Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.10.2021 otsus väärteoasjas nr. 2302,21,009399 ja lõpetada väärteoasjas menetlus
2. Menetluskulu- ekspertiisi teostamise kulu summas 413 eurot- jätta riigi kanda. 4-21-4007 3.
alusel mõista Eesti Vabariigilt S K kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikus ulatuses, s.o summas 550 eurot. Ülejäänud osa menetluskuludest (valitud kaitsjale makstud tasu summas 250 eur) jätta menetlusaluse isiku enda kanda1. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (
) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
K suhtes väärteomenetlus LS § 236 lg 1 episoodis.
K oleks selle liiklusõnnetuse põhjustanud. Kohtuväline menetleja leidis, et S. K kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa 08.02.2022 ning kohtuväline menetleja esitas kassatsiooniteate 08.02.2022. KOHTU PÕHJENDUSED 2. 6.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 7. Asjas on tuvastatud järgmised asjaolud. 7.1 05.07.2021 hommikul kella 08-09 paiku kuulis R. J oma kodus magades, et O tänaval hakkas ühe auto signalisatsioon tööle. Mõni aeg hiljem enda auto xxx juurde minnes ja signalisatsiooni maha võttes sai aru, et varasemalt oligi tema auto signalisatsioon töötanud. Seejärel kontrollis ta auto seisukorda ning avastas, et tema sõiduki tagumine parem pool on saanud vigastada ja muljutud. Seejärel pöördus oma naabrimehe poole, kelle majal on 1 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-15-9051/62 p 38-40 4-21-4007 videokaamera ja küsis sama päeva hommiku salvestist. Naabrimees edastas talle salvestise, millelt on näha, et sama päeva hommikul tagurdas puksiirauto mööda O tänavat ning sel ajal hakkaski tema auto signalisatsioon tööle. Videosalvestiselt rohkem liikumist selle päeva hommikul ei tuvastanud, va mupo patrull, kes ei puutunud asjasse. R. Ji sõnul tema sõidukil varasemalt vigastusi ei olnud ja avariis pole auto samuti osalenud. xxx tagaluugil olevaid jälgi, mida kaitsja talle istungil fotodelt näitas, nimetas ta tolmujälgedeks. 7.2 S. K juhitud puksiirauto xxx sai 05.07.2021 hommikul väljakutse O tn 9, kus elas K. S ja kes soovis pukseerida oma valge kaubiku xxx remonditöökotta. xxx lükati O 9 maja hoovist tänavale, misjärel S. K selle oma puksiiriautole vinnas ja seejärel tagurdades mööda O tänavat R tänava suunas väljus. S. K eitab igasugust liiklusõnnetuse põhjustamist O tänaval ja XXX kahjustamist. Sama kinnitas ka tunnistaja K. S, kelle sõnul oli tal silmside S. K puksiirautoga ning ta ei märganud enda sõnul ühtegi liiklusõnnetust, samuti ta ei kuulnud, et mõne auto signalisatsioon oleks tööle hakanud. 7.3 Ekspertiisiakti nr 21E-LT0050 kohaselt ei ole välistatud, et tulenevalt puksiiri xxx tagaosa profiilist võis puksiiri parempoolne tagaosa kontakteeruda sõiduauto xxx parempoolse tagaosaga. Samas märgib ekspert, et sõiduauto xxx paremal tagaosal olevad vigastused ei saa olla kogumis tekkinud kontakti tagajärjel puksiirautoga xxx. Ekspert U. Lõiv kinnitas ka kohtus, et sõiduki xxx tagaluugil oli vigasusi -kraapejälgi- selle alumisel osal, mis ei saanud tekkida kokkupuutest puksiirautoga xxx (foto 1927.jpg). 