Obsah (14)

§ 89§ 33§ 32§ 5§ 22§ 31§ 1§ 93§ 153§ 85§ 86§ 90§ 19§ 23

2-20-8279 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2020, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8279 Tsiviilasi Aktsiaselts SEB Liising ja A

§ 89lg 2).

8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Määrata ajutise pankrotihalduri Urmas Ustavi tasuks 1843,20 eurot koos käibemaksuga ja hüvitatavateks kuludeks 151,20 eurot koos käibemaksuga. Ajutise halduri tasu ja kulude katteks tuleb kokku 1994,40 eurot (sisaldab käibemaksu) maksta välja võlausaldaja AS SEB Liising poolt Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidist OÜ Advokaadibüroo LEXTAL arvelduskontole nr EE
3. Menetluskulud jätta Aktsiaselts Sarbuss kanda.
4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33lg 1).

13. Kohtumäärus toimetada kätte võlausaldajale, võlgnikule, ajutisele haldurile, K Kele, T Rile ning saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

ASJAOLUD

1. AS SEB Liising esitas 06.06.2020 Pärnu Maakohtule avalduse AS Sarbuss pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 12.06.2020 määrusega avalduse menetlusse, määras ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale AS SEB Liising tähtaja selle tasumiseks. AS SEB Liising tasus nõutava summa kohtu deposiiti 16.06.
2. Kohus määras ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi toimumisajaga 06.07.
4. Samuti esitas AS Sarbuss enne AS SEB Liising avalduse alusel ajutise halduri nimetamise otsustamiseks määratud eelistungit ise 06.07.2020 Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 06.07.2020 menetlusse (tsiviilasi 2-20-9967) ja liitis võlngiku enda pankrotiavalduse ja võlausaldaja pankrotiavalduse läbivaatamiseks ühte menetlusse käesolevas tsiviilasjas 2-20-
6. AS SEB Liising pankrotiavalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2019 kohtumäärusega kinnitatud kompromissist ja määrus on 08.10.2019 jõustunud. Kompromissi järgi pidi võlgnik määruse jõustumisest tasuma kogusumma 2 2-20-8279 345 788,67 eurot 12 kuu jooksul igakuselt võrdsetes osades ja kuumakse tasumata jätmise korral muutus kogu võlg koheselt sissenõutavaks. Avalduse kohaselt ei ole võlgnik ühtegi makset teostanud ja kogu võlgnevus muutus 04.11.2019 sissenõutavaks. Võlgnik on maksejõuetu, kuivõrd käimasolevas täitemenetluses (alates 17.12.2019) ei ole võlausaldaja nõuet õnnestunud 3 kuu jooksul rahuldada. Samuti kinnitab maksejõuetust asjaolu, et võlgnik ei ole võlga tasunud vaatamata korduvatele pankrotihoiatustele (12.12.2019, 22.01.2020). Võlgnik on avalduse kohaselt keeldunud pankrotihoiatust vastu võtmast, keeldunud andmast kättesaamiskinnitust epostiga, sh ei ole õnnestunud pankrotihoiatust kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Samas tuleb võlgnikule e-kirjaga saadetud pankrotihoiatused lugeda TsÜS § 69 lg 2 järgi võlgniku poolt kätte saaduks. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot.
7. AS Sarbuss enda pankrotiavadluse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu kuna vara ei kata kohustusi ja võlgnik ei suuda ega kavatse võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku esitatud andmetel on võlgnikul teadaolevaid võlausaldajaid kokku 8 ja kohustusi kokku summas 2 296 603,37 eurot. Võlgniku kinnitusel on võlgnik varatu, kuid esinevad pankrotimenetluses pankrotivara moodustamise ja tagasivõitmise võimalused võlgniku endise aktsionäri ja juhatuse liikme ja temaga seotud isikute suhtes. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankroti.
