← Eesti

4-21-2838/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2022, Tallinn Kriminaalasja number 4-21-2838 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määrus, millega jäeti Ralf-Viljar Väljase taotlus aresti kandmise edasilükkamiseks rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ralf-Viljar Väljas (ik 39610290847; e-post xxx), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Ralf-Viljar Väljase määruskaebus Harju Maakohtu
  4. veebruari
  5. a määruse peale läbi vaatamata ja tagastada see kaebajale. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on VTMS § 17 lg 2 tulenevalt menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu 07.09.
  7. a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-21-2838 tunnistati RalfViljar Väljas süüdi LS § 201 lg 1, LS § 207 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 21.06.2021 ning temale mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 1 järgi põhikaristuseks arest 17 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskus ja aresti kandmise alguseks on R.-V. Väljase vahi alt vabanemise päev seoses tõkendi tühistamisega või karistuse ära kandmisega.
  8. Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.
  9. a kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu 07.09.
  10. a otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 13.01.
  11. a.
  12. R.-V. Väljas vabanes vahi alt 26.11.
  13. a, st enne Harju Maakohtu 07.09.
  14. a kohtuotsuse jõustumist.
  15. 18.01.
  16. a saatis Harju Maakohus R.-V. Väljasele kirja, milles teatas, et R.-V. Väljas on kohustatud ilmuma hiljemalt
  17. veebruaril
  18. a kell 10.00 Harju Maakohtu 07.09.
  19. a kohtuotsusega mõistetud 17 päevast aresti kandma Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskusesse. 1
  20. 31.01.
  21. a laekus Harju Maakohtule R.-V. Väljase e-kirja teel esitatud taotlus aresti kandmise edasilükkamiseks seoses tema autokooli sõidutundidega, mis toimuvad
  22. veebruar kuni
  23. märts, sõidutunnid toimuvad Mustamäe autokoolis.
  24. Harju Maakohus jättis
  25. veebruari
  26. a määrusega R.-V. Väljase taotluse talle Harju Maakohtu 07.09.
  27. a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-21-2838 karistuseks mõistetud aresti kandmise edasilükkamiseks rahuldamata. Maakohus märkis, et VTMS § 209 lg 1 kohaselt, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul asjaolusid, mille tõttu ei ole R.-V. Väljasel võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti. Kuna taotlus on allkirjastamata (esitatud e-kirja teel) ning taotlusele ei ole lisatud ühtegi väidet kinnitavat dokumenti (nt vastava autokooli tõend sõidutundide toimumise kohta), saab taotluse pinnalt järeldada, et R.-V. Väljas soovib lihtsalt kergekäeliselt aresti kandmisele asumist edasi lükata ning tegelikkuses aresti kandmisele asumist takistavaid asjaolusid ei esine. Isegi juhul, kui R.-V. Väljas tõesti käib autokoolis, ei ole 17-päevane aresti kandmine kuidagi takistuseks sõidutundide edasilükkamiseks. Isik saab sõidutunde teha näiteks pärast arsti kandmiselt vabastamist ning puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et taotluses näidatud kuupäevadel sõidutundide tegemine oleks isiku ainuvõimalus autokoolis üldse osaleda. Samuti juhtis kohus R.-V. Väljase tähelepanu sellele, et vastavalt Harju Maakohtust talle 18.01.
  28. a saadetud kirjale pidi R.-V. Väljas asuma aresti kandma hiljemalt
  29. veebruaril
  30. a kell 10.
  31. Seega oli ja on R.-V. Väljasel võimalus asuda aresti kandma koheselt ning 17-päevane arest saab tal kantud enne 23.02.2022, s.o enne väidetavate sõidutundide algust. Arvestades eeltoodut leidis kohus, et R.-V. Väljase taotlus tuleb VTMS § 209 lg 1 alusel jätta rahuldamata.
