← Eesti

1-20-8577/47

1-20-8577 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2022. a Tallinn Kriminaalasja number 1-20-8577 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov,

§ 345lg 1 järgi Harju Maakohtu 1.

juuni

  1. a otsus üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Kaitsja Süüdistatava Aleksandr Popkov’i kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu Jürgen Hüva Aleksandr Popkov isikukood 36007120317; EV kodakondsus; emakeel: vene keel; haridus: XXX; elukoht: XXX; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaat Madis Mahlapuu Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav RESOLUTSIOON
  2. Jätta Harju Maakohtu
  3. juuni
  4. a kohtuotsus Aleksandr Popkovi suhtes muutmata ning süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  5. Määrata Advokaadibüroole Mahlapuu ja Partneid (reg. number 12051528) seoses advokaat Madis Mahlapuu poolt Aleksandr Popkovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 388,80 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.
  6. Välja mõista Aleksandr Popkovilt Eesti Vabariigi kasuks 388,80 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti määratud kaitsjale advokaat Madis Mahlapuule makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004) või Luminor Bank ASis (a/a EE401700017002872300, a/a EE873300333499990003). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Aleksandr Popkov on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema korduvalt varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades kannatanu eksimusse viimiseks ära teist isikut s.o vahendlikult, lõi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tagajärjel tegi kannatanu X AS varakäsutuse kokku summas 148 670,64 eurot. Aleksandr Popkov, olles OÜ Y juhatuse liige alates 30.07.2002 kuni 13.06.2009 ning alates 25.11.2017 kuni 19.06.2018, kuid reaalselt olles äriühingu tegelik juht kogu äriühingu tegevuse ajal, sõlmis Q AS-ga (alates 01.10.2017 X AS) 31.05.2013 faktooringulepingu nr 295, mille alusel toimus OÜ Y poolt OÜ-le D esitatavate arvete faktoorimine ehk müügiarvete loovutamine X AS-le. Aleksandr Popkov, teades, et OÜ Y valduses reaalselt puudub müüdav metallikaup, andis ajaperioodil 24.10.2017–12.12.2017 korraldusi OÜ Y raamatupidajale Y-le väljastada OÜ-le D 7 (seitse) arvet nr-tega 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095, 1101 kogusummas 165 189,60 eurot. Y saades OÜ D raamatupidajalt G-lt, vastavalt ärisuhetes kujunenud tava järgi, formaalse kinnituse, et arvetes kajastatud kaup on OÜ-le D üle antud, edastas seejärel kõnealused arved faktooringulepingu alusel faktoorimiseks X AS-le. Aleksandr Popkov andis OÜ Y raamatupidajale Y-le korralduse esitada X AS-le arveid koos arvete koondloeteludega, kinnitades läbi selle vastavalt faktooringulepingu p 16.6 kohaselt, et arvete esitamisega faktoorimiseks on OÜ Y poolt täidetud kohustused ostja ees, kaubad kohaselt üle antud ning ostjal seega OÜ Y ees reaalne maksekohustus tekkinud. Tegelikkuses, esitades ajavahemikul 24.10 kuni 12.12.2017 faktilistele asjaoludele mittevastavaid arveid ning arvete koondloetelusid loodi X AS-le ebaõige ettekujutuse justkui OÜ Y on täitnud oma kohustused OÜ D ees. Seejärel ning olles ebaõige ettekujutuse alusel veendunud, et faktooringulepingu alusel on X AS-l tekkinud nõudeõigus arvetel märgitud ostja, s.o OÜ D vastu, maksis X AS kehtiva faktooringulepingu ning esitatud arvete ja arvete koondloetelude alusel OÜ-le Y raha kogusummas 148 670,64 eurot. Kelmusega põhjustas Aleksandr Popkov varalist kahju X AS-le summas 148 670,64 eurot. Tuginedes viimati öeldule ning KarS § 121 p 2 kohaselt on tekitatud kahju käesoleval juhul suur. Eeltoodud teoga Aleksandr Popkov, seades eesmärgiks saada X AS-lt alusetult faktooringulepingu nr 295 alusel rahalisi vahendeid summas 148 670,64 eurot, mida tegelikkuses ei olnud õigus nõuda, lõi OÜ Y raamatupidajale Y-le ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, väites viimasele, et OÜ Y tarnib ajavahemikul 24.10 kuni 12.12.2017 metallikaupa OÜ-le D, mida tegelikkuses ei toimunud. Selliselt tekkis Aleksandr Popkovi ja Y vahel ärakasutamissuhe, mis võimaldas Aleksandr Popkovil, kui vahendlikul täideviijal, rakendada eksimusse viidud ärakasutatavat isikut Y kui vahendit süüteokoosseisupärase teo toimepanemiseks. Aleksandr Popkov valitses ärakasutatavat isikut Y ülekaaluka teadmisega, nähes ette asjaolusid, millest süüteokoosseisupärane tegu kujuneb – varalise kasu saamise eesmärgil X AS-i eksimusse viimine, mille tagajärjel teeb kannatanu varakäsutuse. Aleksandr Popkovi poolt antud korraldustega ja selle tagajärjel Y poolt koostatud ebaõigeid andmeid sisaldavate arvete digitaalselt allkirjastamisega ning seejärel arvete edastamisega kannatanule teostus kelmuse süüteokoosseisupärane tegu. 2

