatavad jätkasid narkootilise aine käitlemist pärast Juri Vorobei vahistamist 22.09.2016.a ilma temata veel aasta aega, s.o kuni 2017.a suve lõpuni, mil kaassüüdistatavad A A., L. L., V. P., V. I. ja J. T. kinni peeti. Täiendavalt nähtub kohtuotsusest seegi, et Juri Vorobei andis 2017.a, selleks hetkeks juba karistust kandes vabatahtlikult välja suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, mis oli n-ö metsapeidikutesse ära peidetud. Prokurör selgitab, et osundatud asjaolu arvestati toona kokkuleppe läbirääkimistel KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatu alusel kaaluka karistust kergendava asjaoluna. Kokkuvõttes kannab Juri Vorobei temale mõistetud 10 aasta pikkust vangistust alates 22.09.2016.a, mistõttu avanes tal kuu aega tagasi võimalus tingimisi enne tähtaega vabanemiseks. Viru Vangla 20.09.2021.a koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla hinnangul on Juri Vorobei kõrgohtlik, mis seisneb asjaolus, et vabaduses viibides esineb vangla hinnangul risk, et Juri Vorobei võib jätkata suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist majandusliku kasu saamise eesmärgil või lahendada konflikte vägivallaga. Vangla ei toeta Juri Vorobei tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Riigiprokurör märgib, et Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid ning süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata täiendavalt veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Nimetatud asjaolud on eeskätt teada kinnipidamiskohale, kes koostab ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse läbivaatamise istungiks täitmiskohtunikule kinnipeetava iseloomustuse, milles on eelviidatud Riigikohtu hinnangul võimaliku ennetähtaegse vabastamise kaalumisel keskset rolli mängivad asjaolud põhjalikult lahti kirjutatud. Viru Vangla iseloomustuses on märgitud, et Juri Vorobei on alates 10.04.2018.a töötanud vangla majandustöödel koristajana ning alates 03.03.2021.a on määratud ka kaaskinnipeetava abistajaks, mis prokuröri hinnangul kirjeldab oluliselt Juri Vorobei panust resotsialiseerumisel. Iseloomustuses märgitakse sedagi, et Juri Vorobei on viimase kolme aasta vältel osalenud psühholoogiga peetavates vestlustes ning vestluste vältel toimus varasema, materiaalsetele väärtustele orienteeritud ning enesekeskse elustiili ja hoiakute 6 ümberhindamine. Kujunes motiveeritus edaspidi oma elu elada ja korraldada õiguskuulekalt ning vastavuses religioossele maailmavaatele. Ilmnesid kahetsus ning enesesüüdistus, et minevikus kasutas enda hüvanguks ebaseaduslikult omandatud sissetulekuid, eriti teiste inimeste kannatustest (narkootikumide tarvitamisest) saaduid. Hoolimatu suhtumine olevat muutunud täiesti vastuvõetamatuks. Tekkis teadlikkus oma riskikäitumisest ja oskus analüüsida õigusrikkumiste võimalikke tagajärgi. Iseloomustuses märgitakse ühtlasi ka seda, et Juri Vorobei on osalenud kinnipidamise vältel erinevatel koolitustel ning ta osaleb aktiivselt hingehoidlikel vestlustel kaplaniga. Iseloomustuses sedastatakse, et kinnipeetaval on säilinud toetavad sotsiaalsed sidemed, tal oleks vabanedes tagatud nii elukoht kui ka töökoht. Eelnev Viru Vangla koostatud iseloomustuses sedastatu annab teatava ülevaate kuidas on Juri Vorobei ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud ning kas ja mil määral on ta täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, mis kogumis võimaldab hinnata tema resotsialiseerumise võimalusi. Lisaks vangla iseloomustuses sedastatule palub prokurör täitmiskohtunikul lisaks arvesse võtta ka ülal refereeritud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja ja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsustes kajastatut, sh mõlema kriminaalasja raames tuvastatud Juri Vorobei poolset süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist ning puhtsüdamlikku kahetsust, mis evib selliselt samuti olulist teavet Juri Vorobei hoiakute ja suhtumise kohta ning võimaldab kaudselt hinnata tema resotsialiseerumise võimalusi. Kaitsja märkis kohtuistungil, et riigiprokurör Vahur Verte, kes on olnud Juri Vorobeiga kokkupuutes alates tema kinnipidamisest ja nüüd tutvunud ka vangla poolt koostatud materjaliga, on jõudnud äratundmisele, et ajad, millal isik on allutatud kriminaalmenetlusele ja millal ta on kandnud vanglakaristust, on mõjunud talle selliselt, et isik on teinud omad järeldused, kuidas edasi elada ja nii nagu ta toimis