8. Eelistungil 06.07.2020 kinnitas võlgniku juhatuse liige K. K, et pankrotihoiatuse kättesaamise küsimuses erimeelsused puuduvad. Samuti kinnitas võlgniku juhatuse liige, et sisulist vastuväidet võlausaldaja nõudele ei ole. Võlgnik esitas küll vahetult enne eelistungit pankrotiavaldusele kirjaliku vastuväite, kuid selle sisust nähtuvalt ei vaidle võlgnik tegelikult pankrotiavaldusele vastu, vaid toetab võlausaldaja pankrotiavadlust. Võlgnik avaldab vastuväites, et võlgnik ei soovi vaidlust võlausaldajaga maksejõuetuse üle, vaid tunnistab oma maksejõuetust. Võlgniku vastuväide on võlgniku sõnul õiguslik ja seisneb selles, et nõude aluseks ei saa olla võlausaldaja viidatud faktooringleping ja poolte kokkulepe. Nimetatud tehingud on esitatud nõudes tühised kelmuse tõttu. Eelistungil kinnitas võlgniku juhatuse liige, et tegemist on maksejõuetuse olukorraga. Vastuväiteid ajutise halduri nimetamisele võlgnik ega ka võlausaldaja ei esitanud.
9. Kohus nimetas 06.07.2020 määrusega AS Sarbuss ajutiseks halduriks Urmas Ustavi. Ajutine haldur esitas 28.07.2020 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Võlgnikul vara puudub ja teadaolevaid kohustusi võlausaldajate ees on vähemalt summas 3 429 654,34 eurot. Ajutine haldur märgib, et Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud kokku 15 mootorsõidukit või haagist, mille asukohta, tegelikke kasutajaid, tehnilist seisukorda ega väärtust ei ole ajutise menetluse käigus õnnestunud välja selgitada ja sestap likviidse pankrotivarana arvestada. Tõsikindlaid tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud, kuid arvestades, et võlgniku juhatuse liige on avaldanud, et sellised võimalused esinevad, vajavad need ajutise halduri hinnangul edasises menetluses põhjalikumat analüüsi. Võlgniku tegevuse jätkamine ei ole kättesaadavail andmeil võimalik. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb esialgu pidada muud asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses, kuid ajutine haldur leiab, et nii võlgniku esitatud selgitustest kui ajutise halduri välja selgitatud asjaoludest tulenevalt on võimalik, et maksejõuetuse põhjuseks võib osutuda raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur toob esile, et võlgniku juhatuse liikme K. Ke esitatud selgituste kohaselt on võlgniku endine juhatuse liige ja aktsionär T. T juhatuse liikmeks oleku ajal kuritarvitanud enda kui juhatuse liikme positsiooni; ning et osundatud perioodil on hävitatud, peidetud ja raisatud võlgniku vara. Lisaks on võlgniku juhatuse liikme hinnangul T. T poolt tehtud raskeid juhtimisvigu, hoidutud võlgade tasumisest ning toime pandud kelmusi. Ajutine haldur märgib, et vastavad asjaolud annavad tõsise aluse eeldada edaspidises menetluses erikontrolli läbiviimise vajadust, samuti tagasivõitmise hagide ning kuriteokaebus(t)e esitamise vajadust. Kuivõrd 3 2-20-8279 võlgnikul puudub vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, palub ajutine haldur määrata kohtul pankrotimenetluse kulude katteks deposiit vähemalt 5000 eurot, mille tasumata jätmisel lõpetada menetlus raugemisega ja tasumise korral kuulutada välja võlgniku pankrot. 7. Kohus kuulas 29.07.2020 kohtuistungil ära võlausaldaja, võlgniku ja ajutise halduri. Ajutine haldur jäi aruandes esitatu juurde ja palus deposiidi tasumise korral võlgniku pankroti välja kuulutada. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruande ja seisukohtadega. Samuti kinnitas võlausaldaja esindaja valmidust deposiidi tasumiseks. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ja ajutise halduri aruande sisu osas vastuväiteid ei esitanud. 8. Kohus määras 29.07.2020 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot. Võlausaldaja AS SEB Liising on deposiidi 30.07.2020 tasunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 9. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. AS SEB Liising esitas avalduse AS Sarbuss pankroti väljakuulutamiseks. Samuti esitas AS Sarbuss ise võlgniku pankrotiavadluse.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui pankrotiavadluse on esitanud võlgnik, saab seejuures

§ 31lg-s 4 sätestatu kohaselt tema maksejõuetust eeldada.

1. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub ja teadaolevaid kohustusi võlausaldajate ees on vähemalt 3 429 654,34 eurot. Võlgniku majanduseteguse jätkamise võimalused puuduvad ja võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
2. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, võlgnikul puudub. Olukorras, kus ajutise halduri aruande põhjal on tuvastatav samal ajal ka märkimisväärne maht teadaolevaid kohustusi 3,4 miljoni euro ulatuses, on võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ilmne. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund on tema majanduslikust olukorrast tulenevalt püsiv.

1. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 17.08.2020 kell 16:
3. Pankrotihalduriks nimetab kohus tema nõusolekul senise ajutise halduri Urmas Ustavi.
4. Kooskõlas

§ 31

lg 6 määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 10.09.2020 kell 14:00 toimumiskohaga Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja saalis nr 1 (Lossi 2, Kuressaare). 15. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb pankrloti väljakuulutamise seisuga lugeda muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Raskete juhtimisvigade või kuriteo tunnustega tegude esinemine maksejõuetuse võimalike põhjustena on pankroti väljakuulutamise staadiumis hüpotees, mida pankrotihalduril tuleb edasises pankrotimenetluses kontrollida. 16.

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

4 2-20-8279 17. Ajutine haldur on esitanud 28.07.2020 kohtule taotluse kohustada pankroti väljakuulutamise korral AS Sarbuss juhatuse liiget K Kt (isikukood XXXXXXXXXXXXX) ja endist juhatuse liiget T Ri (isikukood XXXXXXXXXXXXX) kohtus enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Samuti on ajutine haldur palunud kohustada AS Sarbuss juhatuse liiget K Kt esitama pankrotihaldurile hiljemalt 5 päeva enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist kõik võlgniku raamatupidamise dokumendid (sh raamatupidamise pearaamat koos algdokumentidega).

§ 85sätestab võlgniku teabe andmise kohustuse.

Nimetatud paragrahvi lõiked 1-3 sätestavad, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase 2 aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

§ 90

kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§ 85

–89 sätestatut vastavalt

§ 19

lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes.

§ 19

lg 3 sätestab, et kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kohus on seisukohal, et tulenevalt

§-st 85,

§-st 86 lg 1 ja 2 ja

§-st 90 tuleb ajutise halduri taotlused rahuldada. Kohus kohustab võlgniku praegust juhatuse liiget K. Kt ja endist juhatuse liiget T. Ri, kelle volitused lõppesid 17.09.2019, s.o vähem kui aasta enne ajutise halduri nimetamist 06.07.2020, ilmuma vande andmiseks kohtusse enne võlausaldajate üldkoosolekut kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal. Pankrotihalduril tuleb koostöös võlgnikuga valmistada selleks ajaks ette võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Kohus hoiatab, et vande andmise kohustuse mittetäitmise korral võib kohus trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti. Lisaks kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget K. Kt esitama pankrotihaldurile hiljemalt 5 päeva enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist kõik võlgniku raamatupidamise dokumendid (sh raamatupidamise pearaamat koos algdokumentidega). Kohus hoiatab, et kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus trahvida või nende suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. 18.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on 28.07.2020 esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 16 töötundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1536 eurot, millele lisandub käibemaks 307,20 eurot, kokku ajutise halduri tasu koos käibemaksuga 1843,20 eurot. Lisaks palub ajuthine haldur vajalike kulutuste hüvitamist summas 126 eurot, millele lisandub 5 2-20-8279 käibemaks 25,20 eurot, kokku 151,20 eurot. Tasu ja kulutuste hüvitise palub ajutine haldur määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud. Seega kohus määrab ajutise halduri tasuks 1843,20 eurot koos käibemaksuga ja hüvitatavateks kuludeks 151,20 eurot koos käibemaksuga. Ajutise halduri tasu ja kulude katteks tuleb kokku 1994,40 eurot (sisaldab käibemaksu) maksta välja võlausaldaja AS SEB Liising poolt Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidist ja kanda see OÜ Advokaadibüroo LEXTAL arvelduskontole nr EE692200221023555162. 19. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et võlausaldaja ja võlgniku menetluskulud (sh riigilõiv) tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 6