(11)Sellega pani Aleksandr Popkov toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 kvalifitseeriva kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud suures ulatuses ning isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Samuti süüdistatakse Aleksandr Popkovi selles, et tema, kasutades ära teist isikut s.o vahendlikult, pani toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Aleksandr Popkov, olles OÜ Y juhatuse liige alates 30.07.2002 kuni 13.06.2009 ning alates 25.11.2017 kuni 19.06.2018, kuid reaalselt olles äriühingu tegelik juht kogu äriühingu tegevuse ajal, sõlmis Q AS-ga (alates 01.10.2017 X AS) 31.05.2013 faktooringulepingu nr 295, millise alusel toimus OÜ Y poolt AS-le D esitatavate arvete faktoorimine ehk müügiarvete loovutamine X AS-le. Aleksandr Popkov, teades, et OÜ Y valduses reaalselt puudub müüdav metallikaup, andis ajaperioodil 24.10.2017–12.12.2017 korralduse OÜ Y raamatupidajale Y-le väljastada OÜ-le D 7 (seitse) arvet nr-tega 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095, 1101 kogusummas 165 189,60 eurot. Täites Aleksandr Popkovi korraldust arvete väljastamiseks, koostas OÜ Y raamatupidaja Y OÜ Y nimel erinevad arved ning arvete koondloetelud ning digitaalselt allkirjastas need ajavahemikul 24.10.2017–12.12.2017 järgnevalt: - 24.10.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Y arve-saateleht nr 1087, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 28 tonni; maksja: D OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 26 880 eurot; maksetähtaeg 21.02.2018; samuti 24.10.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 689; - 01.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Y arve-saateleht nr 1089, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 24 tonni; maksja: D OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 23 212,80 eurot; maksetähtaeg 01.03.2018; samuti 01.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 692; - 03.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Y arve-saateleht nr 1090, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 24 tonni; maksja: D OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 23 212,80 eurot; maksetähtaeg 03.03.2018; samuti 03.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 693; - 06.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Y arve-saateleht nr 1091, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 24 tonni; maksja: D OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 23 212,80 eurot; maksetähtaeg 06.03.2018; samuti 06.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 694; - 08.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Y arve-saateleht nr 1092, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 23 tonni; maksja: D OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 22 245,60 eurot; maksetähtaeg 08.03.2018; samuti 08.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 695; - 22.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Y arve-saateleht nr 1095, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 24 tonni; maksja: D OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 23 212,80 eurot; maksetähtaeg 22.03.2018; samuti 22.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 698; - 12.12.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Y arve-saateleht nr 1101, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 24 tonni; maksja: D OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 23 212,80 eurot; maksetähtaeg 11.04.2018; samuti 12.12.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 701; Sellega pani Aleksandr Popkov toime KarS § 344 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi. Samuti süüdistatakse Aleksandr Popkovi selles, et tema, kasutades ära teist isikut s.o vahendlikult, pani toime võltsitud dokumentide kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi. 3
(11)Aleksandr Popkov, olles OÜ Y juhatuse liige alates 30.07.2002 kuni 13.06.2009 ning alates 25.11.2017 kuni 19.06.2018, kuid reaalselt olles äriühingu tegelik juht kogu äriühingu tegevuse ajal, sõlmis Q AS-ga (alates 01.10.2017 X AS) 31.05.2013 faktooringulepingu nr 295, millise alusel toimus OÜ Y poolt AS-le D esitatavate arvete faktoorimine ehk müügiarvete loovutamine X AS-le. Aleksandr Popkov, teades, et OÜ Y valduses reaalselt puudub müüdav metallikaup, andis ajaperioodil 24.10.2017–12.12.2017 korralduse OÜ Y raamatupidajale Y-le väljastada OÜ-le D 7 (seitse) arvet nr-tega 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095, 1101 kogusummas 165 189,60 eurot. Olles A. Popkovi korraldusel arved ja arvete koondloetelud eelnevalt Y poolt digitaalselt allkirjastanud, edastati arved ja arvete koondloetelud X AS-le järgmiselt: - 24.10.2017 saadetud arvete koond nr 689, milles sisaldus arve nr 1087 (ostja OÜ D) summas 26 880 eurot; - 01.11.2017 saadetud arvete koond nr 692, milles sisaldus arve nr 1089 (ostja OÜ D) summas 23 212,80 eurot; - 03.11.2017 saadetud arvete koond nr 693, milles sisaldus arve nr 1090 (ostja OÜ D) summas 23 212,80 eurot; - 06.11.2017 saadetud arvete koond nr 694, milles sisaldus arve nr 1091 (ostja OÜ D) summas 23 212,80 eurot; - 08.11.2017 saadetud arvete koond nr 695, milles sisaldus arve nr 1092 (ostja OÜ D) summas 22 245,60 eurot; - 22.11.2017 saadetud arvete koond nr 698, milles sisaldus arve nr 1095 (ostja OÜ D) summas 23 212,80 eurot; - 12.12.2017 saadetud arvete koond nr 701, milles sisaldus arve nr 1101 (ostja OÜ D) summas 23 212,80 eurot; Sellega pani Aleksandr Popkov toime KarS § 345 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi. 2. Harju Maakohtu 1. juuni 2021. a otsusega tunnistati Aleksandr Popkov süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3, §

