06.05.1975, isikukood 37505062223, elukoht xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa Asja MALAHHOVA Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Asja MALAHHOVA 25.11.2021 otsus väärteoasjas nr.2440,21,004692 Sergei DERBUKI karistamise osas
lg.2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 2 (kaks) kuud - jätta muutmata. Sergei DERBUKI kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kirjalikult 30 päeva Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 18.01.2022. on jooksul alates otsuse kohtuotsusega Viru 1 Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Robert Tšernjakovski koostas 26.10.2021 väärteoprotokolli nr.AB 1511203 Sergei Derbuki kohta selles, et viimane juhtis 26.10.2021 kell 04.56 Tallinn – Narva maantee 145-ndal kilomeetril mootorsõidukit Toyota Avensis (registreerimismärk XXXXXX) asulavälisel teel kiirusega 116 +/- 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teel on 90 km/h. Seega ületas juht suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h võrra. Sellega rikkus Sergei Derbuk
lg.1 p.1 sätteid ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 25.11.2021 otsusega väärteoasjas nr.2440,21,004692 määrati Sergei Derbukile
Otsuse kohaselt on menetlusalune isik toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest. Kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul 2 kehtivat väärteokaristust kiiruse ületamise eest. Varasemad märatud karistused pole pannud teda seadusekuulekamalt käituma ning hoiduma lubatud sõidukiiruse ületamisest. Menetlusalust isikut on karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest 15.07.2021 ja 31.08.2021 ehk lühikese aja jooksul on see juba kolmas samalaadne rikkumine. Menetlusaluse isiku käitumine näitab üheselt seda, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida ja isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil, mistõttu on tema rahaline mõjutamine ammendunud ja tema suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, mis eemaldab ta liiklusest. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusalusele isikule põhikaristusena määrata sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Menetlusalune isik, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse, on teadlik liiklusreeglitest ja
ga sätestatud sanktsioonidest. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta. Otsuse kohaselt arvestati kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust menetlusaluse isiku poolt, raskendavad asjaolud puudusid. Menetlusalune isik Sergei Derbuk esitas 10.12.2021 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus määratud karistuse osas, teha uus otsus ja mõista põhikaristuseks rahatrahv. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta selle esitaja faktilisi asjaolusid. Kaebuse esitaja tunnistas oma süüd ja kahetses tehtud juba kohtuvälises menetluses. Samade seisukohtade juurde jääb kaebuse esitaja ka kohtumenetluses.
lg.2 näeb põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. KarS §56 alusel on karistamise aluseks isiku süü, selle suurust mõjutavad asjaolud võivad olla objektiivsed – teo taunitavus ja raskus, teo korduvus, rikutud kohustuste olulisus, teo sotsiaalne olulisus, tagajärje raskus jms. Sellest tulenevalt ei ole varasem karistatus 2 sama teo eest käsitletav peamise süü suurust iseloomustava asjaoluna, kuid kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et peamiseks argumendiks karistuse määramisel oli asjaolu, et menetlusalusel isikul on 2 kehtivat karistust kiiruse ületamise eest. Kaebuse esitaja hinnangul tuleb süü suuruse tuvastamisel lähtuda eelkõige teost endast ja rikkumise intensiivsusest.