7.4 R. Ji poolt politseile edastatud videosalvestistelt (kolm eraldi faili cd plaadil) on näha kõigepealt see (salvestis „Puksiir saabus“), kuidas valget värvi S. K juhitud puksiirauto sõidab mööda O tänavat edasi. Seejärel on teine videofail („Puksiir lahkub“), millelt on näha, kuidas valget värvi puksiirauto tagurdab mööda O tänavat ja valget värvi xxx on ta peale vinnatud. Ning kolmandalt videofaililt „Kokkupõrge“ on läbi puuokste ja lehtede näha, kuidas puksiirauto tagurdab, seejärel hakkab läbi puulehtede justkui vilkuma ühe tumedama sõiduki tuled, misjärel aga puksiirauto ühtlase hooga edasi mööda O tänavat tagurdab. Kuna videosalvestisel puudub heli, siis ei saa lõplikult kinnitada ka seda, kas signalisatsioon hakkas häält tegema ja kas see oli seotud puulehtede varjus oleva tumeda sõiduki tulede vilkumisega. Selles osas on videosalvestise kvaliteet ja salvestusnurk tõendamiseseme asjaolu seisukohalt puudulik. 7.5 Ekspert U. L selgitas kohtuistungil, et xxx tekitatud vigastus oli nö blokeeriva iseloomuga ja seda ei saanud riivamisi või möödaminnes tekitada (tl 28). Teisisõnu nähtub see ka xxx tagaosa fotolt (1927.jpg), et vigastus oli tekkinud xxx tagapampri horisontaalsel tasapinnal sellises ulatuses, mis välistaks selle tekkimise nö möödaminnes riivates. Kui puksiirauto xxx oleks xxx-le tagurdades otsa tagurdanud, siis ei oleks ta saanud jätkata koheselt sõitu, vaid oleks pidanud uuesti korraks edasi sõitma ja xxx seejärel uuesti mööda manööverdama. Seda aga videofaililt „kokkupõrge“ ei nähtu. Sealt nähtub see, et kui puksiir tagurdab, siis mingi hetk hakkavad puuokste ja lehtede varjus seisva tumeda sõiduki tuled (ilmselt) vilkuma, samas puksiir jätkab sellegipoolest tagurdades liikumist. Järelikult kui eeldada, et videos tõepoolest tumeda sõiduki tuled hakkavad signalisatsiooni tööleasumisel vilkuma (mitte ei ole tegemist tuulega värelevate lehtede virvendusega läikival tasapinnal), siis ei saa järelikult tulede vilkuma hakkamine, so signalisatsiooni tööle hakkamine olla seotud puksiiri otsasõitmisega xxx, sest see ei ole muidu loogiliselt seletatav. 7.6 Kohtuväline menetleja leidis, et kuna videofaili salvestis hakkas tööle ainult liikumise peale, mida kinnitas ka tunnistaja R. J, et siis on võimalik, et videosalvestise peal ei ole kogu puksiiri tegevust salvestatud. Kohus sellega olemasolevate tõendite pinnalt ei nõustu. Videosalvestiselt nähtuvalt langevad nii video pikkus (faili „kokkupõrge“ salvestise 4-21-4007 kogupikkus 12 sek) kui ka kaamera salvestisel olev kellaaeg ja selle kulgemine kokku 12 sekundit (salvestise algus kell 08:13:23 ja lõpp 08:13:35). Järelikult on salvestisel kogu puksiiri tagurdushetk xxx juures, mitte ainult katkend sellest. Seetõttu ei ole järelikult võimalik ka see, et video katkes just sel hetkel kui puksiir peale otsatagurdamist pidi korraks uuesti edasi sõitma, et xxx mööda manööverdada ning video jätkus just sel hetkel kui ta juba xxx mööda tagurdas. 7.7 Kohus leiab, et põhimõtteliselt samale järeldusele (st et puksiir jätkas peale väidetavat otsasõitmist koheselt tagurdamisega) on karistusotsust tehes jõudnud ka kohtuväline menetleja. Vastasel juhul ei ole põhjendatud see, miks kohtuväline menetleja lõpetas omal initsiatiivil
Kohtuväline menetleja on karistusotsust tehes lähtunud ilmselt samuti loogilisest eeldusest, et puksiir peale otsasõitmist jätkas koheselt edasi tagurdamist. St, et ta riivas xxx sõidu ajal, aga ilmselt ei pannud S. K seda tähele ja tema sündmuskohalt lahkumine polnud seega tahtlik. Kui aga S. K oleks hakanud peale otsasõitmist edasi-tagasi manööverdama, siis ei saaks kuidagi eitada tema hilisemat tahtlust peale liiklusõnnetuse toimumist sündmuskohalt lahkumisel ja seetõttu ei oleks menetluse lõpetamine LS § 236 lg 1 järgi olnud ka põhjendatud. Samas selle versiooni, et puksiir oleks xxx ainult möödasõidul riivanud ja jätkanud koheselt sõitmist (so edasitagurdamist) lükkas ekspert kohtuistungil väga üheselt ümber. 