§ 345lg 1 järgi ning kohaldades Kar

S § 63 lg 1 sätteid mõisteti talle KarS § 209 lg 2 p 1, 3 alusel karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Aleksandr Popkov ei pane 3- (kolme) aasta ja 6- (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Rahuldati X AS tsiviilhagi Aleksandr Popkovi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõisteti Aleksandr Popkovilt kannatanu kasuks välja 148 670,64 eurot. Määrati, et tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „OÜ Y lepingu nr 295 kahju hüvitamine“. Mõisteti Aleksandr Popkovilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 2, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel kriminaalasjas tekkinud menetluskulud: • sundraha 876 eurot • määratud kaitsjale makstud tasu 1955,64 eurot • tunnistajale makstud kulud summas 60 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et kriminaalmenetluse kulud, summas 2891,64 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 240,97 eurot. SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON 3. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja, kes vaidlustab maakohtu süüdimõistavat otsust täies ulatuses. Apellant taotleb maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist 4

(11)ning Aleksandr Popkov’i õigeksmõistmist. Samuti taotleb apellant X AS tsiviilhagi rahuldamata jätmist. 3.1. Kaitsja leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Maakohus on oma 01.06.2021 kohtuotsuses leidnud, et „Aleksandr Popkovi süüdistatakse KarS § 209 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Antud kvalifikatsioon eeldab, et enne varakäsutuse tegemist on kannatanu viidud eksitusse ning kannatanu varakäsutus on tehtud eksimuses olles ning selle eesmärgiks on varalise kasu saamine. Selleks, et kohus saaks tuvastada, et kannatanut on petetud, talle on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus loodud, mille tagajärjel ta on eksimusse sattunud, tuleb esmalt tuvastada, milline oli petmistoiming ning kas tegemist oli väära väitega. Tuleb silmas pidada, et eksimusse sattumine kelmuse puhul peab oleme toimunud süüdistatava pettusliku tegevuse läbi. Kui kannatanu on eksimuses süüdistatava tegevusega mitte seotud põhjustel ja seetõttu kannatas kahju, ei ole tegemist kelmusega.” Kaitsja leiab, et esineb kõrvaldamata kahtlus selles, et X AS oli eksimuses A.Popkovi tegevusest tingitud põhjustel, mistõttu ei ole tegemist kelmusega. Aleksandr Popkovi käitumises ei ole tuvastatud ei kuriteo objektiivset ega ka subjektiivset koosseisu. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, milles kohus väidab: „Vaidlus on selles, kas Aleksandr Popkov Y OÜ esindajana lõi äriühingu raamatupidajale Y-le ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, mille tulemusena viidi kannatanu X AS varalise kasu saamise eesmärgil eksimusse ning selle tagajärjel tegi kannatanu varakäsutuse.” Apellant aga leiab, et selles just vaidlus seisnebki, et asjas puuduvad ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et Aleksandr Popkov oleks Y OÜ esindajana loonud äriühingu raamatupidajale Y-le ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, mille tulemusena viidi X AS eksimusse. Väärib rõhutamist, et Aleksandr Popkov ei omanud 31.05.2013 faktooringulepingu nr 295 sõlmimise ajal OÜ-s Y mitte mingisugust vastutavat positsiooni. Samuti ei omanud ta ka mitte mingisugust mõjuvõimu juhatuse liikme F´i ning raamatupidaja Y üle. Veelgi absurdsem on süüdistuse väide, et A.Popkov oleks saanud mõjutada äripartner OÜ D, kes aga on kinnitanud vaidlusaluste arvete alusel kauba saamist, majandustegevust ning majanduslike otsustuste tegemist. Faktooringuleping nr 295 on sõlmitud juba 31.05.2013 ning OÜ Y poolt allkirjastas faktooringlepingu juhatuse liige F. Eeltoodud asjaolusid arvestades on eluliselt mitteusutav eeldada, et juba 2013 aastal faktooringulepingu sõlmimisel oli A.Popkovil kavatsus toime panna 2017 a oktoobris kuni detsember kelmused vahendliku täideviimise teel vara omastamiseks suures ulatuses. Apellandi arvates eeldaks Aleksandr Popkovile KarS § 209 järgi kuriteo inkrimineerimist asjaolu tõendamine, et Aleksandr Popkov juba 2013 aastal faktooringuleping nr 295 sõlmimisel oleks soovinud seda lepingut kasutada hiljem kelmuse toimepanemiseks. Kaitsja märgib, et eelnimetatud faktooringulepingu alusel töötasid osapooled probleemideta kuni 2017 sügiseni, kuni OÜ-l Y tekkisid majanduslikud raskused. Apellant on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et Aleksandr Popkovile etteheidetav käitumine ei ole kvalifitseeritav kuritegudena. Kaitsja arvates tegemist on võlaõiguslike suhetega OÜ Y, OÜ D ning X AS vahel, millised vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilõiguslikus korras. Apellant rõhutab, et algselt on olnud ka kannatanu X AS seisukohal, et vähemalt tsiviilõigusliku vastutust süüdistuses märgitud kahjude eest peab kandma ka D AS, mida kinnitab ka pooleliolev tsiviilasi nr 2-18-9710 Harju maakohtus, milles X AS poolt on samast õigussuhtest tulenevalt (sama hagi ese) esitatud hagi OÜ D vastu summas 165 189,60 eurot. Antud hagiavaldus tuleneb just samast faktooringulepingust nr 295, kus liisingufirma (kannatanu) on esitanud nõude OÜ D (mitte aga OÜ Y või A.Popkovi) vastu. 5