lg.2 kohaselt on karistatav lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21 – 40 kilomeetrit tunnis. Seega on kiiruse ületamise puhul võimalik rääkida süü suuruse astmelisusest. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et menetlusalune isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust 22 km/h võrra, seega oli kaitstava hüve kahjustamise intensiivsus miinimumilähedane. Lisaks sellele tuvastas kohtuväline menetleja 2 kergendavat asjaolu ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kaebuse esitaja leidis, et antud juhul on tegemist ebaproportsionaalselt range karistusliigiga. Lisaks sellele märkis kaebuse esitaja, et juhtimisõiguse äravõtmine taksojuhina töötava menetlusaluse isiku puhul tähenda sisuliselt sissetuleku kaotamist kaheks kuuks, mis paratamatult mõjutab ka tema pereliikmeid. Kaebuse esitajal on tuvastatud osaline töövõimetus, mistõttu uue töö leidmine ei osutu suure tõenäosusega võimalikuks. Selliseid kahjulikke tagajärgi on võimalik ära hoida juhul, kui põhikaristus ei ole seotud juhtimisõiguse äravõtmisega. Kaebuse kohaselt soovib selle esitaja väärteoasja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 04.01.2022 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/19927-4 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kaebus jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja põhjendused sellised, millega oleks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine põhjendatud. Menetlusalune isik peab ise tegema kõik selleks, et järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega endale nii rahalised vahendid kui ka juhtimisõiguse. Lubatud piirkiirusest kinnipidamine on teostatav tegevus ning juhil lasub nõue seda täita. Möödasõidu sooritamine ei ole kohustus, mida peab ilmtingimata sooritama. Kui selline vajadus tekib, tuleb seda teha lubatud sõidukiiruste juures. Samuti tuleb arvesse võtta oma sõiduki võimekus ja liiklusolud. Juhul, kui lugeda kergendavateks asjaoludeks kõiki kaebuses märgitud punkte, ei saa karistuse määramisel mööda vaadata isiku karistusajaloost. Karistus peab olema selline, millega oleks lõpuks täidetud ka selle eesmärk. Karistuse kohaldamisel ei lähtuta üksnes proportsionaalsusest. Karistus ei pea ega saagi olla iga kord vastavuses lubatud piirkiiruse ületamise suurusega. Karistuse kohaldamise mõte on lõpuks leida kõige sobivam viis, mis lõpetaks rikkumiste toimepanemise. Karistus ei saa olla oma mõttelt mugav või positiivse iseloomuga. Juhtimisõiguse äravõtmist ei kohaldata kergekäeliselt, määravaks on korduvus ning ühe karistusliigi ammendumine. Rikkumise toimepanemise ajal ei meenunud menetlusalusele isikule ei pere vajadused ega tööülesannete täitmiseks vajaminev juhtimisõiguse vajalikkus. Lisaks sellele kordas kohtuväline menetleja juba varasemas otsuses märgitud põhjendusi. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et Sergei Derbuki kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse 3 seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik soovib väärteoasja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 04.01.2022 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/19927-4 Viru Maakohtu 29.12.2021 päringule nr.4-21-2721 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja kirjaliku menetlusega. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
lg.2 alusel.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 26.10.2021 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1511203, on menetlusalune isik rikkunud
lg.1 p.1 nõudeid.
lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes 26.10.2021 koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1511203 kohaselt juhtis ta samal päeval kell 04.56 Tallinn – Narva maantee 145-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 116 +/- 4 km/h. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik juhtis 26.10.2021 kell 04.56 Tallinn – Narva maantee 145-ndal kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 116 +/- 4 km/h. Nimetatud asjaolu on menetlusalune isik ise ja koheselt tunnistanud kohapeal, märkides omakäeliselt väärteoprotokolli, et on rikkumisega nõus. Samuti on ta väärteo toimepanemist tunnistanud ka maakohtule esitatud kaebuses. 