7.8 Kohus ei nõustu ka selle kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tunnistaja K. Si ütlused oleksid ebausaldusväärsed ja need tuleks tõendikogumist välja jätta. Tunnistaja K. S, kes kaasati kohtumenetlusse nö täiendava tõendina KrMS § 297 korras ja seda kohtu initsiatiivil, ei omanud enda sõnul mingit varasemat puutumust S. Kga. Sama on kinnitanud ka menetlusalune isik S. K. Kohus ei leidnud tunnistaja K. Si ütlustes vastuolusid ja see, et need ei toeta kohtuvälise menetleja positsiooni, ei anna alust arvata, et tunnistaja on ebausaldusväärne. Tunnistaja K. Si sõnul oli tal O tänaval S. K puksiirautoga pidevalt silmside kontakt ning ta ei näinud, et S. K oleks O tänaval pargitud sõiduautole otsa sõitnud. Ka K. S kinnitas sama, mis nähtub ka videofaililt „kokkupõrge“, et puksiir tagurdas ühtlase hooga ning vahepeal ei teinud manöövreid ümber tee äärde pargitud autode. K. Si sõnul ei näinud ega kuulnud ta ka seda, et mõne auto signaal oleks tööle hakanud, mis teisipidi seab ka videosalvestise „kokkupõrke“ ja seal tehtud järelduse (et tegemist oli tulede vilkumise mitte puulehtede virvendusega läikival pinnal) omakorda kahtluse alla. 8. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul leidnud usutavalt tõendamist see, et just S. K oleks R. Ji sõidukile otsa tagurdanud ja sellega LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toime pannud. Tulenevalt KrMS § 7 tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdlase kasuks ja väärteomenetlus LS § 223 lg 1 järgi tema suhtes
9. Kuna kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse
lg 1 p 1 alusel, siis jääb menetluskulu ekspertiisitasu näol summas 413 riigi kanda. 10.
kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1 sätestatud alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Menetlusaluse isiku kaitsjad esitasid kohtule taotluse hüvitada menetlusaluse isiku õigusabi kulud kokku summas 800 eurot. Kaitsjate esitatud taotlusest ja sellele lisatud arvetest ja aruandest nähtub, et kaitsjad osutasid õigusabi teenust kokku 6 tundi ja 40 tundi tunnihinnaga 120 eurot tund. Osutatud teenused sisaldavad toimiku materjalide analüüsi ja konsultatsiooni 1,5 tundi, kaebuse koostamist 1,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistust ja kohtuistungil osalemist 2,5 tundi + 1,1 tundi. Kohus leiab, et tegemist on osaliselt põhjendatud kuludega. Samas ei vasta tunnihind 120 eurot väärteoasja keerukusele ja kohus loeb mõistlikuks tunnitasuks selles asjas 100 eurot tund. Asja keerukust (tegemist ei olnud õiguslikult keerulise väärteoasjaga) ja 4-21-4007 kaitsjate argumentide õiguslikku kvaliteeti arvestades on põhjendatud hüvitada kaitsjatele õigusabikulud 5 tunni ja 30 minuti eest järgmiselt:15.10.2021 toimikuga tutvumise ja nõupidamiseks kulunud ajast 1 tunni ja 30 minuti asemel on põhjendatud hüvitada ajakulu 1 tund; 19.10.2021 kaebuse koostamisele kuulunud ajast 1 tunni ja 30 minuti asemel 1 tund ja 03.02.2022 istungil osalemise ja ettevalmistamise eest 1 tunni ja 10 minuti eest 1 tund. Tähtsust ei oma ka see, et kohtumenetluses esindas S. Kt kaks kaitsjat. KrMS § 175 lg-s 2 sätestatu kohaselt kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse KrMS § 175 lg-s 2 sätestatu kohaselt menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Osutatud sätte mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks (RKKKo 115-9051 p 40). 10.1 Ülejäänud osa, st 250 eurot valitud kaitsjale makstud tasu jääb S. K enda kanda. digitaalselt allkirjastatud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.