← Eesti

2-21-11519/21

Obsah (9)§ 235§ 422§ 413§ 444§ 468§ 162§ 139§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-11519 Tsiviilasi Aktsiaseltsi

) § 410). 3. Kostja on 14.02.2022 e-posti aadressilt xxxxxxxxxxxxx@gmail.com kohtule teatanud, et ta ei saa kohtuistungil osaleda. Seega oli kostja teadlik kohtuistungi toimumise ajast, kuid ei ilmunud 14.02.2022 toimunud kohtuistungile. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole praegusel juhul põhistanud, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus.

§ -st 345 tuleneb, et kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama.

§ 235

kohaselt on väite kohtule põhistamine väite põhjendame selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

§ 422

lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab nõuded haiguse põhistamiseks esitatavale tõendile.

§ 422

lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Kostja ei ole kohtusse ilmumise väidetavaid takistusi

§ 422sätestatud korras millegagi põhistanud.

Samas on kostja avaldanud, et on nõus tsiviilasjas tehtava otsusega.

§ 413

lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esindaja taotles 14. veebruaril 2022 kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine

§ 413

lg-s 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ning hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 4.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 6.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja 450 euro suuruse riigilõivu ja õigusabikulud 420 eurot (3,5 h tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga).

§ 139

lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 450 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Kohus leiab, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga, mida korduvalt kasutatakse samalaadsete nõuete esitamisel (n.-ö „täida lüngad“-hagi). Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaid koosneb peamiselt õigusnormide viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine. Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud sisulist õigusvaidlust, kohtuistung kestis 10 minutit ja asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks ühe tunni kulu ehk 120 eurot (koos käibemaksuga). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 570 (120 + 450) eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.