4 Käesoleva väärteoasja materjalidele lisatud Kiirusmõõturi kasutamise 26.10.2021 protokolli kohaselt teostati riikliku järelevalve korras Sergei Derbuki poolt juhitud mootorsõiduki Toyota Avensis (registreerimismärk XXXXXX) liikumiskiiruse mõõtmist 26.10.2021 kell 04.56 Tallinn – Narva maantee 145-ndal kilomeetril kiirusmõõturiga Stalker II MDR nr.AS008373, mis oli vastavalt 25.10.2021 kell 20.30 testimisele töökorras. Mõõtmise tehiolud olid järgmised: asulavälisel teel oli nähtavus hea, tegemist oli pimedal ajal sademeteta kuiva kattega kahesuunalise teega. Mõõtja seisis, kiirusmõõtur oli paigaldatud statiivil. Mootorsõiduk liikus esimesel vastassuunalisel sõidurajal, lähenes, samal ajal liikus mitu sõidukit. Mõõtmine toimus 3 – 4 sekundi vältel sirgel teelõigul ja segavaid faktoreid ei esinenud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 116 km/h, laiendmääramatus +/- 4 km/h ja lõplik mõõtetulemus 112 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Nii nähtub väärteoasja materjalides asuvast Kiirusmõõturi kasutamise 26.10.2021 protokollist, et menetlusalune isik on selle protokolliga tutvunud ja selle tulemusega nõustunud. Samuti nähtub 26.10.2021 väärteoprotokollist nr. AB 1511203, et menetlusalune isik on rikkumisega nõus. Väärteo toimepanemise tunnistamist ja kahetsust on menetlusalune isik kinnitanud ka maakohtule esitatud kaebuses. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.2 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist lubatud suurimat sõidukiirust ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse 5 kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. edaspidi
lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 2 kuud. Nagu nähtub
lg.2 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena rangeimat karistuse liiki – sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on arvestatud muuhulgas kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja leiab, et leebema karistuse liigi – rahatrahvi – määramine ei ole käesolevas väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Käesoleva väärteoasja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on 2 kehtivat väärteokaristust, mõlemad need on määratud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, süüteod on toime pandud 15.07.2021 ja 31.08.
lõikega 2, mis iseenesest välistab juba viite miinimumilähedasele intensiivsusele. Eeltoodu alusel ei anna see kaebuse väide alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Kaebuse väidete kohaselt on käesolevas väärteoasjas tuvastatud kaks kergendavat asjaolu. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 ja Karistusseadustiku §57 lg.1 p.3 on süü tunnistamine ja kahetsus sätestatud samas punktis. Eeltoodu alusel on kohtuväline menetleja nimetatud asjaolusid juba otsuse tegemisel arvestanud ja nende teistkordne arvestamine maakohtu poolt ei ole põhjendatud. Kaebuse väidete kohaselt ei tohi õiguserikkumisega riivata sellega mitteseotud isikuid. Maakohus nõustub selle seisukohaga täielikult, kuid märgib, et iga süüteo puhul tuleb arvestada ka selle toimepanemise tahtlusega. Sõidukiiruse valik on alati ja igal juhul juhi enda otsustada ja valida, seega ka lubatud suurima sõidukiiruse ületamine, muuhulgas ka näiteks möödasõidu puhul. Asudes sõiduki roolis lubatud suurimat sõidukiirust ületama, tuli menetlusalusel isikul aru saada ja endale selgeks teha selle tagajärjed, s.h. võimalikud tagajärjed ka temaga seotud isikutele. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik on 3 kuu jooksul pannud toime 3 väärtegu, mis on kõik seotud lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega, leiab maakohus, et menetlusalune isik ei ole kuni kaebuse esitamiseni mõelnud nendele tagajärgedele, mis võivad seoses tema süüteoga saabuda lisaks temale ka temaga seotud isikutele. Maakohus möönab küll, et seoses põhikaristuse liigiga võib menetlusaluse isiku 7 majanduslik olukord halveneda, kuid viitab siinkohal uuesti käesolevas kohtuotsuses eelpoolviidatule süüteo toimepanemise tahtluse osas. Eeltoodu alusel ei anna kaebuse viited menetlusaluse isiku ametikohale, ülalpeetavatele ja töövõimetusele alust kaebuse rahuldamiseks. Kõiki neid asjaolusid tuli menetlusalusel isikul arvestada ajal, mil ta asus sõiduki roolis liiklusesse. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku Sergei Derbuki karistamise osas
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.