(11)Siinjuures kaitsja rõhutab, et kannatanu X AS on esitanud kuriteoavalduse alles 12.10.2018, so praktiliselt tervelt aasta hiljem, mis samuti kinnitab asjaolu, et ka kannatanu ei pidanud juhtunut esialgselt kuriteoks, vaid võlaõiguslikuks vaidluseks, alustades kahju sissenõudmist tsiviilkorras. Alles peale seda, kui Harju maakohus tegi 29.08.2018 määruse, millega jättis X AS tsiviilhagi OÜ D vastu läbi vaatamata, esitati kannatanu X AS poolt kuriteoavaldus (12.10.2020). Seega kaitsja arvates ajendas kannatanu poolt kuriteoavalduse esitamise eeskätt asjaolu, et tsiviilhagi OÜ D vastu jäeti Harju Maakohtus läbi vaatamata, mitte aga kuriteo tunnuste sedastamine faktooringulepingu nr 295 täitmisel Y OÜ poolt. Apellandi arvates on käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuses põhjendamata küsimus (kohus ei ole sellele vähemalt ammendavalt ja põhjendatult vastanud), kas ja millises osas vastutab süüdistuses nimetatud 7 (seitsme) arve tõesuse või mittetõesuse või kuritarvituste osas OÜ D ja viimase äriühingu vastutavad isikud. Asjas ei ole vaidlust selles, et X AS poolt investeeriti juba pikaajaliselt (aastate vältel) väljakujunenud tarneahelat Y OÜ, D OÜ ja N OÜ vahel. Nimelt sai Y OÜ käiberaha pangalt, mille eest osteti erinevatest riikidest toorainet, valmistati siis Maardus asuvas tootmishoones sellest toodang, mis müüdi D OÜ-le, kes kinnitas pangale ka kauba kättesaamist ning D OÜ müüs (vahendas) kauba edasi N OÜ-le. Viimane tasus kauba eest D OÜ-le, kes omakorda tasus pikaaegse faktooringulepingu alusel raha X AS-le tagasi. Seejuures kõik tarneahelas olevad äriühingud, sh ka pank teenisid pikkade aastate jooksul kasumit. Seega ilmselgelt on tegemist äriühingute vahelise tavapärase majandustegevusega. Siinjuures rõhutab kaitsja, et N OÜ osanikeks olid nii A.Popkov kui ka Z (kuni 29.03.2018), kes on käesolevas asjas üle kuulatud tunnistajana. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et ajaperioodil 24.10.2017 – 12.12.2017 OÜle D väljastatud 7 (seitse) arvet nr-tega 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095, 1101 kogusummas 165 189,60 eurot ei olnud kaubaga kaetud. Maakohus on nimetatud küsimuses lugenud usaldusväärseks vaid asjast otseselt huvitatud D OÜ juhatuse liikme Z ja raamatupidaja G ütlused. Samas aga kohus ei pea usutavaks tunnistaja Y ütlusi kauba eksisteerimise kohta, samuti A.Popkovi ütlusi. Kaitsja leiab, et D OÜ juhatuse liikme Z ja raamatupidaja G ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd nad on asjas huvitatud isikud (on ju ajaperioodil 24.10.2017 – 12.12.2017 OÜ-le D väljastatud 7 (seitse) arvega tõstatatud ka nende võimalik vastutus. Apellandi arvates on kauba olemasolu Y OÜ-l on tõendatud eelkõige ostuarvetega ja kauba veose saatelehtedega selle kohta, et Y OÜ ostis toorainet Läti äriühingult SIA M. Nii on kohtule esitatud SIA M arved koos vastavate CMR-dega ajavahemikul 13.01.2017 kuni 08.01.2018. Seejuures on viimased ostuarved kuupäevadega 24.10.2017; 27.10.2017 (2 tk); 31.10.2017; 15.12.2017 ning ka 08.01.2018. Nimetatud arvetest nähtub, et Y OÜ on ostnud toorainet viimase kahe kuu jooksul kokku u 145 tonni. Antud asjaolu ei välista seda, et Y müüs OÜ D OÜ-le teraskiudu süüdistuses märgitud ajavahemikul 171 tonni, kuna osaliselt võis olla tegemist ka laojäägiga. 3.2. Kaitsja leiab, et maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohtupraktikast ja seadusest tulenevalt peab kohtuotsuse ülesehitus vastama kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele. Harju Maakohus ei ole järginud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tõendite hindamise üldpõhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Kohus on otsuse põhistamisel eksinud tõendite hindamisel süüdimõistetu kahjuks. Maakohus oma eelnimetatud põhimõtet rikkudes ning kõiki kaitsja poolt esitatud tõendeid mitte arvesse võttes andnud hinnangu tunnistajate Z ja D raamatupidaja G ütlustele, lugedes need usaldusväärseteks võrreldes tunnistaja Y ütlustega kauba eksisteerimise kohta, samuti võrreldes süüdistatava A.Popkovi ütlustega. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et Z ja G on otseselt asja lahendamisest huvitatud isikud. Maakohus ei ole oma lahendis sellele asjaolule hinnangut andnud. 6
(11)Apellant leiab, eelnimetatud faktilisel asjaolul (Z ja G on otseselt asja lahendamisest huvitatud isikud) on määrav tähtsus nende ütluste usaldusväärsuse hindamisel, aga samuti ka A.Popkovi ütluste usaldusväärsuse hindamisel. Apellant leiab, et sellega on maakohus rikkunud KrMS §-s 339 lg 2 sätestatut, et kohus võib tunnistada oluliseks ka kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumise, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Samuti on maakohtu kohtuotsuse põhistused ebapiisavad. Seega on kohtud rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob karistuse mõistmise osas kaasa maakohtu otsuse tühistamise. 3.