- aastal, edasi toimida ei saa. Isik ei kahetse seda, et vahele jäi, vaid isik on kahetsenud seda, mida ta tegi. Tõepoolest tegemist on kahe raske kuriteoga, mis siis tegelikult kogumis tähendavad ühte 10 aastast vangistust. Kuid Eesti Vabariigi õigusmaastik ja õigusruum ei erista kuritegude raskusi ega välista ennetähtaegse vabastamise võimalust ka avalikkuse ja seadusandja silmis raskete kuritegude toimepanemise juhul. Ja sellest johtuvalt on kaitsja seisukohal, et need tingimused, et isik on aru saanud oma kuritegude raskusest, mõistnud need hukka ja kahetsenud, on ennetähtaegse vabanemise otsustamisel kindlasti täidetud ja sellel alusel on põhjendatud isik vabastada. Nüüd mis puudutab seda, et milline elu järgneb peale vabastamist, ka nimetatud tingimused on tegelikkuses täidetud, sest isikul on toetav lähivõrgustik. Isikul on lapsed, kes teda koju ootavad ja vanemad. Tal on elu- ja töökoht. Elukoht vastab ka elektroonilise valve kohaldamise võimalusele. Ja ainsaks, mis võib öelda, mis oleks nagu tõrvatilgaks selles meepotis, võiksid olla need tänaseks päevaks 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis mõlemad on noomitused. Kohus saab nende kahe käskkirjaga tutvudes selgust, et tegelikult on tegemist vangla poolt väheohtlikeks hinnatud õigusrikkumistega, mis tavaelus meid kõiki võib-olla paneks kergelt muigama, kuid vangistus on vangistus. Esimene õigusrikkumine sedastas, et isik oli kokkusaamisel ja tema poolt kambrisse tagasi toodud pähklikott oli 250 grammi raskem, kui tema poolt kaasa võetud pähklikott. Kui ta kliendiga rääkis, siis klient ütles, et ta sai oma emaga kokku, kes kokkusaamisele võttis kaasa ka tema lemmikmaiustused, pähklid. Ja ju siis kambrisse viis ta tagasi selle ema poolt kaasavõetud pähklikoti, mitte selle, mis tal endal oli kokkusaamisele kaasa võetud ja vanglast ostetud. Tegemist oli lihtsalt inimliku eksimusega. Ja teine oli jalutusboksist leitud Viru Vangla raamatukogu kleebised, mille kohta klient ütles, et tõesti need seal olid, aga temal nendega kokkupuudet ei olnud, kuid ta lihtsalt võttis omaks selle karistuse, ei vaielnud. Kui seda tehiolustikku analüüsida, siis ilmselgelt ei peaks saama kumbki karistus takistuseks isiku ennetähtaegse vabanemise otsustamisel. Kaitsja peab vajalikuks rõhutada ja mida ta ka küsis, kas isik on olnud üksikvangistuses, see 7 tähendab, et isik on tänaseks päevaks siis arvatavalt vangla ohutuslikel kaalutlustel viibinud üksikvangistuses 5 aastat. Kui nüüd hakata hindama seda, mis tegelikult tähendab üksikvangistus, mis tähendab üksindus, mis tähendab üksi olemine. Kaitsja saab positiivselt väita seda, et nii vangla kaplan kui psühholoog on andnud oma abi ja suhelnud isikuga, kuid ta arvab, et üks hetk saabub kriitiline piir ja üksikvangistus võib hakata mõjuma isiku vaimsele seisundile viisil, mida keegi ette ei oska arvata. Sellest johtuvalt toetab kaitsja kõike seda, mida prokurör on kirja pannud, see on õige ja põhjendatud. Kaitsja juhindub ka sellest, milliseid järeldusi on vangla teinud vaatamata sellele, et vangistusest enne tähtaega vabanemist ei toetata. Kuid sellest iseloomustusest tuleb välja, et vangistus on isikule mõjunud ja isikul on vabanemisel kõik eeldused seaduskuulekat elu elada. Nagu kaitsja alati on öelnud ja ütleb ka sedapuhku, et need protsendid, see 14 ja 21, tuleb jätta tähelepanuta, sest nende protsentide saamislugu on ebaselge, nende protsentide arvutamise metoodikaid ei ole võimalik olnud tuvastada. Ja kui vaadata neid protsente 14 ja 21, siis tegelikult on need madalad ja ei peaks mingil viisil saama takistuseks isiku ennetähtaegsel vabanemisel. Kaitsja palub tähelepanuta jätta Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali arvamus, sest see on lihtsalt sedastus, seal ei ole ühtegi põhjendust, seal ei ole ühtegi argumenti ja palub arvestada riigiprokurör Vahur Verte arvamusega. Kaitsja palub Juri Vorobei tingimisi enne tähtaega vabastada, allutades ta elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtaja üle, mis on maksimaalselt 12 kuud, saab kohus otsustada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud abiprokuröri ja riigiprokuröri arvamustega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Juri Vorobei ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on KarS § 76 lg 2 p 1 järgi täidetud, sest ta kannab liitkaristust muu hulgas esimese astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud vangistusest rohkem kui poole ning andnud nõusoleku KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust. Eelmise kohtuotsusega tunnistati ta süüdi tapmises ning tulirelva ja selle öösihiku ebaseaduslikus käitlemises, viimase kohtuotsusega tunnistati ta süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt. Eelmise, s.o 28.04.2017 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud kergem karistus 9 aastat ja 6 kuud vangistust loeti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kaetuks viimase, s.o Harju Maakohtu 11.01.2018 otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o vangistusega 10 aastat ning Juri Vorobei liitkaristuseks mõisteti 10 aastat vangistust, millist karistust ta kannab alates 22.09.
