5-22-1/4

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-22-1

1. märts 2022 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Ants Kull ja Julia Laffranque XX-i kaebus kriminaalmenetluse seadustiku põhiseadusvastaseks tunnistamiseks osas, milles puudub õiguslik alus vaidlustada kohtuotsuse täitmiseks kohaldatud vahistamist Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta XX-i kaebuse läbi vaatamata ja edastada kaebus Riigikohtu kriminaalkolleegiumile.
3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. XX peeti kinni
5. detsembril 2015 ning Harju Maakohtu
6. detsembri
7. a määrusega asjas 1-15-10591 kohaldati tema suhtes vahistamist.
8. Tallinna Ringkonnakohtu
9. novembri
10. a määrusega asjas 1-16-9171 vabastati XX vahi alt ja talle kohaldati elektroonilist valvet.
11. Harju Maakohus kuulutas
12. oktoobril
13. a otsuse resolutiivosa, mille punktide 33–35 kohaselt tunnistati XX süüdi karistusseadustiku § 256 lõike 1 ja § 184 lõike 21 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 11 aastat vangistust. Resolutsiooni punkti 38 kohaselt tühistati XX-le kohaldatud asendustõkend – vahistamise asendamine elektroonilise valvega – ja ta võeti kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahi alla. Tõkend vahistamine jäi muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
14. Kohtuotsuse tervikteksti pooltele kättesaadavaks tegemise ajaks oli otsuses märgitud
15. november
16. Maakohus pikendas otsuse tervikteksti kättesaadavaks tegemise aega
17. novembri
18. a määrusega (
19. detsembrini 2021),
20. detsembri
21. a määrusega (
22. jaanuarini 2022) ja
23. veebruari
24. a määrusega (
25. veebruarini 2022). Kohtuotsuse terviktekst tehti kättesaadavaks
26. veebruaril
29. novembril 2021 esitas XX Harju Maakohtule määruskaebuse. Samal päeval esitas ka XX-i kaitsja Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse. Kaitsja palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 38 XX-i vahistamise kohta ning kohaldada jätkuvalt tõkendina elektroonilist valvet. Kaitsja hinnangul puudus vahistamiseks seaduslik alus. Põhiseadus lubab vabaduse võtta süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks (põhiseaduse (PS) § 20 lõike 2 punkt 1), kuid 5-22-1 süüdi saab inimene olla alles siis, kui kohtuotsus on jõustunud (PS § 22). Samuti ei olnud prokurör XX-i vahistamist taotlenud.
30. XX-i kaitsja saatis
31. jaanuaril 2022 Tallinna Ringkonnakohtule kirja, milles palus ringkonnakohtu seisukohta määruskaebuse kohta, kuna maakohus ei olnud kaebust lahendanud ega ringkonnakohtule edastanud.
32. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik selgitas
33. jaanuari
34. a kirjas, et seadus ei näe ette otsuse peale tõkendiküsimuses määruskaebuse esitamise võimalust ega selle menetlemise korda.
35. Kaitsja märkis
36. jaanuari
37. a kirjas ringkonnakohtule, et põhiseadus nõuab vabaduse võtmise põhjuste viivitamatult teatamist isikule (§ 21 lõike 2 teine lause). Seetõttu oleks vahistamise motiivid tulnud kohtuotsuse resolutiivosas avaldada. Vahistatud isik peaks saama vahistamise õiguspärasust kõrgemalseisvas kohtus kontrollida.
38. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik selgitas
39. veebruari
40. a kirjas, et süüdistatava vahistamist lubab kriminaalmenetluse seadustiku § 130 lõige 41 ning XX-i vahistamine on PS § 20 lõike 2 punktiga 1 kooskõlas.
41. XX-i kaitsja esitas
42. veebruaril 2022 Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada kriminaalmenetluse seadustik PS §-dega 15 ja 21 vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda vaidlustada kohtuotsuse täitmiseks kohaldatud vahistamist. Samuti palub ta kohustada maakohut ja ringkonnakohtu vaatama läbi XX-i ja tema kaitsja
43. novembri
44. a määruskaebused. Kaitsja palub välja mõista ka kaebuse esitamisega seotud õigusabikulud. KAEBAJA SEISUKOHAD
45. Vabaduse võtmine riivab XX-i põhiõigusi. Sõltumata vahistamise põhjusest peab vahistatul olema tõhus võimalus vahistamise vaidlustamiseks. See peaks olema tagatud kohe pärast vahistamist, päevades mõõdetava ajavahemiku jooksul. Demokraatlikus õigusriigis on lubamatu, et vahistamist saab vaidlustada alles kuude või aastate möödudes. Mahukamates kohtuasjades kulub vahel resolutiivosa kuulutamisest kohtuotsuse täisteksti esitamiseni kuus kuud. Maakohtu ja ringkonnakohtu hinnangul saab kohtuotsuse tagamiseks vahistamist vaidlustada alles apellatsioonis. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
46. Riigikohtu praktika kohaselt saab isik juhul, kui tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust saada enda õigustele kohtulikku kaitset, pöörduda individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebusega oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole (alates RKÜKo
47. märtsist 2003, nr 3-1-3-10-02, punkt 17; viimati RKPJKm
48. septembrist 2021, nr 5-21-7/6, punkt 10).
49. Kui põhiõiguste kaitseks on olemas kohane ja õiglane kohtumenetlus, mis tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse, ei ole individuaalkaebus lubatav. Kaebus on lubamatu olenemata sellest, kas individuaalkaebuse esitamise ajaks on isik olemasolevat kohtuliku kaitse võimalust kasutanud või mitte või kas ta on selle võimaluse minetanud, s.t jätnud õigel ajal kasutamata (vt RKPJKm
50. aprillist 2011, nr 3-4-1-20-11, punkt 7 ja selles viidatud kohtupraktika). Riigikohus on ka selgitanud, et kohtusse pöördumise piirangu põhiseaduspärasust saab isik vaidlustada ja konkreetse normikontrolli menetluse algatamist taotleda selles kohtumenetluses, milles vaidlusalust sätet tuleks kohaldada (RKPJKm
51. märtsist 2011, nr 3-4-1-15-10, punkt 13). Samale seisukohale tuleb asuda olukorras, kus kohtusse pöördumist takistab mitte piirav norm, vaid menetlusnormi puudumine. 2