  1. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 01.06.2021 a. kohtuotsus Aleksandr Popkov´i süüdimõistmise osas ning mõista Aleksandr Popkov kõikides esitatud süüdistustes õigeks; tsiviilhagi jätta rahuldamata; menetluskulud jätta riigi kanda. PROKURATUURI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE
  2. Apellatsioonile esitatud vastuses ei nõustu prokuratuur apellatsioonkaebuses esitatud argumentide ja taotlustega. Prokuratuur vaidleb Aleksandr Popkovi kaitsja Madis Mahlapuu poolt esitatud kaebusele vastu ning leiab, et Harju Maakohtu 01.06.2021 otsus kriminaalasjas nr 1-20-8577 on seaduslik ning põhjendatud ning palub Tallinna Ringkonnakohtul jätta see muutmata. Kaebuses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu otsuse muutmise. Maakohus on oma põhjendustes analüüsinud kõiki kohtus uuritud tõendeid ning andnud neile hinnangu, mille alusel on võimalik jõuda jälgitavalt veendumusele, et A. Popkov on talle inkrimineeritud kuriteod toime pannud. Menetlusõiguse rikkumise kohta leiab prokuratuur, et maakohus on õigustatult lugenud A. Popkovi ütlused olulises osas ebausaldusväärseteks. Süüdistatava ütlused sisaldavad endas väited, mida isik ei ole suutnud tõendada ning need on olulises osas vastuolulised. Z ja G ütlused on kohus põhjendatult lugenud usaldusväärseks, kuna need haakuvad teiste kogutud tõenditega. Seega isegi kui jaatada nimetatud tunnistajate isiklikku huvi välistada enda vastutus, siis antud juhul haakuvad nende ütlused ülejäänud tõenditega, mistõttu ei ole põhjust nende usaldusväärsuses kahelda. KANNATANU VASTUS KAITSJA APELLATSIOONILE
  3. Kannatanu leiab, et süüdistatava kaitsja apellatsioonkaebus on põhjendamatu ega anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Harju Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kannatanu leiab, et apellandi vastuväited Harju Maakohtu otsusele on asjasse puutumatud ning otsitud, kuivõrd Harju Maakohus on oma otsuses korduvalt, erinevatele tõenditele tuginedes leidnud, et apellant on teadlikult ja tahtlikult pannud toime talle kohtuotsusega omistatud teod. Lisaks nõustub kannatanu kõigi prokuröri poolt 06.01.2022 esitatud vastuväidetega apellatsioonkaebusele. Maakohus on mh rahuldanud põhjendatult ja seaduslikult kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi ning apellant ei ole esitanud ühtegi sellist asjaolu, mille pinnalt oleks võimalik asuda vastupidisele seisukohale. Kannatanu palub jätta Aleksandr Popkovi 06.07.2021 apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 01.06.2021 otsus kriminaalasjas nr 1-20-8577, muutmata; jätta kõik menetluskulud apellandi Aleksandr Popkovi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsja apellatsioonis, sellele prokuratuuri ja kannatanu vastustes toodud väidete ja põhjendustega, leiab, et kaitsja 7
(11)apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus Aleksandr Popkovi KarS § 209 lg 2 p 1, 3, §

§ 345lg 1 järgi süüditunnistamise ning karistamise osas on seaduslik ja põhjendatud.

