) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Saksamaa äriühing DVK SERVICE EURO GmbH+Co. KG (hageja) kuulub kontsernile DKV Mobility Services Group, mis teenindab kutselisi vedajaid, võimaldades nendel oma võrgustikku kasutades soetada sularahata erinevaid kaupu ja teenuseid üle Euroopa ja kolmandatest riikidest. Kostja avalduse alusel sõlmisid pooled 21.11.2019 DKV-kaardi lepingu, mille järgi võttis hageja endale kohustuse võimaldada kostjal osta sularahata tema majandustegevuse raames erinevaid kaupu ja teenuseid, eelkõige kütust ja määrdeaineid teenindusjaamadest, tarvikuid, varuosi ja maksta erinevaid maksu ja tasusid (nt teekasutustasud, praamimaksed jne) ja autoabi, väljastades selleks kostjale Lunadis maksekaarte PIN koodidega. Maksekaardid olid sisuliselt kreeditkaardid. Vastavalt kostja soovitatule anti temale välja kolm kaarti sõidukitele registreerimisnumbritega xxx, xxx ja xxx. Kostja kohustus maksekaartide abil soetatud kaupade ja teenuste eest ja hageja makseteenuse eest maksma hageja esitatud arvete alusel lepingus ettenähtud korras. Samas 2 anti kostjale juurdepääs hageja poolt hallatavatele veebiinfosüsteemile aadressil xxx mille kaudu võis kostja kontrollida tehingute sooritamist ja arvete esitamist. Lisaks sellele kohustus kostja täitma maksekaartide väljastamise ja kasutamise tingimusi, mh tegema kõik vajaliku, et hoida maksekaardid ja nende kasutamist võimaldavaid PIN-koode kaitstuna. Maksekaartide väljastamise eelduseks tasus kostja hagejale 1125 eurot deposiiti vastavalt DKV-kaardi lepingu § 5 p-le 4. DKV-kaardi lepingu (§ 4 p 1) kohaselt esitas hageja kostjale arved maksekaartidega sooritatud tehingute eest iga poole kuu tagant, 15. kuupäevaks ja kalendrikuu viimaseks tööpäevaks. Arve maksetähtajaks oli 15 päeva alates arve kuupäevast (§ 4 p 2). Hageja esitas 31.03.2020 kostjale saldo teatise nr xxx kogusummas 6625,37 eurot koos selle koostamise aluseks olevate arvetega 2020.a märtsi teises pooles maksekardiga nr xxx ostetud kaupade ja teenuste eest, mille tasumise tähtpäevaks oli 15.04.2020. Nimetatud maksekaart oli kinnitatud kostja kuuluvale sõidukile xxx, registreerimisnumbriga xxx. Enamasti olid tehingud seotud kütuse ostmisega. Kõik kaardiga tehtud maksed olid autoriseeritud. 07.04.2020 palus kostja hagejal blokeerida sõiduki xxx maksekaart ja vormistada uus. Kostja hakkas samuti väitma, et 31.03.2020 saldo teatises xxx ja selle arvetel märgitud tehingud ei ole tema poolt tehtud ja nende eest ta ei maksa. Hageja palus kostjal esitada temale GPS andmed sõiduki xxx liikumise kohta selleks, et hageja võiks iseseisvalt olukorda uurida. Kostja keeldus GPS andmete esitamisest väites, et on esitanud avalduse politseisse. Hageja palus kinnitada politsei poole pöördumist, esitades kas vastava avalduse või tõendi politseist, kuid kostja on hageja palvet eiranud. Hageja esitas 15.04.2020 kostjale saldo teatise nr xxx kogusummas 3918,52 eurot koos selle koostamise aluseks olevate arvetega perioodil 01.04.2020-07.04.2020 (s.o kuni kardi blokeerimiseni) maksekardiga nr xxx ostetud kaupade ja teenuste eest, mille tasumise tähtpäevaks oli 15.04.2020 . Enamasti olid tehingud seotud kütuse ostmisega. Kõik kaardiga tehtud maksed olid autoriseeritud. Kostja jättis arved tasumata. Seoses sellega, et kostja jättis hageja arved tasumata, tekkis temal võlgnevus summas 10 543,89 eurot. Kostja poolt antud tagatist 1125 eurot arvestas hageja võlgnevuse katteks eelmiste perioodide eest, s.o saldo teatises nr xxx märgitud summa katteks, mille võrra vähendati kostja võlgnevust. Hageja üldtingimuste p-st 10 (
peab hageja õigustatuks jooksva seadusjärgse viivise sissenõudmist tasumata jäänud põhinõude summast (9 418,89 eurot) iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 23.06.2021.a kuni kostja poolt põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. VÕS 113.1 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Võla ja viivise sissenõudmiseks on hageja teinud järgmised toimingud: 1) pidas kostjaga läbirääkimisi, sh esindaja kaudu; 2) konsulteeris juristiga. Arvestades võla ja viivise sissenõudmisele kulutatud aega ja pingutusi ning 2 tasumata arvet, peab hageja õigustatuks sissenõudmiskulude summas 80 eurot kostjalt väljamõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas kokku 9 418,89 eurot, seisuga 22.06.2021.a sissenõutavaks muutunud viivis summas kokku 879,58 eurot, jooksev seadusjärgne viivis põhinõudelt, s.o 9 418,89 eurolt, alates 23.06.2021.a kuni kostja poolt põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2220,72 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras kindlaksmääratud menetluskulude summalt alates käesoleva asja lahendava kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude tasumiseni. Menetluskulud on. õigusabikulusid summas kokku 1350 eurot ilma käibemaksuta, riigilõiv summas 600 eurot ja tõendite tõlkimise kulu 270,72 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu selgitused Kohtul ei olnud võimalik kostjale materjale kätte toimetada ja kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.12.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. 4
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 1350 eurot, tõlkekulud 270,72 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 600 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda (11131,98 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et hagejaks on välisriigi äriühing, millise puhul asjaolude selgeks tegemine ning menetlusdokumentide koostamine võib võtta mõningal määral kauem aega. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 1350 eurot (11,25 tundi, 120 eur/tund). Kohus leiab, et hageja poolt kantud tõlkekulud on põhjendatud ja vajalikud
Tõlkimisele on kokku kulunud summas 270,72 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja pöördub kohtusse enda õiguste kaitseks ning kohtukeel on eesti keel, võivad hagejal tekkida seoses kohtumenetlusega tõlkekulud, mille väljamõistmine teiselt poolelt on eelnimetatud alustel põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud tõlkimise kulu summas 270,72 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 2220,72 eurot (600+1350+270,72).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2220,72 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.