  32. ja
  33. veebruaril
  34. a saatis R.-V. Väljas maakohtule ja ringkonnakohtule e-kirjad, milles märgib, et tegemist on lihtsalt 3 kuud oodatud sõidutundide aegadega ning järjekorrad on olnud väga pikad ja see oli põhjus miks ta palus edasi lükata arestikandmise aeg. Lisaks sellele on tal
  35. veebruaril kell 9.00 kohus Lubja tänaval ning
  36. veebruaril Rapla prokuratuuris prokuröriga kokkusaamine. Lisab ka piltidena dokumendid kutse ja prokuröriga kokku saamise kohta.
  37. Maakohus on käsitlenud
  38. veebruari
  39. a e-kirja määruskaebusena maakohtu
  40. veebruari
  41. a määrusele ja edastanud selle
  42. veebruaril
  43. a (registreeritud
  44. veebruaril
  45. a) Tallinna Ringkonnakohtule.
  46. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  47. veebruari
  48. a määrusega R.-V. Väljase määruskaebuse käiguta ning andis R.-V. Väljasele tähtaja määruskaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks kuni
  49. veebruarini
  50. a. Ringkonnakohus selgitas määruses, et kui R.-V. Väljas ei kõrvalda kohtu poolt antud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata.
  51. veebruaril
  52. a tehti kaebuse käiguta jätmise määrus R.-V. Väljasele avalikus etoimikus (AET) nähtavaks ja kättetoimetatavaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  53. Ringkonnakohus leiab, et R.-V. Väljase esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 2
  54. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tehti Tallinna Ringkonnakohtu
  55. veebruari
  56. a kaebuse käiguta jätmise määrus R.-V. Väljasele nähtavaks ja kättetoimetatavaks AET-s määruse tegemise päeval, so
  57. veebruaril
  58. a, mille kohta läks süsteemist talle vastavasisuline teavitus määruse olemasolu kohta tema e-posti aadressile, milles ühtlasi paluti määruse kättesaamise kohta isikul vastav kinnitus kohtule saata. Kuigi R.-V. Väljas ei kinnitanud elektrooniliselt saadetud määruse kättesaamist, oli see talle edastatud isiku enda poolt kajastatud elektronposti aadressile (XXX), s.o aadressile, millelt tema määruskaebus kohtule edastati ja mis oli ühtlasi aadress, mille isik ise ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse raames oma kontaktandmetena edastas, kuhu talle vajalikku infot saata. Seetõttu pidi ta viidatud e-posti aadressile edastatud teavituse määruse olemasolu kohta ka kätte saama ja seda sõltumata asjaolust, et isik määrust AET-s tegelikult avanud ei ole. Seega pidi R.-V. Väljas alates
  59. veebruarist
  60. a olema teadlik nii vastava määruse olemasolust kui ka määruse sisust, so tema määruskaebuses esinevatest puudustest, nende kõrvaldamise tähtajast ja puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgedest, kuid ometi ei ole ta kaebuses esinenud puudusi ringkonnakohtu poolt antud tähtaja jooksul kõrvaldanud.
  61. VTMS § 194 lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel VTMS 11.-
  62. peatüki sätteid, arvestades
  63. peatükis sätestatud erisusi. VTMS § 142 lg 2 p 4 kohaselt teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellant ei ole sama paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud apellatsioonis esinenud puudusi. R.V. Väljas pidi Tallinna Ringkonnakohtu
  64. veebruari
  65. a kaebuse käiguta jätmise määrusest ja ühtlasi kohustusest kõrvaldada määruskaebuses esinevad puudused teadlikuks saama
  66. veebruaril
  67. a, kuid ta ei ole kõnealuses määruses loetletud puuduseid ringkonnakohtu poolt antud tähtaja jooksul kõrvaldanud. Seega ei vasta tema määruskaebus VTMS §-s 192 toodud nõuetele ning ringkonnakohus jätab R.-V. Väljase määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle kaebajale.
  68. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 142 lg 2 p-st 4 jätab ringkonnakohus R.-V. Väljase määruskaebuse Harju Maakohtu
  69. veebruari
  70. a määruse peale väärteoasjas nr 4-21-2838 läbi vaatamata ja tagastab selle kaebajale. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.