  1. Ringkonnakohus peab vajalikuks eelkõige vastata kaitsja apellatsioonis toodud argumentidele seoses maakohtu poolt väidetava kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kaitsja toob välja, et maakohus ei võtnud kõiki kaitsja poolt esitatud tõendeid arvesse, põhjendamatult tugines tunnistajate Z ja D OÜ raamatupidaja G ütlustele, eirates seejuures tunnistaja Y ja süüdistatava A. Popkovi ütlusi kauba eksisteerimise kohta. Kohtukolleegium kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu ning esiteks märgib, et kaitsja argument tema poolt esitatud tõendite maakohtu poolt arvestamata jätmisest, on alusetu ega tugine kriminaalasja materjalidele. Kriminaaltoimikust ega kohtuistungi protokollist ei nähtu ühtegi kaitsjapoolset taotlust täiendavate tõendite uurimisest, mis oleks maakohtu poolt tähelepanuta või arvestamata jäetud. Maakohtu otsusest nähtuvalt jäi maakohtu poolt otsuse tegemisel põhjendatult arvestamata hoopis prokuröri poolt kohtumenetluses esitatud A. Popkovi süüstav tõend, milliseks on G ja Z CD-plaadil olev vestluse salvestus Y OÜ raamatupidaja Y-ga, milles viimane kinnitab D OÜ töötajatele, et 7 arvel märgitud kaupa tegelikkuses ei eksisteerinud, äriühing (Y OÜ) oli ammu maksejõuetu ega saanud oma kohustusi täita. Esitatud apellatsioonis kaitsja ka ei osunda mitte ühelegi maakohtu poolt uurimata jäänud konkreetsele tõendile, mis peaks viitama kohtumenetluse ühekülgsusele ning puudulikkusele. Nähtuvalt kaitsja poolt 02.12.2020 Harju Maakohtule esitatud kaitseaktist (Kd I lk 4-5) ning 08.12.2020 A. Popkovi kohtu alla andmise määrusest (Kd I lk 13) on kõik kaitseaktis nimetatud taotlused kirjalike tõendite vastuvõtmiseks maakohtu poolt rahuldatud ning neile on maakohtu otsuses hinnang antud.
  2. Kaitsja eespool käsitletud ekslik seisukoht kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest viitab kohtukolleegiumi veendumusel hoopis kaitsja mittenõustumisele maakohtu poolt uuritud tõenditele kogumis antud hinnanguga. Sisuliselt kaitsja väidabki menetlusnormide rikkumist puudutavas osas, et maakohus oleks pidanud eelistama süüdistatava A. Popkovi ning tunnistaja Y ütlusi kauba eksisteerimisest ning D OÜ-le tarnimisest teistele maakohtu poolt uuritud tõenditele. Kohtukolleegium kaitsja sellese käsitlusega ei nõustu. Apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja oma apellatsioonis valdavas osas kordab samu väiteid ja seisukohti, milliseid on ta varem esitanud maakohtus ning millistele on maakohus oma otsuses ammendavalt vastanud. Kohtukolleegium peab vajalikuks juhtida tähelepanu ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning tuli õigele järeldusele, et süüdistusversioon kaalub veenvalt üles kaitseversiooni sellest, et pettust pole toimunud ning süüdistuses toodud 7 arves kaubaks nimetatud teraskiud reaalselt eksisteeris ning oli Y OÜ poolt D OÜ-le tarnitud. Siinkohal on vajalik märkida, et maakohus luges õigesti tõendatuks, et D OÜ oli vaid arvete vahendajaks, mitte kauba tegelikuks lõppsaajaks. Vaidlus puudub ka selles ning tunnistajate G, Z ja Y ütlustega on tõendatud, et D OÜ kaupa ei saanud, kuna sellel polnud ladu, vaid kaup pidi liikuma otse edasi N OÜ-le, mis oli samuti A. Popkovi kontrolli all (A. Popkov 8

(11)oli N OÜ juhatuse liige, Kd II lk 174-177) ning mis on ka vastuolus faktooringulepingu tingimustega. 9. Kaitsja vaidlustab tunnistajate G, Z ütluste usaldusväärsust põhjusel, et Z ja G on asja lahendamisest otseselt huvitatud isikud ning sel põhjusel andsid kohtulikul uurimisel A. Popkovi süüstavaid ütlusi eesmärgiga vabaneda võimalikust vastutusest. Süüdistuse kohaselt Y saades OÜ D raamatupidajalt G-lt, vastavalt ärisuhetes kujunenud tava järgi, formaalse kinnituse, et arvetes kajastatud kaup on OÜ-le D üle antud, edastas seejärel kõnealused arved faktooringulepingu alusel faktoorimiseks X AS-le. Kohtkolleegium esmalt ei nõustu kaitsja seisukohaga, et Z ja G on A. Popkovi süüasja lahendamisest otseselt huvitatud isikud. Kaitsja ei ava mitte kuidagi oma sellist mõttekäiku, kuidas A. Popkovi rõõnamine võiks olla G ning Z huvides ning millisest vastutusest nad võiksid füüsiliste isikutena pääseda. Võib ainult möönda, et kaitsja pidas silmas siiski ainult juriidilise isiku OÜ D tsiviilvastutust AS X ees. Väärib märkimist, et riiklik süüdistusmonopool kuulub eksklusiivselt prokuratuurile ning prokuratuur ei süüdistagi G ning Z kuriteo toimepanemises. Puuduvad andmed, et nende suhtes oleks kriminaalmenetlus