- Kuritegude toimepanemise põhjused on olnud erinevad. Ühiseks jooneks on see, et kuriteod on olnud etteplaneeritud, mis viitab isiku ohtlikkusele ning kuritegelikele hoiakutele. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud suhted kuritegeliku maailmaga. Kohus möönab, et kinnipeetava käitumises vangistuses on olnud positiivseid asjaolusid, mis näitavad, et ta on teinud jõupingutusi alustamaks seaduskuulekat elu: ta töötab alates 10.04.2018 majandustöödel koristajana ning alates 03.03.2021 on ta määratud ka kaaskinnipeetava abistajaks. Lisaks on kinnipeetaval alates 26.01.2021 sõlmitud tööleping firmaga GM P OÜ, kust ta K-Raha andmetel saab igakuist tasu 150 eurot. Psühholoog on 8 isikuga läbi viinud vestlusi väärtushinnangute, suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuriteo kontekstis ning osavõtt aruteludest oli intensiivne, analüüsiv ja prosotsiaalsete järeldustega. Lisaks on isik osalenud riigikeele A1-taseme kursusel, sooritades edukalt eksami ning olles motiveeritud jätkama õpinguid riigikeele A2-taseme kursusel. Kinnipeetav osaleb hingehoidlikel vestlustel kaplaniga. Eelnevast nähtub, et isik on vangistuses oma hoiakute muutmisega tegelenud. Samas tuleb märkida, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks on määratud teiselt kinnipeetavalt esemete omandamise eest ning teine pikaajaliselt kokkusaamiselt ainete kaasa võtmise eest, mida tal kokkusaamisele minnes kaasas ei olnud. Kuigi mõlema rikkumise eest on isikule määratud noomitus, millest võib järeldada, et vangla on pidanud konkreetseid rikkumisi väheohtlikeks, viitab see siiski asjaolule, et kinnipeetav on rikkunud vangistust puudutavates õigusaktidest sätestatut ning seetõttu ei saa pidada tema käitumist vangistuses õiguskuulekaks, mis on aga tingimisi enne tähtaega vabastamise üks esmaseid eelduseid. Samuti seab distsiplinaarrikkumiste olemasolu kohtu hinnangul kahtluse alla tema tegeliku valmisoleku seaduskuulekalt oma edaspidist elu jätkata. Isiku lähedased (kasuisa V. V, ema S.R. ja tema uus abikaasa S. R) on kriminaalkorras karistatud, ka isiku tutvusringkond on olnud enamasti kriminaalse taustaga, mida kinnitab ka narkokuriteo toimepanemine grupis. Kinnipeetava enda sõnul ei suhtle ta enam kuritegeliku taustaga isikutega, kuid samas on igati mõistetav, et ta jätkab suhtlemist oma perekonnaliikmetega. Seega säilib teatav risk, et kinnipeetav võib mingil määral olla mõjutatav kuritegeliku taustaga isikute poolt. Vabanemisjärgsetest elutingimustest võib positiivsena välja tuua selle, et isikul on olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning töökoht GM P OÜ-s vanemprojektijuhi ametikohal. Ema S.R. ja sõber D.N. on valmis Juri Vorobeid vabaduses majanduslikult toetama. Samas märgib kohus, et elu- ja töökoht ning toetav lähivõrgustik olid isikul olemas ka enne vangistust, kuid need ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Kuriteod on toime pandud oskamatusest konflikti lahendada ning soovist saada täiendavat materiaalset kasu, kuna isikut ahvatles raha ja sellega kaasnev heaolu. Eelnevale tuginedes puudub kohtul käesolevalt kindlus, et vangistuses viibitud aeg, veidi enam kui 5 aastat 2 kuud, on olnud piisav selleks, et isiku väärtushinnanguid ja hoiakuid täielikult muuta ning teda õiguskuulekale teele suunata. Viru Vangla ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Juri Vorobei vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
- /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2022 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
- novembri 2021 määrus muutmata. Riigikohtu 14.03.2022 kohtumäärusega jäeti Juri Vorobei kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi määruskaebus menetlusse võtmata. 30.11.2021 kohtumäärus 1-17-11657 jõustus 14.03.2022 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Elena Jõgis 9 Referent