samade kuriteosündmuste uurimise osas mingil põhjusel lõpetatud ning sellele ei viita ka kaitsja. Põhjendamatu on seega kaitsja seisukoht, et nimetatud tunnistajad olid füüsiliste isikutena huvitatud A. Popkovi suhtes süüstavate ning rõõnavate ütluste andmisest. Iseenesest asjaolu, et OÜ D ei olnud mingil hetkel võimeline maksma ostuhinda AS-le X, ei ole mingil juhul võimalikule kuriteole viitav teave, seega ongi loogiline, et kannatanu X AS pöördus esmajärjekorras faktooringulepingust tulenevalt tsiviilnõudega kohtusse kauba Ostja ehk OÜ D vastu. Äriühing X AS ei ole uurimisorgan, millele oleks selged võimaliku kuriteo toimepanemise asjaolud, seega otsitud ning meelevaldne on kaitsja argument sellest, et X AS hakkas otsima süüdlast A. Popkovi näol siis, kui X AS-i hagi jäi tsiviilasjas nr 2-18-9710 läbi vaatamata Harju Maakohtu 11.11.2020 otsusega. Pealegi väärib märkimist, et 11.10.2021 jõustus samas asjas Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2021 otsus, millega kohus rahuldas X AS hagi ning mõistis välja OÜ-lt D võlgnevuse 165 189,60 eurot X AS kasuks. Võlausaldaja ja/või kannatanu otsustab ise kelle vastu ning millisel materiaalõiguslikul alusel ta nõude esitab. Ei ole välistatud olukord, nagu ka praeguses kaasuses, et nõue esitatakse nii võlgniku kui ka kahju tekitaja vastu, kes on erinevad isikud. Seoses nimetatud tunnistajate poolt antud ütluste usaldusväärsusega märgib kohtukolleegium lisaks, et nähtuvalt kohtuistungi protokollist ei seadnud keegi menetlusosalistest G ning Z ristküsitlemise käigus antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla ega taotlenud nende poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamist nendes sisalduvate vastuolude kõrvaldamiseks, järelikult jäid nende ütlused ajas muutumatuks nii eel- kui ka kohtulikul uurimisel. Lisaks on need ütlused ka kooskõlas kriminaalasja materjalides ning maakohtu poolt uuritud teiste nii isikuliste kui ka kirjalike tõenditega, millistest nähtub, et süüdistuses nimetatud ajaperioodil pole OÜ Y OÜ-le D teraskiudu tarninud. Maakohus uuris muuhulgas kriminaalasjas sisalduvat OÜ D 10.04.2018 avaldust (digitaalselt allkirjastatud juhatuse liige Z pool) OÜ Y juhatuse liikme A. Popkovi nimele, milles väidetakse, et D OÜ pole kaupa vähemalt 171 tonni teraskiudu saanud, mille tõttu taganeb OÜ D tarnelepingust OÜ-ga Y ning loobub ostuhinna ja esitatud arvete tasumisest ja teatab sellest ühtlasi ka AS-le X (Kd I lk 64). Sellele avaldusele vastas 11.04.2018 Aleksandr Popkov digitaalselt allkirjastatud võlatunnistusega, milles nimetab end ja OÜ-d Y solidaarseteks võlgnikeks OÜ D ees, tunnistab, et Y OÜ jättis OÜ-le D kauba tarnimata ning on kohustatud teatama X AS-le, et OÜ D ei ole kohustatud maksma kauba eest, sealhulgas järgmiste arvete alusel: 24.10.2017 nr 1087; 01.11.2017 nr 1089; 03.11.2017 nr 1090; 06.11.2017 nr 1091; 08.11.2017 saadetud arvete koond nr 695, milles sisaldus arve nr 1092 (ostja OÜ D) summas 22 245,60 eurot; 22.11.2017 nr 1095 ning 12.12.2017 arve nr 1101 kogusummas 166 189, 60 eurot (Kd I lk 68-71). 9
(11)Kohtukolleegium märgib, et võlatunnistuses A. Popkovi poolt nimetatud arved kattuvad täielikult süüdistuses toodud võltsitud ning pettuse teel kasu saamiseks kasutatud arvetega. Selliselt kinnitas 11.04.2018 A. Popkov oma digitaalse allkirjaga ise oluliselt ennem kannatanu poolt kuriteokaebuse esitamist, mis leidis aset 12.10.2018, et tegelikkuses arvetel nr 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095 ja 1101 nimetatud kaupa ei eksisteerinud. Maakohus on nimetatud asjaolu oma otsuses üksikasjalikult käsitlenud ning lisaks märkis õigesti, et A. Popkov ei suutnud usutavalt selgitada, kuidas tema digitaalne allkiri võiks sattuda sellise sisuga võlatunnistusele. Ringkonnakohus sedastab, et ainuüksi selline A. Popkovi poolt allkirjastatud dokument viitab selgelt tema poolt kuriteo toimepanemisele, mis teiste maakohtu poolt kogumis hinnatud tõenditega ongi üheselt tõendamist leidnud, mistõttu on tema kaitseversioon, et kaup oli reaalselt OÜ D vahendusel tarnitud, ümber lükatud. Kaitsja apellatsioonis toodud ekslik väide sellest, et A OÜ-l oli piisavalt toorainet selleks, et süüdistuses toodud perioodil kaupa toota ja Ostjale tarnida on maakohtu otsuses samuti veenvalt ning veatult ümber lükatud ega kummuta ainuõiget järeldust sellest, et tegelikkuses arvetel nr 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095 ja 1101 nimetatud kaupa ei eksisteerinud.
  1. Et kaitsja apellatsioonis esitatud põhikaitseversioon kauba eksisteerimisest ning selle tarnimisest Y OÜ poolt läbi OÜ D N OÜ-le on ümber lükatud, leidis üheselt kinnitamist ka süüdistuse osa, et kauba eest esitatud arved nr 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095 ja 1101 olid intellektuaalselt võltsitud ning kasutatud kannatanu petmiseks varalise kasu saamise eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu otsuses toodud põhjendustega süüdistatavale etteheidetud kuriteos KarS § 344 lg 1 järgi, mille kohaselt A. Popkov esitas vahendlikult ajavahemikul 24.10-12.12.2017 arvetes nr 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095, 1101 ja nende arvete koondloetelus valeandmeid, kasutades selleks vahendina raamatupidaja Y ning kuriteos KarS § 345 lg 1 järgi, mis seisnes nimetatud võltsitud arvete kasutamises, eesmärgiga omandada õigusi. Kuivõrd kaitsja ei vaidlusta eraldi ühtegi maakohtu põhjendustest ega õigusjärelmist süüdistatava süüditunnistamise osas KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi, ei pea vajalikuks ringkonnakohus neid korrata.
  2. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja asub oma apellatsioonis ekslikule seisukohale, et Aleksandr Popkovile KarS § 209 järgi kuriteo inkrimineerimist eeldaks asjaolu tõendamine, et Aleksandr Popkov juba 2013 aastal faktooringuleping nr 295 sõlmimisel oleks soovinud seda lepingut kasutada hiljem kelmuse toimepanemiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et süüdistuse kohaselt Aleksandr Popkov, teades, et OÜ Y valduses reaalselt puudub müüdav metallikaup, andis ajaperioodil 24.10.2017–12.12.2017 korralduse OÜ Y raamatupidajale Y-le väljastada OÜ-le D 7 (seitse) arvet nr-tega 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095, 1101 kogusummas 165 189,60 eurot. Nagu on eespool märgitud nimetatud arved olid intellektuaalselt võltsitud. Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas kujunenud arusaama kohaselt tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomiseks valeandmeid on võimalik esitada mistahes faktiliste asjaolude kohta. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid. (vt nt RKKKo nr 3-1-1-17-15). Antud juhul ebaõige ettekujutus pidi tekkima faktooringuandjal, et faktilise asjaoluna kaup on ostjale tarnitud. Maakohus leidis ainuõigesti, et faktooringuandjale teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise tulemusena sattus faktooringuandja tegelikest asjaoludest eksitusse ja tegi varakäsutuse, makstes Y OÜ-le faktooringuavanssi 90% ulatuses esitatud arvetest, s.o 148 670,64 eurot, saades selles ulatuses varalist kahju ja Y OÜ sai selles summas varalist kasu, ostja D OÜ aga jättis arved X ASile tasumata. Kuivõrd on leidnud tuvastamist 7 fiktiivse arve esitamine 24.10.2017, 01.11.2017, 03.11.2017, 06.11.2017, 08.11.2017, 22.11.2017 ning 12.12.2017 ning nende alusel on kannatanu teinud väljamakseid Y OÜ-le, on maakohus leidnud veatult, et tegemist on kuriteo faktilise korduvusega ning taoline käitumine sisaldab KarS § 209 lg 2 p 1 tunnuseid. 10
(11)
  1. Süüdistatavale mõistetud karistust kaitsja esitatud apellatsioonis eraldi vaidlustanud ei ole ega toonud välja ühtegi argumenti süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks ka süüdistatavale mõistetud karistuse osas. A. Popkovile karistuse mõistmisel arvestas maakohus täiel määral nii kehtiva materiaalõiguse kui ka väljakujunenud kohtupraktikaga.
  2. Esitatud apellatsioonis kaitsja ei too välja ühtegi argumenti, mis toetaks tema taotlust kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohus märgib, et selline kaitsja taotlus ei tugine ka seadusele, kuna õigeksmõistva kohtuotsuse korral jäetakse tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus kannatanu tsiviilhagi rahuldamise osas on seaduslik ja põhjendatud ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi selles osas korrata.
  3. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 01.06.
  4. a otsuse A. Popkovi suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
  5. Süüdistatav A. Popkovile õigusabi osutanud kaitsja vandeadvokaat Madis Mahalpuu on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 388,80 eurot. Kaitsja tasutaotluses on menetlustoiminguteks märgitud tutvumine maakohtu otsusega ning selle analüüs, apellatsiooni koostamine ning ajakuluks on näidatud kokku 360 minutit. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatav Aleksandr Popkovi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.